lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav MARTIN KRAFFT, isikukood 38407225218; xxxx kodanik; elukoht xxxx; xxxx; emakeel xxxx; xxxx; kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi 1, tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja Vandeadvokaat Arvo Suuban määratud korras Kannatanu S. S., isikukood xxxx, elukoht xxxx Kannatanu esindaja Jurist Monica Meristo-Dmitijev I osakonna RESOLUTSIOON Tunnistada MARTIN KRAFFT
lg 1 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Martin Krafft ei pane 3 (kolme) aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Määrata Martin Krafft katseajaks Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda järgima
lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 1 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 1 alusel kohustada Martin Kraffti katseaja jooksul heastama kannatanu tsiviilhagi.
lg 2 p 2 alusel kohustada Martin Kraffti katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel kohustada Martin Kraffti katseajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.
p 1 alusel hakkab Martin Krafftile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 27.08.2024.
§-s 75 sätestatud kontrollnõuete ja kohustuste kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. MENETLUSKULUD KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Martin Krafftilt sundraha 1230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Martin Krafftilt menetluskuluna kaitsjatasu 1593,52 (üks tuhat viissada üheksakümmend kolm eurot, 52 senti) eurot kohtueelses menetluses ja kohtus kaitsja poolt osutatud õigusabi eest riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Martin Krafftilt menetluskuluna ekspertiisi tegemise kulu summas 84 (kaheksakümmend neli) eurot. KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel välja mõista Martin Krafftilt menetluskuluna tunnistajatele välja makstud tasu summas 110,75 (ükssada kümme eurot, 75 senti) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Martin Krafftil tasuda menetluskulud kokku 3018,27 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda vähemalt 251,55 eurot ning järgneval üheteistkümnel kuul vähemalt 251,52 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585, viitenumbriga 2 99924700023199 ning selgitusega: „Martin Krafft, 1-24-91, menetluskulude osamakse“. Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel välja mõista Martin Krafftilt kannatanu kasuks kannatanu esindaja Monica Meristo-Dmitijevile makstud tasu summas 1575 (üks tuhat viissada seitsekümmend viis) eurot, mis kanda kannatanu S. S.e arveldusarvele xxxx. ASITÕENDID KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel hoiule kriminaaltoimiku juurde DVD+R plaat (häirekeskuse kõne salvestis, vormikaamera salvestis, fotod kannatanust ja süüdistatavast ning FB Messengeri video). TSIVIILHAGI Kannatanu S. S.e tsiviilhagi rahuldada osaliselt ning mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel Martin Krafftilt välja kannatanu kasuks 10 775,34 (kümme tuhat seitsesada seitsekümmend viis eurot, 34 senti) eurot varalise kahju nõudes ja 1500 (üks tuhat viissada) eurot moraalse kahju nõudes, kokku 12 275,34 (kaksteist tuhat kakssada seitsekümmend viis eurot, 34 senti) eurot, mis kanda kannatanu S. S.e arveldusarvele nr xxxx. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o. hiljemalt 03.09.2024. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Täisotsus tehakse avalikult teatavaks 18.09.2024. SÜÜDISTUS Martin Kraffti (Krafft) süüdistatakse selles, et tema 19.03.2022 kella 05:17 paiku Xxxx maja juures tekkinud vastastikuse rüseluse käigus tõmbas S. S.e asfaltteele pikali ja pärast seda lõi sõiduteel maaslamavat vastupanu mitteosutavat S. S.t vähemalt viiel korral jalaga näo ja pea piirkonda. Kui kannatanu peale lööke maast sõiduteele põlvili tõusis, läks juba eemalduv Martin Krafft tagasi kannatanu juurde ja lõi parema jalaga kannatanule veelkord tugevalt näkku, mille tagajärjel kukkus kannatanu liikumatult selili sõiduteele. Martin Kraffti tahtliku tegevuse tagajärjel tundis kannatanu S. S. füüsilist valu ning sai tervisekahjustused – põrutushaav kuklapiirkonnas ja sääreluu ülaosa liigesesisene nihketa murd. Martin Krafft häiris oma eelkirjeldatud tegevusega lisaks kannatanule sündmuskohal viibinud ja sündmuste käiku nende tahte vastaselt kaasatud isikute, sealhulgas M. T. ja U. V. rahu ning turvatunnet, milline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat ja halvustatavat suhtumist avalikku korda. Eeltooduga rikkus Martin Krafft korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku pihta teda ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt või teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Sellise tegevusega pani Martin Krafft toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga, s.o
MS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 60 lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolu on olemas või puuduvad ja KrMS § 61 lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning KrMS § 61 lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanu, tunnistajad ning kontrollinud kohtumenetluse poolte kohtuliku arutamise ajal esitatud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Esitatud kirjalikud tõendid on asjakohased ning neid võib kriminaalasja lahendamisel kasutada. Kohus leiab, et kannatanu S. S.e ja tunnistajate M. T. ja U. V. ja T. L. ütlused on usaldusväärsed ja haakuvad teiste isikuliste ja dokumentaalsete tõenditega. Süüdistatava Martin Kraffti ja tunnistaja J. L. ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna need ei ole kooskõlas teiste isikuliste ja dokumentaalsete tõenditega. Kohus annab hinnangu esmalt loetletud tõendite alusel Martin Kraffti süüdistusele
lg 1 p 1 järgi (I), seejärel mõistab kohus karistuse (II), lahendab menetluskulude küsimuse (III) ja asitõenditega seonduva (IV) ja tsiviilhagi (V). I
liigendub karistusseadustikus avaliku rahu vastaste süütegude ja lähtuvalt kaitstava õigushüve sotsiaalsest funktsioonist avaliku korra vastaste süütegude alla.
sätestab avaliku korra raske rikkumise.
lg 1 kohaselt avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud p 1 kohaselt vägivallaga või p 2 kohaselt relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Martin Krafftile on seega inkrimineeritud süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, mis on toime pandud vägivallaga. Vaidlust ei ole intsidendi koha ja aja suhtes, küll aga on vaidlus, kas üldse Martin Krafft kasutas kannatanu S. S.e suhtes vägivalda ja kas see tegu on õigesti kvalifitseeritud. Objektiivse koosseisu moodustab
§-s 262 nimetatud tegu, avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, mis on seotud vägivallaga või relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardamisega. Sellest tulenevalt rikub avalikus kohas käitumise üldnõudeid korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) 4. ptk mõistes. KorS § 4 lg 1 kohaselt avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. KorS § 55 lg 1 p 1 kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. KorS § 54 kohaselt avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. KorS § 57 kohaselt seaduse § 55 sätestatud käitumise häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest. 4 Kohtupraktika kohaselt
lõike 1 punkti 1 kontekstis asetub avaliku korra raskes rikkumises seisnev karistatava teo raskuskese just teise inimese tervise kui individuaalse õigushüve kahjustamisele, kuna selline tegu saab olla üksnes teise inimese ähvardamine või kehaline väärkohtlemine
§-de 120 ja 121 mõttes. Samas rünnatakse sel juhul ka avalikku korda, mis väljendub vägivallateos avalikus kohas ja asjasse mittepuutuva isiku häirimises või ohustamises. Subjektiivsest küljest eeldab
Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Hinnates kriminaalasjas kohtuistungil uuritud tõendeid, on Martin Krafftile esitatud süüdistus põhjendatud ning Martin Krafft on talle etteheidetava teo süüdistuses loetletud asjaoludel toime pannud. Kannatanu S. S. on sündmuse kohta andnud ütlused, et enne neid sündmusi tundis Martin Kraffti nägupidi, isiklikke suhteid ei olnud. Millal sündmus täpselt aset leidis, ei mäleta, vist oli märtsikuus 2 aastat tagasi. Sel õhtul oli Xxxx, sealt sattus kuidagi Xxxx. Mis aja paiku ta liikuma hakkas tol õhtul, ei mäleta. Xxxx läks üksi ja edasi Xxxx ka üksi. Tarvitas alkoholi mõlemas kohas. Tal tekkis mingi rüselus tänaval aga seda ta nägi video pealt. Ise ta mäletab, et oli lihtsalt nügimine tänaval. Ta ei mäleta, mis asjaoludel ta üldse seal Tallinna tänaval Martin Krafftiga kokku sai. Ta ei pannud tähele, kas oli seal lähedal kedagi veel. Peale seda oligi haigla, kiirabi tuli järgi. Ta ei mäleta eriti, kui tulid kohale politsei ja kiirabi, arvab, et tal oli tugev peapõrutus. Ta ei mäleta üldse, mida ta politseile rääkis ja kiirabi mäletab häguselt. Ta ei mäleta, et ta oleks ise Martin Kraffti juurde läinud ja tüli norima hakanud või et oleks olnud eelnev sõnavahetus. Järgmine mälupilt on hommikul haiglast välja saamine. Rakvere haiglas pandi jalg kipsi ja tohterdati peahaava ja öeldi, et mingu 10 päeva pärast perearstile. Tallinnasse läks sellepärast, et tundis, et põlv loksub otsas, et midagi on valesti. Tunnistaja M. T., kes vahetult nägi sündmust pealt, ja helistas häirekeskusesse, kinnitas, et Martin Krafft (kirjeldab teda kui punase jopega meesterahvast) hoidis musta jopega meesterahva rinnust kinni (see on kannatanu S. S.) ja peksis teda. Ta kirjeldas, et nägi, kui kannatanu kukkus rüseluse käigus maha. Tema sõnade kohaselt oli korraks selline rahu moment ja siis hakkas Martin Krafft kannatanut jalgadega pea piirkonda ja edasi peksma. Siis kannatanu jäigi pikali maha ja Martin Krafft tagus teda jalgadega. Lööke oli kindlasti rohkem kui üks, täpset suurusjärku tunnistaja öelda ei osanud. Tunnistaja kinnitas, et löögid olid väga tugevad, sest Martin Krafft võttis hästi kaugelt jalaga hoogu. Tunnistaja kirjeldas, et maas lamav kannatanu ei löönud kordagi vastu, vaid ainult kaitses ennast, hoides käsi risti rinnal. Tunnistaja kirjeldas veel, et kannatanu tõusis põlvedele istuma ja siis Martin Krafft astus eemale ja siis ta keeras kannatanu poole ja vaatas, et see istub ja siis ta lihtsalt kõndis kannatanu juurde ja lõi tugeva löögiga kannatanut jalaga vastu otsaesist, mille peale kannatanu kukkus selili asfalti peale, Marin Krafft lahkus Tallinna tänavat mööda alla, suundudes Xxxx poole. Kui tunnistaja kannatanu juurde läks, oli kannatanul nina ja suu verine, otsa ees väga suur muhk ja ka vasakul pool oli väga suur muhk ja pea oli verine. Tunnistajat häiris sündmus ise, kuna isikut peksti, sest löömine ei ole normaalne. Sama kinnitas ka teine tunnistaja U. V., kes nägi sündmust läbi autoakna pealt. Tunnistaja kirjeldas, et isikutevaheline füüsiline kontakt oli siis, kui kannatanu sai oma löögid ja ta vajus kergelt tahapoole. Kirjeldas, et lööjal oli punane jope seljas ja sinised teksad jalas. Nägi, et Martin Krafft lõi kannatanut esmajärjekorras rusikatega näo piirkonda ja lööke oli rohkem kui üks. Kannatanu oli alguses püsti. Kannatanu vajus tagasi, aga ei kukkunud veel. Tõenäoliselt seal selgitati midagi veel, ta nägi, et suud juba liikusid, aga häält ta ei kuulnud, sest autoaknad olid kinni. Kannatanu vajus tagasi, siis Martin Krafft lõi veel kannatanut näo ja kaela piirkonda, seejärel kannatanu kaotas tasakaalu ja vajus istuvasse asendisse. Tunnistaja 5 kirjeldas, et nad jälgisid sündmust läbi autoakna, jäädes seisma enne vöötrada. M. T. helistas 112. Mõne aja pärast oli kannatanu istukil, seejärel Martin Krafft lõi kannatanut rusikatega näo piirkonda. Seejärel korraks toimus mingi seletamine jälle, siis Martin Krafft kõndis hetkeks eemale ja siis tuli tagasi ja lõi kannatanut käega näo ja kaela piirkonda ja lõpuks lõi kannatanut jalaga näo ja kaela piirkonda. Tunnistaja kirjeldas, et kannatanu oli põlvili ja kohati kukkus pikali, aga tõusis püsti. Jalaga lööke oli korduvalt, jalaga löögid sai kannatanu keha ja kaela piirkonda, pigem rohkem näkku. Kannatanu sel ajal, kui Martin Krafft lõi teda pea ja kaela piirkonda, vastupanu ei osutanud. Kannatanu oli põlvili ja sel hetkel kui teda löödi, siis ta vajus löökide tagajärjel pikali. Martin Krafft lahkus Tallinna tänavalt allapoole. Tunnistaja kirjeldas, et kannatanul oli ninaverejooks, otsa ees oli haav verejooksuga, kuklas oli muhk. Kiirabi tuli kohale ja tegeles kannatanuga. Tunnistajat häiris see sündmus, sest see oli vägivaldne, kannatanut löödi jalaga näkku, näo ja kaela piirkonda. Tunnistaja T. L., kes oli politseiametnikuna väljakutsel, kirjeldas, et sündmus toimus Tallinna tänaval, politseimuuseumi ees. Nemad said väljakutse kella 5-6 vahel ja kohapeal oli palju rahvast. Kohale jõuti kiiresti ja esmalt suheldi tunnistaja M. T.ga, kes kirjeldas peksmist ja andis info peksja kohta. Tema andis teisele politseipatrullile info edasi, et pidage peksja kinni. Kannatanu oli alkoholi joobes, politseinikud tema joovet ei mõõtnud. Kohapeal tegid ainult isikuid kindlaks. Kiirabi tuli kohale ja hakkas esmaabi andma. Kannatanu vigastustest tegi 2-3 fotot, kannatanu pea peal juuste sees oli verd näha ja otsa ees oli muhk. Kiirabi viis kannatanu EMOsse kontrolli. Teine politseipatrull, mis oli allpool vana Kungla poe juures, pidas Martin Kraffti kinni. Martin Kraff andis sündmuse kohta ütlusi, et kannatanu, kes oli koos kahe talle tundmatu mehega, tõenäoliselt lõi Xxxx juures J. L., kuid ta ei näinud seda. Väitis, et nad hakkasid J. L.ga minema Xxxx baari poole, kui kaks isikut jooksid neile järgi, ja üks oli S.. Väitis, et S. hakkas teda kohe ründama. Kannatanu tuli talle kätega kallale. Kirjeldas, et tal oli meelekohal üks muhk ja üks oli taga kuklas. Ta hakkas kannatanule kätega vastu. Nad võitlesid seal ja kui S. oli poolenisti maas, siis ta hakkas ära minema, siis ta ütles talle midagi. Ta ei ole kindel, mis ta ütles, aga selle lause peale ta keeras ringi ja pani veel ühe paugu talle. Ta ei eitanud, et ta lõi kannatanut, kuid väitis, et ta kaitses ennast. Liikudes Maxima poole, pidas politsei ta kinni. Tema politseile ei öelnud, et tal on vigastused ja ta ei lasknud ennast pildistada. Kinni teda ei peetud. Kohtule esitatud ravidokumentidest omab suurimat kaalu isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 22E-IDI0050, mis on kokkuvõte Karell Kiirabikaardist xxxx RAKVERE xxxx, AS Rakvere Haigla patsiendikaardist nr xxxx koos vastuskirjaga, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendikaardist nr xxxx koos vastuskirjaga, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla statsionaarne epikriisist ja ambulatoorsest epikriisist koos vastuskirjaga). Eksperdiuuringute tulemuste hindamine ja eksperdiarvamuse põhjendusest nähtub, et kannatanu S. S.el esinesid E-tervise infosüsteemist võetud tervishoiuteenuse osutamist kinnitavate dokumentide andmetel 19.03.2022 SA Rakvere Haiglasse pöördumise ajal põrutushaav kuklapiirkonnas; vasaku sääreluu ülaosa liigesesisene nihketa murd. Arvestades vigastuste iseloomu, lokalisatsiooni ja ulatust, on alust arvata, et põrutushaav kuklapiirkonnas on tekitatud tömbi vägivalla toimel löögist tömbi piiratud pinnaga esemega (võimalik, et kängitsetud jalaga), võimalik, et määruses näidatud ajal — 19.03.2022 a; vasakusääreluu ülaosa liigesesisene nihketa murd on tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et kukkumisest kõvale pinnale kakluse käigus 19.03.2022 a. Ravidokumentide andmetel (vt SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorne epikriis xxxxx) pöördus kannatanu 23.03.2022 a SA PERH-i kaebustega valudele vasaku põlveliigese piirkonnas kuna olevat kukkunud 22.03.2022 6 a haige jala peale, mille tõttu olemasolev sääreluu ülaosa liigesesisenenihketa murd võis tüsistuda. Vigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalisetervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud (sääreluu ülaosaliigesesisene nihketa murd keskmiselt 55-60 päeva). Eksperdiarvamuse kohaselt kannatanu S. S.el esinesid E-tervise infosüsteemist võetud tervishoiuteenuse osutamist kinnitavate dokumentide andmetel 19.03.2022 SA Rakvere Haiglasse pöördumise ajal põrutushaav kuklapiirkonnas; sääreluu ülaosa liigesesisene nihketa murd. Põrutushaav kuklapiirkonnas on tekitatud tömbi vägivalla toimel löögist tömbi piiratud pinnaga esemega (võimalik, et kängitsetud jalaga), võimalik, et määruses näidatud ajal — 19.03.2022; sääreluuülaosa liigesesisene nihketa murd on tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et kukkumisest kõvale pinnale kakluse käigus 19.03.2022 a. Vigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalisetervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud, (sääreluu ülaosa liigesesisene nihketa murd keskmiselt 55-60 päeva). Lisaks tõendavad sündmust ja kannatanu S. S.e vigastusi väljatrükk politsei KILP andmebaasist, mille kohaselt 19.03.2022 on kannatanuks S. S.. Kannatanul pea tagaosas paari cm haav, otsa ees muhk ning enda sõnul oli ta kukkunud kui hakkas baarist koju minema. Tunnistajate sõnul olevat Martin Krafft lükanud S. pikali ning löönus jalaga vastu pead. Kannatanu toimetatud Rakvere EMO'sse. Tehtud pildid ning kasutatud vormikaamerat. Lisaks tõendavad sündmust asitõendite vaatlusprotokoll 21.03.2022, kus häirekeskuse kõne, vormikaamera salvestis, FB Messengeri videofail, fotod, mis on salvestatud DVD-plaadile ja mis asub kriminaalasja juures. Neist tõenditest nähtub, et 19.03.2022 kell 05.17:13 on tehtud mobiiltelefoni numbrilt xxxx Häirekeskuse lühinumbrile 112 kõne M. T. poolt, kes annab teada kaklusest ja sellest, et kannatanul on pea verine. Vormikaamera salvestuselt on näha, et 19.03.2022 kell 05:21:55 küsitleb politseinik sündmuskohal olevaid inimesi. Salvestuselt on näha suitsuga heledas mantlis naisterahvas ja prillidega meesterahvas ning aia ääres istumas kaks meesterahvast, tagumine mees hoiab enda ees istuval meesterahval kätega ümber pea kinni. Tunnistaja - naisterahvas kirjeldab, et kannatanut peksti. 19.03.2022 Facebook Messengeris videofailist on näha, et 19.03.2022 sündmuskoht, Xxxx Politseimuuseumi ees sõidutee. Salvestisel on näha seltskonda sõiduteel. Sõidukist on suumitud teel olevat seltskonda lähemale. Seltskonnas on neli isikut, kellest kaks isikut on eespool ja nende taga veel kaks isikut, kelle vahel toimub rüselemine. Kaks isikut hoiavad üksteisel riietest kinni ning punases jopes ja helehallides pükstes isik tõmbab tumedas jopes ja tumehallides pükstes isiku käpuli maha. Seejärel teeb punases jopes isik vasaku jalaga löögiliigutuse käpuli oleva mehe (kannatanu) suunas ja see kukub selja peale. Seejärel võtab punase jopega isik parema jalaga hoogu ja teeb löögiliigutuse maas istuvakannatanu pea suunas. Seejärel teeb punases jopes isik kannatanu suunas vasaku jalaga löögiliigutuse, kuid lööb jalaga üle maaslamava kannatanu. Siis lööb ta parema jalaga maaslamavat kannatanut. Ei ole täpselt tuvastatav, kuhu piirkonda löök tabab, kuid pärast seda lööki on näha, et maas lamav isik tõstab rusikas käed näo ette. Seejärel teeb punases jopes isik löögi maaslamava kannatanu pea suunas, löök tabab ja isik pöörab vasaku külje peale. Punases jopes isik eemaldub veidi. Kannatanu tõuseb maast üles käpuli (käed ja põlved maas) ning jääb siis põlvili maha istuma. Seejärel läheneb punases jopes isik uuesti kannatanule ja teeb parema 7 jalaga löögi kannatanu pea suunas. Saadud löögist lendab kannatanu selja peale ning jääb liikumatult teele lebama. Pärast löömist liigub punases jopes mees seltskonna juurest ära, eemale. Teised kaks isikut olid kogu selle löömise ajal läheduses, kuid ei sekkunud löömisesse. Lisaks tõendavad sündmust sündmuskohal politseipatrulli poolt tehtud fotod nii kannatanust kui ka Martin Krafftist. Fotodel kannatanu S. S.est on näha kannatanu kukla poolel olevaid vigastusi ja otsaesisel veidi paremal olevat vigastusi, ehk muhku. Seega on tunnistajat M. T. ja U. V. kannatanu peksmist ja vigastusi kirjeldanud, tunnistaja T. L., politsei väljakutse saanud isikuna, fotografeerinud kannatanu vigastusi ja kirjeldanud neid, siis on sündmus tõendamist leidnud ja kuigi Martin Krafft on kannatanu löömist eitanud, väites, et tegemist on enesekaitsega, leiab, kohus, et kohtus leidis tõendamist, et Martin Krafft pani toime vägivallateo, mis vastab
Kohus leiab, et kannatanu S. S.e ja tunnistajate M. T. ja U. V. ütlused on usaldusväärsed, nad on andnud põhjalikke ütluseid sündmuse kohta ning neil ei ole mingit põhjust anda ebaõigeid ütlusi või selliseid asju välja mõelda. Tunnistajad kirjeldavad kannatanu peksmist üksikasjalikult ning sündmuskohale läinud tunnistaja T. L. kirjeldas kannatanu vigastusi ning kohtuistungil avaldatud kirjalikud materjalid on kooskõlas kannatanu- ja tunnistajate poolse sündmuste kirjeldusega. Süüdistatav Martin Krafft ja tunnistaja J. L. on füüsilise vägivalla tarvitamist kannatanu suhtes eitanud. Nad on väitnud, et tunnistajat J. L. lõi eelnevalt Xxxx juures kannatanu, kuid nende ütlustest nähtub, et kumbki ei tea täpselt, kes tegelikult J. L. ründas. Tunnistajad M. T. ja U. V. on andnud ütlusi, et nad nägid rüselust ja kähmlust, mitte seda, et kannatanu ründas ja lõi Martin Kraffti. Tunnistaja sõnul oli alguses verbaalne seletus kätega, üksteist ei puututud, lihtsalt kätega vehiti. Füüsiline kontakt oli siis, kui kannatanu sai oma löögid ja ta vajus kergelt tahapoole, siis oli juba näha, et punase jopega mees lõi kannatanut esmajärjekorras rusikatega näo piirkonda. Kannatanu oli alguses püsti. Siis olid rusikatega löögid näo piirkonda ja neid oli rohkem kui üks. Kannatanu vajus tagasi aga ei kukkunud veel. Kannatanu vajus tagasi, siis punase jopega meesterahvas lõi veel näo ja kaela piirkonda, seejärel kannatanu kaotas tasakaalu ja vajus istuvasse asendisse. Tunnistajate ütlusi kinnitab ka FB Messengeri videosalvestis. Seega leidis kohtus tõendamist, et Martin Krafftile esitatud süüdistus on õigesti kvalifitseeritud ja Martin Kraffti ütlused kannatanu poolsest ründest ei vasta tõele. Seega leidis kohtus tõendamist, et omavahel tekkinud vastastikuse rüseluse käigus Xxxx maja juures tõmbas Martin Krafft riietest S. S.e asfaltteele pikali ja pärast seda kella 05:17 paiku lõi sõiduteel maas lamavat vastupanu mitteosutavat S. S.t vähemalt viiel korral jalaga näo ja pea piirkonda. Kui kannatanu peale lööke maast sõiduteele põlvili tõusis, tuli juba eemalduv Martin Krafft tagasi kannatanu juurde ja lõi parema jalaga kannatanule veelkord tugevalt näkku, mille tagajärjel kukkus kannatanu liikumatult selili sõiduteele. Martin Kraffti tahtliku tegevusetagajärjel tundis kannatanu S. S. füüsilist valu ning sai tervisekahjustused — põrutushaav kuklapiirkonnas ja sääreluu ülaosa liigesesisene nihketa murd. Oma tegevusega häiris Martin Krafft oluliselt kannatanu löömist pealt näinud U. V. ja M. T. rahu ning turvatunnet. Martin Krafftile esitatud süüdistuses kirjeldatud sündmus leidis aset 19.03.2022 kella 05:17 paiku Xxxx maja juures, mis kahtlemata on määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala ning tegemist on avaliku kohaga KorS § 54 mõttes. 8 Vägivaldne rünne toimus avalikus kohas ja ajal, mil inimesed pöördusid pärast baaride sulgemist koju. Seega Martin Krafft rikkus S. S.t rünnates KorS §-s 55 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt või teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Riigikohus on kohtupraktikas märkinud, et
eeldab asjasse mittepuutuvat füüsilist isikut, keda teoga häiriti või ohustati (vt nt RKKKo 3-1-1-15-17, p 24 ja RKKKo 1-165540/42, p 23). Selle kindlakstegemine sõltub igal üksikjuhul teo toimepanemise asjaoludest ja tuleb kohtul faktiliste asjaolude põhjal tuvastada, arvestades iga juhtumi eripära. Lisaks sellele, et avaliku korra rikkumist näevad pealt juhuslikud kõrvalised isikud, tuleb tuvastada seegi, et juhtunu rikkus nende avalikku õigusrahu piisavalt intensiivselt. Riigikohus on lahendis nr 1-18-7276/80 p-s 19 möönnud, et asjasse mittepuutuvaks füüsiliseks isikuks
tähenduses võib lisaks rikkumise vahetule pealtnägijale olla ka isik, kes viibib rikkumise läheduses ja tajub selle toimepanemist mõnel muul viisil ning keda tajutu häirib või ohustab. Martin Krafft pani teo toime avalikus kohas ja selle teoga häiriti ning ohustati kaaskodanike rahu- ja turvatunnet. Tunnistajad M. T. ja U. V. kinnitasid kohtuistungil, et see, mis Tallinna tänaval toimus, häiris neid. Seega on tuvastatud, et Martin Krafft pani avalikus kohas S. S.e suhtes toime vägivallateo
lg 1 mõttes, häiris sellega kõiki tänaval olnud inimesi, eelkõige tunnistajaid M. T. ja U. V. rahu ja turvatunnet, kes tema tegu pealt nägid. Oma vägivaldse tegevusega kaasas süüdistatav toimuvasse tahtevastaselt kõrvalised isikud ja rikkus sellega oluliselt avalikku korda. Ülaltooduga on Martin Krafft täitnud
lg 1 p 1 objektiivse koosseisu, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on seotud vägivallaga.
lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui
-s ei ole sätestatud karistust ettevaatamatu teo eest. Subjektiivsest küljest eeldab
Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kuriteo asjaoludest ja analüüsitud tõenditest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime otsese tahtlusega. Lüües kannatanut tahtlikult vähemalt kuuel korral jalaga näo ja pea piirkonda, oli süüdistatava tahtlus suunatud valu ja tervisekahjustuse tekitamisele. Samuti teadis süüdistatav, et tegemist on avaliku kohaga, kus viibivad teised asjasse mittepuutuvad isikud. Seega on Martin Krafft oma tegevusega realiseerinud
lg 1 p 1 ette nähtud kuriteokoosseisu, see tegu on õigusvastane ning süüd välistavaid asjaolusid kohtumenetluses ei tuvastatud. II KARISTUS
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 p 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja 9 raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (Riigikohtu 16.05.2007 otsus nr 3-1-1-14-07). Martin Krafftile karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, tagajärgi ning süüdistatava isikut. Süüdistatava karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et Martin Krafft on varem kriminaalkorras karistamata ja tal on üks kehtiv väärteokaristus. Kohtu hinnangul on Martin Krafftile süükspandava teo raskus konkreetse kuriteokoosseisu kontekstis keskmine. Taolise järelduse tegemisel arvestab kohus
Martin Krafft pani süüteo toime avalikus kohas, lüües sõiduteel maaslamavat vastupanu mitteosutavat S. S.t vähemalt viiel korral jalaga näo ja pea piirkonda. Kui kannatanu peale lööke maast sõiduteele põlvili tõusis, läks juba eemalduv Martin Krafft tagasi kannatanu juurde ja lõi parema jalaga kannatanule veelkord tugevalt näkku, mille tagajärjel kukkus kannatanu liikumatult selili sõiduteele. Kohus võtab arvesse, et Martin Krafft oma käitumisega ei põhjustanud kannatanule raskeid tagajärgi ning sündmusest on möödunud üle kahe aasta. Käesoleval juhul, arvestades karistuse liigi ja määra valiku aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada tingimisi karistusega. Kohus leiab, et rahaline karistus ei oma süüdistatavale piisavat mõju, kuna Martin Krafft end süüdi ei tunnistanud ja seetõttu ei mõistnud enda teo õigusvastasust. Rahaline karistus on kõige kergem karistus, mida kohaldatakse isikule, kes teeb järeldusi oma käitumise osas. Lisaks tuleb lähtuda asjaolust, et Martin Krafft on töötu ja kohtu poolt välja mõistetud tsiviilhagi on üpris suur. Seetõttu tuleb Martin Krafftile mõista karistuseks
lg 1 p 1 järgi 2 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Martin Krafft ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ning täidab
Lisakohustuste eesmärk Martin Kraffti suunata läbi kriminaalhoolduse õiguskuulekale käitumisele ning kohustada süüdistatavat katseajal heastama kannatanule tekitatud kahju.
p 1 alusel hakkab Martin Krafftile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 27.08.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.