1-16-2127/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 10.04.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-2127 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Marina Davõdovitš Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kriminaalasi Viru Vangla materjalid U.Y elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu U.Y , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 20.11.2015 ja lõpp 17.03.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg 27.03.2018, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 751 ; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta U.Y elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, U.Y-le ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 01.03.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.Y elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 07.04.2016 otsusega tunnistati U.Y süüdi KarS § 118 lg 1 p 2 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ning KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 alusel mõisteti 1 talle lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 20.11.

1. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti U.Y vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et on invaliid 70%, kuna teda peksti vastu pead jalgadega. Samuti nähtub meditsiinilistest dokumentidest, et tal on bronhiaalastma, mistõttu võtab kogu aeg ravimeid. Avaldab, et sai
2. märtsil 65-aastaseks ning tal on raske vanglas istuda, kuna kõik valutab, mistõttu palub end ennetähtaegselt vabastada. Kui pani toime kuriteo, ei saanud ta aru mida teeb, seetõttu peaks teda haiglasse panema, kuna vanglas antakse ainult tablette, mis ei aita. Tahab vabaduses tööle minna ja raha koguda, et operatsioonile minna, kuna tal on vaja peaaju operatsiooni. Selgitab veel, et noorena tarvitas hästi ägedalt alkoholi, kui sai vanaks, siis ei tohi üldse võtta alkoholi ning jättis joomise maha umbes siis, kui oli 58-60aastane. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on 7 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta samuti mitmendat korda, millest nähtub, et isikule ei ole varasemad karistused vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ja ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Samuti on kuriteod muutnud raskemaks, varem pani toime varavastaseid kuritegusid, sh röövimise, käesolev kuritegu on raskete kehavigastuste tekitamine. Kinnipeetava poolt kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi liigtarvitamine. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav töötab vangistuses ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas keeldus ta osalemast sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, kuna leidis, et on juba liiga vana, et muutuda. Kinnipeetaval on vabanemisel võimalik elama asuda MTÜ xxxx, kus talle on broneeritud tuba. Seal vastavad tingimused elektroonilise järelevalve kohaldamiseks, kuid isikuga sõlmitakse leping 6 kuuks, erandlikel juhtudel kuni 1 aastaks. Kinnipeetavale määratakse aga katseaeg ligikaudu 2 aastaks, s.o kuni karistusaja lõpuni, mis tähendab, et peale majutusteenuses lepingu lõppemist ei ole isikul kindlat alalist elukohta ning isik on varem pannud toime omavolilise sissetungimise võõrasse eramusse just elukoha puudumise tõttu. Kinnipeetaval puudub ka toetav lähivõrgustik, kes teda vajadusel esialgu moraalselt ja materiaalselt toetaksid, mis oleks vajalik eelkõige seetõttu, et isikul puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, mis tagaks talle kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Varem hankis isik rahalisi vahendeid just kriminaalsel teel, pannes toime ka varavastaseid kuritegusid, mistõttu on kindla töökoha ja sissetuleku 2 puudumise näol tegemist uue kuriteo toimepanemise riskiga. Kinnipeetaval oli enne vangistust probleeme alkoholi liigtarvitamisega, millest enda sõnul on aru saanud, et alkoholi tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel on seos, kuid samas on isik keeldunud just sõltuvusprobleemidele suunatud sotsiaalprogrammis osalemast, kuna enda sõnul on ta liiga vana, et end muuta. Kuriteod, sh vägivallakuriteod on valdavalt toime pandud just alkoholijoobes olles. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et kuigi kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud hea, võib kinnipeetav majanduslike raskuste ilmnemisel või alkoholi tarvitama asumisel toime panna uusi kuritegusid. Seega esineb kohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise risk ning kohus ei ole veendunud, et kinnipeetav vabanemisel käituks seaduskuulekalt, mistõttu leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine on käesoleval ajal ennatlik, kuivõrd isikul on jäänud vangistust kanda veel üle 1 aasta ja 10 kuu, mis on küllaltki pikk aeg. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus U.Y vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata elektroonilise järelevalve alla. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro 3