1-09-9134/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-9134 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu M.S määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
3. mai 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu M.S määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. Viru Maakohtu 07.05.2013 määrusega jäeti M.S temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. M.S on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.06.2009 otsusega karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8 ja § 328 lg 1 järgi ning karistatud KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 6 aastat 2 kuud 28 päeva alates 20.01.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu
6. Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, ning osundades KarS § 76 lg-s 3 sätestatule põhistas otsustust järgmiselt. 2.1 M.S-i on kriminaalkorras karistatud 9 korda. Vanglas viibib ta kolmandat korda. Tema kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Käesoleval ajal kannab ta karistust katseajal toimepandud kuriteo eest. 2.2 Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kinnipeetav mõisteti süüdi Viru Maakohtu 24.07.2006 otsusega ja karistati 4-aastase vangistusega. Harju Maakohtu 05.06.2008 määrusega vabastati M.S vangistusest tingimisi 1 aasta 2 kuud 28 päeva enne tähtaega. Uue I astme kuriteo toimepanemise eest peeti ta kinni ja vahistati juba 20.01.
7. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetav ei ole karistustest ega tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest järeldusi teinud ja on jätkanud kuritegude toimepanemist. Maakohtul puudus veendumus, et kinnipeetav seekord läbiks katseaja nõuetekohaselt panemata katseajal toime uusi kuritegusid. Kohus leidis, et kinnipeetav ei ole isikuks, kelle suhtes oleks põhjendatud osutada teistkordselt usaldust. 2.3 Maakohus leidis, et karistuse mõistmise eesmärgid ei ole M.S puhul saavutatud. Muuhulgas nähtub see ka kinnipeetava käitumisest vanglas. Kuigi kehtivad distsiplinaarkaristused M.S-il hetkel puuduvad, on teda distsiplinaarkorras korduvalt karistatud. 2.4 Kindla alalise elukoha ja töökoha olemasolu vabaduses, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise ja eriala omandamise vanglas luges maakohus positiivseteks, ent vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Karistuse lõpuni ärakandmine vangistuses on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine erand. Maakohus ei tuvastanud ühtegi sellist asjaolu, mida saab käsitleda erandina. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
8. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes taotleb uuesti läbi vaadata tema taotlus tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ja langetada õiglane otsus. M.S on nõus alluma ka elektroonilisele valvele. Määruskaebuse põhiseisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 3.1 M.S väitel on ta teinud kõik endast oleneva, et tõestada paranemise ja seaduskuulekuse teele asumist. Tal on kindel elukoht, garanteeritud töökoht OÜ-s XXX abikokana. Vangistuses on ta omandanud abikoka eriala, töötanud majandustöölisena ja toidujagajana, et tasuda võlgasid ja hagisid. Alates 26.02.2013 viibib M.S avavanglas ja asus alates 13.03.2013 tööle ettevõttesse XXX , mis tegeleb torude paigaldusega. Päeval töötab ta Narvas ning pärast tööd viibib avavanglas. See tõestab, et M.S suudab elada ka vabaduses seaduskuulekalt. 3.2 M.S tunnistab, et pani katseajal toime uue kuriteo. Ta leiab, et ta sai selle eest õiglase karistuse ja kuriteo toimepanemine näitab ka usalduse kaotust, ent ta suudab elada seaduskuulekalt, mida näitab soov end muuta ja vangistuses läbitud sotsiaalprogramm Sotsiaalsete oskuste treening, individuaalvestlused psühholoogiga, tänu millele otsustas M.S kirjutada elulooraamatu, et vabaduses osaleda kuritegude ennetamise programmis. 2 3.3 Määruskaebuse esitaja märgib, et tema kuritegude dünaamika ei ole muutunud raskemaks, vaid jäänud muutumatuks. Vangistuse jooksul on teda distsiplinaarkorras karistatud 5 korral (nendes 2 tubakatoodete omamise eest), ka ülejäänud karistused ei ole vägivaldse tegevuse eest. See näitab, et määruskaebuse esitaja ei ole vägivaldne ja suhtub lugupidavalt ka vangla ametnikega. Vangistuses olles on ta täitnud need tingimused, mis esitati talle 13.04.2012 määruses, millega ta jäeti tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamata (ID kaart, töökoht, puuduvad distsiplinaarkaristused).
9. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 03.06.2013 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 10.06.
10. Seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik M.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 5.
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et ei ole põhjendatud M.S-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna süüdimõistetut, keda on kriminaalkorras karistatud 9 korral, s.h kolmel korral vangistusega ja kelle eelmine tingimisi vangistusest vabastamine pöörati täitmisele, kuna isik pani katseajal toime uue I astme kuriteo, ei ole võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid. 5.2 Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). M.S puhul sellist positiivset eripreventiivset prognoosi teha on raske – teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, s.h kolmel korral reaalse vangistusega. Süüdimõistetu kuriteod on peamiselt majandusliku kasu saamise eesmärgist lähtuvad - röövimised ja vargused. Käesolevat karistust kannab M.S röövimise eest, mis pandi toime grupis relvaga ähvardades. Samuti kannab ta karistust § 328 lg 1 alusel (vahistatu põgenemine). M.S-i on tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, ent ta jätkas uute kuritegude toimepanemist katseajal. Seega asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudub veendumus kinnipeetava seekordse katseaja eduka läbimise osas. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et M.S iseloomustuses on mitmeid positiivseid momente – nii on tal tõepoolest kindel elukoht, garanteeritud töökoht OÜ-s XXX abikokana. Vangistuses on ta omandanud abikoka eriala, töötanud majandustöölisena ja toidujagajana. Alates 26.02.2013 viibib M.S avavanglas ja asus alates 13.03.2013 tööle ettevõttesse XXX . Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on läbinud sotsiaalprogrammi ja käinud individuaalsetel vestlustel psühholoogiga. Maakohus on positiivsete asjaoludega ka arvestanud (vt määruse p 2.4). Istungi protokollist nähtub, et määruskaebuses esitatud väited on kohtule ka istungil teatavaks saanud (tlk 103), 3 samuti on M.S esitanud seisukohad kohtule kirjalikult (tlk 96). Kohus on sellele vaatamata leidnud, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul oleks kinnipeetaval vaja avavanglas viibimise perioodil jätkata töötamist, kinnistades rangema järelevalve tingimustes õiguskuulekat käitumist. 5.3 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga, tema poolt toime pandud kuritegude asjaolude ja tema varasema elukäiguga ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. 5.4 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4 Aarne Sarjas