Obsah (8)

§ 76§ 424§ 263§ 64§ 69§ 68§ 75§ 121

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-4679 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Juhan Sarv, Mati Kartau Vaidlus

§ 76

lg 7 alusel täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu O.O määruskaebus (isikukood XXX), RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu

1. märtsi 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel süüdimõistetu advokaadi vahendusel ning Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Maakohtu 08.06.2017 otsusega karistati O.O

§ 424

järgi 4 kuu vangistusega ja

§ 263

lg 1 p 1 järgi 8 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel moodustati liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti L. Hindile 10 kuud vangistust.

§ 69

lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust Tartu Maakohtu 14.01.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-10204 mõistetud karistuse ärakandmata osa 171 üldkasuliku töö tunni, s.o 5 kuu 21 päeva vangistuse, võrra ning mõisteti L. Hindile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 3 kuud 21 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistusaja algust arvestati alates 20.04.

1. 1.
2. Harju Maakohtu 14.11.2017 määrusega vabastati O.O karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 10.08.2018, millest esimeseks kolmeks kuuks kohaldati O.O suhtes elektroonilist valvet ning määrati ta selleks tähtajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 76

lg 5 alusel allutati O.O katseaja lõpuni

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustati teda järgima

§ 75lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga XXX, Tartu.

Lisaks kohaldati O.O suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt

§ 75

lg-te 2 ja 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 2 kuu jooksul vastava eriala spetsialisti (psühhiaater ja psühholoog) poole ja läbima alkoholismivastase ravikuuri, samuti tegelema oma vaimse seisundi probleemiga ning alluma ravile, esitades kriminaalhooldajale sellekohased tõendid; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis; 7) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 3 kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. 1.

1. 05.03.2018 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande O.O suhtes ettepanekuga pöörata mõistetud ärakandmata karistus täitmisele, kuna süüdimõistetu on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning elektroonilise valve nõudeid. Maakohtu määrus ja määruskaebus
2. Tartu Maakohtu 16.03.2018 määrusega rahuldati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna taotlus, tühistati vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine ja pöörati täitmisele O.O-le Tartu Maakohtu 08.06.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistus, s.o 8 kuud 10 päeva vangistust. 2.
3. O.O-l on 18.02.2018 tuvastatud alkoholijoobe tunnused. Samuti oli ta joobes 06.03.2018, kui ta peeti kahtlustatavana kinni kriminaalasjas nr
4. Tartu Maakohtu eeluurimiskohtuniku 07.03.2018 määruse alusel on O.O suhtes kohaldatud tõkend vahistamine kuni 06.05.
5. O.O kahtlustatakse

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritavate tegude toimepanemises.

2.

1. Maakohus oli seisukohal, et kriminaalhooldaja ettekandes kajastatud elektroonilise valve korra rikkumised on küll lühiajalised, kuid samas süstemaatilised. Nii elektroonilise valve korra rikkumise kui ka alkoholi tarvitamise keelu rikkumise näol on tegemist kohustuste teadliku ja tahtliku rikkumisega. Süüdimõistetu oli teadlik keelust tarvitada alkoholi, kuid on katseaja jooksul korduvalt talle kohtumäärusega määratud keeldu rikkunud. Samuti on O.O ükskõikselt suhtunud elektroonilise valve nõuetesse. 2.
2. Samuti oli maakohus seisukohal, et isiku puhul, kelle suhtes on kohaldatud tõkend vahistamine, ei ole võimalik kriminaalhooldust jätkata. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne O.O-le mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks on igakülgselt põhjendatud, mistõttu tuleb vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine tühistada ja pöörata kandmata karistus vangistusena täitmisele.
3. Tartu Maakohtu 10.01.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes palub jätta rahuldamata kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ning vähendada täitmisele pööratavat karistust 3 kuu võrra. Määruskaebuses tuuakse välja, et elektroonilise valve seadme rikkumisi toime ta pannud ei ole, vaid tegemist on seadme leviprobleemiga. Alkoholi tarvitamist 2-l korral süüdimõistetu tunnistas. Alkoholi tarvitamine tulenes halbadest suhetest emaga. Välistest teguritest tulenevalt ei olnud võimalik süüdimõistetul nõudeid täita. Samuti elektroonilise valve tõttu ei olnud võimalik O.O-l ka ema juurest ära minna. Kui kohus leiab, et süüdimõistetul tuleb kanda karistust vangistuses, siis tuleks karistusest arvata maha need 3 kuud, mil oli kohaldatud jalavõru. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et esitatud määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja karistuse täitmisele pööramata jätmiseks. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega karistuse täitmisele pööramise osas.
5. Määruskaebuses ei tuua välja uusi asjaolusid, mis ei oleks maakohtule olnud teada määruse tegemise hetkel. Süüdimõistetu on teadlik kriminaalhoolduse nõuetest ning oma õigustest ning kohustustest. Isikule on antud korduvalt võimalusi kanda karistust vabaduses, kuid ta ei ole 2 võimeline viima oma käitumist kooskõlla kehtestatud nõuetega. Varasem karistuse asendamine üldkasuliku tööga tõi endaga kaasa käesolevas kriminaalasjas liitkaristuse mõistmise. Samuti ei ole õigustanud ennast O.O ennetähtaegne vangistusest vabastamine. Süüdimõistetu ei ole toonud välja ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta rikkus talle määratud kohustust ning elektroonilise valve nõudeid. Ta oli teadlik nõuetest ning kui süüdimõistetul ei olnud võimalik elada koos emaga, siis oleks tulnud tal taotleda elukoha vahetamist. Rikkumiste põhjendused ei ole mõjuvad ning käesoleval hetkel on põhjendatud mõistetud karistus täitmisele pöörata.
6. Lisaks taotleb süüdimõistetu, et täitmisele pööratud karistusest arvestatakse maha 3 kuud, mil tal oli jalavõru. Tegemist ei ole karistuse asendamisega, vaid ennetähtaegsel vabastamisel määratud lisakohustusega. Kohustuse rikkumise korral ei ole võimalik arvestada kohaldatud elektroonilise valve aega maha täitmisele pööratud karistusest.
7. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
8. märtsi 2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Juhan Sarv 3 /allkiri/ Mati Kartau