Toimik nr 1-07-6841 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.novembril 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-07-6841 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Sekretär, tõlk Merik

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta U.K talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.10.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vadim Tšernjajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. U.K on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 08.02.2010 kohtuotsusega

§ 184

lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti

§ 65

lg 2 kohaldamisega 6 aastat 3 kuud 18 päeva.

§ 68

alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.09.2006-16.03.2007, s.o 5 kuud 17 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti 5 aastat 10 kuud 1 päev. U.K on Harju Maakohtu 13.05.2008.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-6841 süüdi tunnistatud

§ 386

lg 1 (

§ 3891lg 1) järgi ja karistati teda rahalise karistusega 50 000 krooni.

Kohtuotsus jõustus 21.05.2008. Harju Maakohtu 27.04.2011 määrusega asendati U.K-le Harju Maakohtu 13.05.2008 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-6841 karistuseks mõistetud rahalise karistuse jääk 47 634,70 krooni ehk 3044,41 € vangistusega 6 kuud ja 18 päeva. 1

§ 65

lg 1 alusel loeti U.K-le Harju Maakohtu 13.05.2008 kohtuotsusega nr 1-07-6841 mõistetud ja käesoleva kohtumäärusega asenduskaristusena määratud kergem karistus – 6 kuud ja 18 päeva vangistust kaetuks Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 08.02.2010 kohtuotsusega nr 1-10-57 mõistetud raskema karistusega ning mõista U.K-le liitkaristuseks 5 aastat 10 kuud ja 1 päev vangistust. Karistuse kandmise algus 01.03.2010 ja lõpp 02.01.

1. U.K andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 38). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemin e 08.11.
2. Kinnipidamisasutusest U.K kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangistuse jooksul on isik töötanud majandustöödel, omandanud puidupingitöölise eriala ning osalenud sõltuvusvõõrutusprogrammis ja sotsiaalprogrammis „ xxx“. Alates 19.08.2012 töötab xxx hoonete hooldamistöödel. Vabanemise soovib kinnipeetav elama asuda ema xx xx juurde aadressil xxx maakond. Isik omab masinateseadmete seadistaja eriala. Vabaduses on töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult erinevates valdkondades: leivakombinaat, ehitusfirmad, lihakombinaat, on olnud ettevõtetes xxx, xxx . Vahetult enne vangistust oli tegevuseta. Enne vangistust oli oluliseks sissetulekuallikaks kuritegelikul teel saadud tulu. Ajavahemikul 2001-2003 on isikut ühel korral väärteokorras ja ühel korral kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Isiku sõnul tarvitas vabaduses alkoholi "mõõdukalt", ainult tähtpäevadel. Korduvalt kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud narkootilise ainete käitlemise eest. Tunnistab, et varem proovis kokaiini, kanepit. Sõltuvust, liigtarvitamist ei tähelda. Kriminaalkorras karistatud viis korda, reaalset vangistust kannab esimest korda, üks episood oli toimepandud katseajal. Arvestades toimepandud väärtegusid, siis võib eeldada, et isiku suhtumine ühiskonda on negatiivne. U.K puhul võivad ohtlikku se tunnused ilmneda juhul, kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritsevad olud. Ohu ilmnemise tõenäosus kõige suurem, kui isik on majanduslikult raskes olukorras. Sellest võib järeldada, et isik võib ohustada avalikkust oma käitumisega. Vangla toetab isiku enne tähtaegset vanglast vabanemist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib U.K vabanemise korral elama asuda oma ema juurde aadressile xxx. Vanglas on omandanud puidupingitöölise eriala, on tööga hõivatud xxx-s. Isikut on varem korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud narkootilise ainete käitlemise eest. Tunnistab, et on varem proovinud kokaiini ja kanepit. Tingimisi karistuse kandmisel täitis käitumiskontrolli nõudeid, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Vabaduses negatiivset käitumist mõjutavad asjaolud: riskeerib elustiil, ühiskonnas olevate õiguste ja kohustuste eiramine. U.K taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega. Tal on olemas kindel töökoht. vabastamist Prokurör i kirjaliku seisukoha kohaselt prokuratuur toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. U.K on kriminaalkorras karistatud 5 korda, vanglakaristust kannab esimest korda. Tema on karistuse kandmise ajal käitunud õiguskuulekalt, mida kinnitab asjaolu, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mis viitab sellele, et isik omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Alates 19.08.2012 U.K töötab xxx hoonete hooldamistöödel. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetav läbinud mitmeid sotsiaalprogramme (xxx , xxx). Vabanemise korral on isikul lähedaste (ema ja venna näol) toetus. Kinnipeetaval on olemas kindel elukoht, kus on täidetud kõik elektroonilise valve seadme paigaldamiseks vajalikud nõuded ja tema ema on nõus elektroonilise valve seadme paigaldamisega. Viru Vangla on U.K poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosust hinnanud madalaks – mitte vägivaldse kuriteo puhul 17%. Vangla toetab U.K vabastamist. 2

§ 76

lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteo le eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab esimest korda. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, maksudest maksmisest kõrvalehoidumise eest suures ulatuses ja narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises. Isikut on varem 21.05.2004 otsusega karistatud narkokuriteo toimepanemise eest tingimusliku karistusega koos käitumiskontrollile allutamisega, katseajal pani toime uue narkokuriteo. Isikut on varem 13.05.2008 Harju Maakohtu otsusega karistatud maksude maksmisest kõrvalehoidumise eest suures ulatuses rahalise karistusega 50 000 krooni, mis Harju Maakohtu 27.04.2011 määrusega asendati vangistusega 6 kuud 18 päeva. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 4-6) on näha, et U.K on väärteokor ras 18 korral karistatud, seejuures 1 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete seaduse § 15´1 alusel, 14 korral Liiklusseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et varem mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus U.K puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et U.K on varasemalt 1 korral distsiplinaarkorras karistatud tööst keeldumise eest kartserisse paigutamisega 2 päevaks, kehtivad karistused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et vangistuses viibimise ajal on kinnipeetav töötanud majandustöödel, omandanud puidupingitöölise eriala ning osalenud sõltuvusvõõrutusprogrammis ja sotsiaalprogrammis „ xxx“. Alates 19.08.2012 töötab xxx hoonete hooldamistöödel. Isikul on keh tiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 13.02.2014. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama ema xx xx juurde aadressile xxx. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava ema xx xx on elektroonilise seadme paigald amisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 44 ). Elukoha sobivuse kontrolllehest (isiklik toimik II osa lk 43) nähtub, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele Kinnipeetaval on garant eeritud töökoht xxx poolt (garantiikiri isiklikus toimikus). 3

§ 76

lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elukoha ja töö koha omamine. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus ja samuti kindel elukoht, kuid see e i takistanud U.K-l uut narkokuritegu toime panna. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 02.01.2016, ärakandmiseks on veel üle 3 aasta, mis on vägagi pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas alkoholi ja narkootikumide tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu U.K temale Tartu Maakohtu 08.02.2010 otsuse ja 27.04.2011 määrusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 4