Obsah (5)

§ 94§ 84§ 82§ 95§ 93

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 31. oktoober 2024 Tsiviilasja number 2-22-446

) § 101 alusel arvutatud summa, alates

1. märtsist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXXXXXXXXXXXX. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on Jõhvi Vallavalitsus hageja kohta välja andnud sünni tõendi, millel puuduvad isa andmed. Kostja on hageja bioloogiline isa. Hageja sündis hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust
2. aprillil
3. Enne seda elasid hageja seaduslik esindaja ja kostja koos aprillist kuni septembrini 2006 Pärnus ning peale lapse sündi oktoobrist 2007 kuni märtsini 2008, peale mida nende kooselu lõppes. Kostja ei abista mitte mingil moel hageja seaduslikku esindajat alaealise lapse kasvatamisel ega osale tema ülalpidamises. Laps oma isa ei tea ega mäleta. Hageja isaks oli sünnitunnistusel märgitud J.Q abikaasa X J.Q. X J.Q vaidlustas oma isadust (tsiviilasi nr 2-18-5065). Kohus tuvastas, et X J.Q ei ole hageja isa, mille tulemusel kustutati isa kanne ka sünniaktist. Seetõttu esineb alus isaduse tuvastamiseks kohtus

§ 94alusel.

Kostja isaduse tuvastamise korral soovib hageja kostjalt elatise väljamõistmist hageja kasuks. 2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Lapse isa andmed olid kantud sünnitunnistusele. Lapse isadust polnud õigeaegselt vaidlustatud ning praeguse hagi esitamine on ennatlik, peab ootama kuni laps saab täisealiseks. Kostja tugineb

§-le 93. Alaealisel lapsel puudub hagi esitamise õigus. Kuna isadust ei vaidlustatud seaduses sätestatud korras, ei saa järgmisele isale tulla mitte mingeid õiguslikke tagajärgi. Seaduse kohaselt ei saa lapsel olla kaks isa. Jõustunud otsust ei saa täita, kuna hageja seadusliku esindaja J.Q on andnud korduvalt ütlusi, et ta abikaasa teadis enne lapse sündi, et ta pole hageja isa. Seega on otsus asjas nr 2-18-5065 tühine.

§ 84lg 1 p 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud.

Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus. Hageja seaduslik esindaja moonutab sündmusi. MAAKOHTU LAHEND 2

1. Viru Maakohus rahuldas
2. jaanuari
3. a osaotsusega hagi põlvnemise tuvastamise nõude osas, luges tuvastatuks, et hageja põlvneb kostjast ning kostja on hageja isa. Maakohus jättis menetluskulud põlvnemise tuvastamise nõude osas kostja kanda ning märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks asja menetlust lõpetavas lahendis. Mh märkis maakohus, et tsiviilasja menetlus elatise väljamõistmise nõudes jätkub pärast osaotsuse jõustumist. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagi põlvnemise tuvastamise nõude osas põhjendatud ja tuleb rahuldada osaotsusega.

§ 82

kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis tehti seaduses sätestatud korras kindlaks. Enne hageja põlvnemise kostjast kindlakstegemist ei saa seega lahendada elatise nõuet, mistõttu on osaotsuse tegemine põhjendatud.

§ 94

lg 1 järgi tuvastab isaduse kohus, kui seaduse § 84 lõike 1 p 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt tuvastab põlvnemise isast kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

1. aprillil 2007 sündinud V.K isana ei ole ühtegi meest kindlaks tehtud, sünni tõendis (dtl 6) ja rahvastikuregistris andmed isa kohta puuduvad. Maakohus järeldas, et hageja isana ei ole ühtki meest kindlaks tehtud. Asjakohatu on kostja väide, et lapsel on isa, lapse ema J.Q abikaasa. Maakohus selgitas nii
2. oktoobri
3. a kohtunõudega (dtl 42–44),
4. jaanuari
5. a kohtuistungil (dtl 127–132),
6. jaanuari
7. a määruses (dtl 133–136) kui ka
8. septembri
9. a määruses (dtl 322– 324) kostjale, et

§ 95

esimese lause kohaselt otsustab kohus isaduse tuvastamise või vaidlustamise üle mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Seega on lapsel õigus esitada põlvnemise tuvastamise hagi. Hagejal oli õigus pöörduda kohtusse

§ 95alusel isaduse tuvastamiseks.

Õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks võib isik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 järgi esitada hagi, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kui lapse isana ei ole ühtegi meest isaduse eelduste abil ega omaksvõtu teel kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati, tuvastab

§ 94

lg 1 järgi isaduse kohus (vt RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-78-11, p 10,

§ 94lg-d 1 ja 2).

Praegusel juhul on kohus tuvastanud, laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Kohtulahend on jõustunud ning selle alusel on kustutatud isa kanne lapse sünnitunnistuselt ja lapse andmetest rahvastikuregistrist. Kuna lapse (hageja) registriandmetes puudub kanne isa kohta, on alaealisel lapsel õigus taotleda isaduse tuvastamist. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatu kostja tuginemine

§-le 93.

§ 94

lg 3 järgi loetakse lapse eostamise ajaks ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud väljaspool eelmises lauses nimetatud ajavahemikku, siis loetakse eostamisajaks see ajavahemik. Hageja seadusliku esindaja väitel (dtl 271, tõlge dtl 273) tutvusid hageja seaduslik esindaja ja kostja omavahel

1. a-l Pärnu linnas. Nad suhtlesid ja mõnel korral kohtusid. Pärast hageja seadusliku esindaja poolt oma abikaasa maha jätmist, aitas kostja hageja seaduslikku esindajat end koos hageja seadusliku esindaja lapsega uude koju sisse seada, kolides sinna nendega mais
2. Hageja seaduslik esindaja ja kostja elasid kuni
3. a septembrini koos.
4. aprillil 2007 sündis hageja. Kostja tunnistas
5. jaanuari
6. a kohtuistungil, et temal ja hageja seaduslikul esindajal olid intiimsuhted, kuid ei klapi ajaliselt. Enne hageja sündi elas kostja Inglismaal, kolis sinna aasta enne seda. 3 Kuna hageja on sündinud
7. aprillil 2007, peab

§ 94lg-st 3 tulenevalt hageja eostamise ajavahemik olema 30.

juuni 2006 –

1. oktoober
2. Seega

§ 94

lg-s 3 märgitud ajavahemik kattub hageja seadusliku esindaja selgitusega, et tema ja kostja elasid koos

1. a maist kuni
2. a oktoobrini. Asjaolu, et laps on või ei ole mehe bioloogiline järglane, saab tänapäeval selgitada kindlaimalt molekulaargeneetilise uuringuga. Ekspertiisiakti XXXXXXXXXX (dtl 329–335) kohaselt ei ole kostja bioloogiline isadus hageja suhtes välistatud. Kostja saab 99,99999999% tõenäosusega olla hageja bioloogiline isa. Ehkki ühtki liiki tõendile ei ole seadusega (TsMS § 232 lg 2) omistatud aprioorselt kindlaks määratud jõudu, on praktikas mõnd liiki tõendid üldjuhul usaldusväärsemad ja seetõttu omavad ka harilikult suuremat tõendusjõudu. Näiteks on ekspertide arvamus harilikult kaalukam tunnistaja ütlusest või poole enda seletusest. Kostja ekspertiisi järelduse osas vastuväiteid ei esitanud. Maakohus järeldas, et kostja eostas hageja. Tõendeid, mille alusel saaks maakohus järeldada, et kostja ei ole hagejat eostanud, kohtule esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et hagi tuleb põlvnemise tuvastamise nõude osas rahuldada. Maakohus luges tuvastatuks, et hageja põlvneb kostjast ja kostja on hageja isa. Elatise nõude osas asja menetlus jätkub pärast osaotsuse jõustumist. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 164 lg 11 esimese lause järgi kostja kanda. Menetluskulude jaotamisel arvestas maakohus ka kostja käitumisega menetluse käigus (kohtu korralduste eiramine, ekspertiisile korduvalt ilmumata jätmine, proovi andmisest keeldumine). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks tsiviilasja menetlust lõpetavas lahendis. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu osaotsuse tühistada. Kostja viitas, et maakohtu otsus on vastuolus Riigikohtu lahendiga asjas nr 2-19-
4. Praegusel juhul on isadus tehtud kindlaks abikaasa isaduse eelduse kaudu. Võttes arvesse praegust vaidlust, on kostja kolmas isik ning kostja jaoks on isaduse vaidlustamise tähtaeg möödunud. See on tuvastatav lapse ema ütlustest. Praegune vaidlus ei ole vaidlus selle üle, kes on lapse bioloogiline isa, vaidlus on ainult selles, kes on lapsevanem, kuna kohustused lapse ees on ainult lapsevanemal.

§ 82

määrab kohustused lapse ees lapsevanemale, mitte aga bioloogilisele isale.

§ 84lg 1 p 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud.

Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus. Vajadusel palub kostja lisada tõendina lapse ema abielutunnistuse ning tuvastada isadus selle alusel. Kostja palub tõendina kustutada rahvastikuregistri tõendi, kuna Riigikohtu otsus välistab rahvastikuregistri andmed kui tõendid. Ei oma tähtsust, kas isa kanne on rahvastikuregistrist kustutatud, lapsevanema staatus määrati tulenevalt abielust lapse emaga ning lapsel ei või olla rohkem kui kaks vanemat, kusjuures seadusandja ei ole sätestanud, et korraga ei või olla, seadusandja on sätestanud, et üldse ei ole võimalik, et lapsel oleks rohkem kui kaks vanemat. Kostja protesteerib maakohtu tegevuse vastu, mis on seotud menetlustega nr 2-18-5065 ja 217-16966, kohus keeldub väljastamast lahenditest koopiaid, keeldub lisamast neid tõendina antud menetlusse. Kostja kategooriliselt protesteerib Viru Maakohtu

1. septembri
2. a määruse nr 2-22-4462 koostamise vastu, kohtujuristil puudub õigus otsustada tõendite lubatavuse üle.
3. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud kostja kanda. 4 Kostja apellatsioonkaebuse väited on alusetud. Kostja on teinud Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 2-19-1719 täiesti valed järeldused ning püüab kohut eksitada, väites justkui oleks isadus kindlaks tehtud abikaasa isaduse eelduste kaudu. Apellatsioonkaebuses viidatud Riigikohtu lahendi p 13 kohaselt on isa isik, kellest on lapse põlvnemine kindlaks tehtud abikaasa isaduse eelduse, isaduse omaksvõtu ja sellele lisatud ema nõusoleku, isaduse kohtuliku tuvastamise või isaduse vaidlustamise ja seejärel isaduse kohtuliku tuvastamise kaudu (

§-d 84–95). Selles asjas oligi isadus eelnevalt vaidlustatud ning Viru Maakohus on teinud kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-18-5065, millega on tuvastatud, et hageja sünniakti eelnevalt isana kantud isik ei ole hageja isa ning vastav kohtuotsus on jõustunud. Tsiviilasjas nr 2-18-5065 tehtud lahend kehtib ka kostja suhtes. Praeguses asjas on hageja esitanud hagiavalduse põlvnemise tuvastamise ja ülalpidamiskohustuse täitmise nõudes.

§ 94

lg 1 järgi tuvastab isaduse kohus, kui seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Seega oli isaduse tuvastamine lubatav, kuna Viru Maakohus on eelnevalt tsiviilasjas nr 2-18-5065 tuvastanud, et hageja ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Kostja eksib, väites, et praegune vaidlus ei ole selle üle, kes on lapse bioloogiline isa, vaid vaidlus on ainult selles, kes on lapsevanem. Kostja jätab tähelepanuta

§ 84

lg 1 p 3, mille järgi loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus. Praeguses tsiviilasjas ongi maakohus õiguspäraselt tuvastanud kostja isaduse kooskõlas

§ 94lg-ga 1.

Kostja märgib küll õigesti viitega

§-le 82, et lapsel ei või olla rohkem kui kaks vanemat, kuid praegusel juhul ongi hagejal kaks vanemat – ema, kelle osas puudub igasugune vaidlus, ja isa, kelleks on kostja ning kelle isadus on tuvastatud maakohtu otsusega käesolevas tsiviilasjas. Asjaolu, et hageja sünniakti eelnevalt isana kantud isik ei ole hageja isa, on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-18-

1. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu osaotsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti hageja hagi kostja vastu põlvnemise tuvastamise nõudes rahuldanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu osaotsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt korrata.
4. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohtu hinnangul leiab kostja ekslikult, et maakohtu otsus on vastuolus Riigikohtu lahendiga asjas nr 2-19-
5. Praeguses asjas nähtub, et hetkel ei ole isadus kindlaks tehtud abikaasa isaduse eelduste kaudu. Asjas on tuvastatud, et X J.Q on isaduse vaidlustanud ning asjas nr 2-18-5065 on tuvastatud, et hageja sünniakti eelnevalt isana kantud X J.Q ei ole hageja isa ning vastav kohtuotsus on jõustunud. Hageja on õigesti viidanud asjas nr 2-19-1719 tehtud Riigikohtu lahendi p-le 13, mille kohaselt on isa isik, kellest on lapse põlvnemine kindlaks tehtud abikaasa isaduse eelduse, isaduse omaksvõtu ja sellele lisatud ema nõusoleku, isaduse kohtuliku tuvastamise või isaduse vaidlustamise ja seejärel isaduse kohtuliku tuvastamise kaudu (

§-d 84–95). Seega, kuna praegusel juhul vaidlustas X J.Q isaduse ning asjas nr 2-18-5065 on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et hageja sünniakti eelnevalt isana kantud isik ei ole hageja isa, sai hageja põlvnemise tuvastamise hagi kostja vastu esitada. Põlvnemisasjas poolte eluajal tehtud ja jõustunud kohtulahend õigussuhte olemasolu, lõppemise või puudumise kohta kehtib TsMS § 457 lg 4 järgi kõigi isikute suhtes (vt RKTKm 5 12.01.2022, 2-19-1719/87, p 18). Seega kehtib tsiviilasjas nr 2-18-5065 tehtud lahend ka kostja suhtes. Kostja on ekslikult viidanud isaduse vaidlustamise tähtajale, mis tuleneb

§-st 93. Praegusel juhul ei ole tegemist isaduse vaidlustamise hagiga, vaid isaduse tuvastamise hagiga, mille võib

§ 95kohaselt esitada mh ka laps ehk hageja.

Ringkonnakohtu hinnangul on kostja ekslikult viidanud üksnes

§ 84lg 1 p-le 1, mille kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud.

Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus. Nagu hageja õigesti viitas, siis

§ 84

lg 1 p 3 kohaselt loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus. Seega ei ole alust järelduseks, et isaks on vaid mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus. Ringkonnakohus märgib, et põhjendamatu on kostja viide sellele, et Riigikohtu praktika välistab rahvastikuregistri andmed kui tõendid ning et rahvastikuregistri tõend tuleks jätta arvestamata. Riigikohus on asjas nr 2-19-1719 tehtud lahendi p-s 14 viidanud sellele, et rahvastikuregistri kanne ei ole konstitutiivne, see ei loo ega lõpeta isikutevahelist põlvnemissuhet. Rahvastikuregistri kandel on üksnes tõenduslik tähendus. Eeltoodut on rõhutatud ka kehtiva

sisuliseks aluseks oleva eelnõu seletuskirjas, kus on põlvnemise vaidlustamise kontekstis selgitatud, et põlvnemissuhte lähtealus ei ole seotud sünniakti kandega, aktil on vaid tõenduslik tähendus (RKTKm 12.01.2022, 2-19-1719/87, p 14). Sama lahendi p-s 21 on Riigikohus viidanud, et rahvastikuregistri kannetel ei ole õigustloovat tähendust ega TsMS § 232 lg 2 mõttes ette kindlaksmääratud jõudu. Võimalik on tugineda kande ebaõigsusele (RKTKm 12.01.2022, 2-19-1719/87, p 21). Seega tuleneb Riigikohtu lahendist otsesõnu, et kuigi rahvastikuregistri kanne ei loo ega lõpeta isikutevahelist põlvnemissuhet (tegemist pole konstitutiivse ehk õigustloova kandega), on rahvastikuregistri kandel tõenduslik tähendus. Seega tõendina on rahvastikuregistri kanne ja andmed kasutatavad. Maakohus on õigustatult seega viidanud, et sünni tõendis (dtl 6) ja rahvastikuregistris andmed hageja isa kohta puuduvad. Kuna praegusel juhul on tuvastatud, et X J.Q vaidlustas enda isaduse ning asjas tuvastati, et X J.Q pole hageja isa, kustutati õigesti ka rahvastikuregistrist vastav isakanne. Asjaolu, et kunagi oli hageja isaks märgitud rahvastikuregistris X J.Q, kes oma isaduse vaidlustas, ei välista, et nüüd tuvastati, et hageja isaks on kostja. See ei tähenda, et hagejal oleks seetõttu kolm vanemat, nagu sisuliselt on leidnud kostja. Kostja vastuväited seoses maakohtu tegevusega asjade nr 2-18-5065 ja 2-17-16966 puhul, kus kostjale pole väljastatud lahendite koopiaid, ei ole praeguse asja menetluses asjakohased. Iseenesest on õige see kostja väide, et tõendi kogumise üle ei saa otsustada kohtujurist. Samas praegusel juhul nähtub, et juba ligi aasta enne kohtujuristi allkirjastatud Viru Maakohtu

1. septembri
2. a määrust oli Viru Maakohtu kohtunik T. Šabarova
3. oktoobri
4. a määrusega lahendanud kostja taotluse tõendite kogumiseks, leides, et tsiviilasja nr 2-18-5065 toimiku (sh kohtulahendi) võtmiseks asja materjalide juurde ei ole alust, kuna tegemist on jõustunud kohtulahendiga, mida kostja vaidlustada ei saa, kohtuotsuse alusel on kustutatud lapse isa kanne lapse sünnitunnistuselt ja lapse andmetest rahvastikuregistrist. Samuti viitas maakohus, et lapse põlvnemise tuvastamise hagi lahendamisel ei vaja tõendamist asjaolu, et isadus oli vaidlustatud ja oli tehtud ka otsus, millega tuvastati, et laps ei põlvne isikust, kes oli märgitud lapse sünnitunnistusel isana. Lapse isa andmed on lapse sünniaktist kustutatud (dtl 59–63). Seega oli tõendite kogumise taotluse, mis puudutas asja nr 2-18-5065, lahendanud maakohtu kohtunik varasema määrusega. Viru Maakohtu kohtujuristi
5. septembri
6. a määrusest ei sõltunud praegusel juhul ka asja tulemus.
7. augusti
8. a avalduses, millega kostja palus lisada toimikusse lahendid asjas nr 2-18-5065 ja 2-17-16966, märkis kostja, et vajab neid tõendina, kuna nendes on tõestus, et lapsel oli isa ja et praegune menetlus on lubamatu, kuna tegemist on jätkuva menetlusega isaduse vaidlustamise küsimuses.

§ 93

6 lg 3 ei luba kostja väitel alaealisel lapsel vaidlustada isadust enne, kui ta saab täisealiseks. Kostja palus avalduses menetlus lõpetada (dtl 317). Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et lapse isana oli varasemalt kantud sünniakti X J.Q, ei ole praeguses asjas vaidluse all, samuti pole vaidluse all asjaolu, et X J.Q oma isaduse vaidlustas ning asjas nr 2-18-5065 tuvastati, et X J.Q ei ole hageja isa ning vastava otsuse alusel ka vastav isa kanne sünnitunnistuselt ja rahvastikuregistrist kustutati. Asi nr 2-17-16966 puudutas elatisenõuet X J.Q vastu, mille menetlus lõppes

1. juuni
2. a kompromissimäärusega. Lisaks nähtub KIS-st, et kostjale on tsiviilasjas nr 2-17-16966 antud õigus tutvuda asjas tehtud
3. juuni
4. a lõpplahendiga. Ekslik on kostja väide, justkui oleks tegemist praeguse menetluse puhul isaduse vaidlustamise jätkuva menetlusega. Ringkonnakohus leiab eeltoodu alusel, et vastavate kohtulahendite lisamine asja juurde ei olnud asja lahendamise seisukohalt vajalik. Maakohus on asjas esitatud asjaolusid ja tõendeid (sh ekspertiisiakti, mille kohaselt saab kostja olla 99,99999999% tõenäosusega hageja bioloogiline isa (dtl 333)) hinnanud ning leidnud põhjendatult, et kostja eostas hageja. Tõendeid, mille alusel saaks maakohus järeldada, et kostja ei ole hagejat eostanud, kohtule esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et hagi tuleb põlvnemise tuvastamise nõude osas rahuldada ning luges õigesti tuvastatuks, et hageja põlvneb kostjast ja kostja on hageja isa.
5. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus pärast lahendi jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 7