1-17-4679 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.11.2017.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-17-4679 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Ave Mõistlik Kohtuasi Vangla esitatud materjalid L.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu L.F (ik: XXX; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 07.11.2017.a Tallinn kaugkohtuistung Liivalaia kohtumaja, avalik koht RESOLUTSIOON
- Vabastada L.F karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 10.08.2018.a, millest esimeseks 3 (kolmeks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Xxxx Vangla kriminaalhooldusosakonna Xxxx esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
- KarS § 76 lg 5 alusel allutada L.F katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2
- Kohaldada L.F-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 2 (kahe) kuu jooksul vastava eriala spetsialisti (psühhiaater ja psühholoog) poole ja läbima alkoholismivastase ravikuuri, samuti tegelema oma vaimse seisundi probleemiga ning alluma ravile, esitades kriminaalhooldajale sellekohased tõendid; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis; 7) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
- L.F-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
- L.F vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Xxxx Vangla kriminaalhooldusosakonna Xxxx esindusele ja L.F-ile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Xxxx Vangla esitas 28.09.2017.a Xxxx Maakohtule materjalid kinnipeetava L.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega. Xxxx Maakohtu 29.09.2017.a määrusega edastati Vanglas kinni peetava L.F ’i kohta koostatud ennetähtaegse vabastamise materjalid KrMS § 28 lg 1 alusel menetlemiseks Harju Maakohtule. Vangla esitas 06.10.2017.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava L.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Xxxx Maakohtu 08.06.2017.a kohtuotsusega tunnistati L.F süüdi KarS § 424 ja § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1, § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel 1 aasta 3 kuu ja 21päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 20.04.2017.a ja lõpp on 10.08.2018.a. L.F-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neljal korral, teine reaalne vangistus. Vangistuse ajal distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. 3 L.F-i kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetavat toetab ennetähtaegsel vabanemisel tema perekond. Vabanedes on L.F-il võimalus elama asuda oma perekonna juurde aadressile Xxxx. Elukoht kuulub kinnipeetava emale, elukoht vastab elektroonilise järelevalve jaoks sätestatud tingimustele. Xxxx Vangla materjalide kohaselt on L.F-ile ennetähtaegse vabanemise korral garanteeritud töökoht OÜ-s Xxxx. L.F taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Katrin Tron edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt Xxxx Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha L.F-i vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla (vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 3 3 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et L.F-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik L.F-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 7 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et vangistuse ajal on kinnipeetav mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning tahab edaspidi kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuriteo toimepanemise oht kõige tõenäolisem, kui kinnipeetav on tarvitanud alkoholi, lisaks siis kui puudub psühhiaatriline ravi, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtest nimetatud probleemidega tegeleda ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam võimalikest probleemidest ning tahe nendega tegeleda eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Ka vangla on iseloomustuses märkinud, et vabanedes ei soovi enam alkoholi liigtarbimist jätkata, väidetavalt on aru saanud alkoholi mõjust tema elule, tunnistab, et niimoodi alkoholi edasi tarvitades satub taas sarnastesse olukordadesse, lisaks ei ole võimalik niimoodi elades haridust omandada. Kohus usub, et tuge seniste kuritegelike hoiakute muutmiseks saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab L.F-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas L.F-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. 4 Kohus arvestab ka vangla iseloomustuses märgitut, et hetkel väljendab soovi kuritegelikust elustiilist loobumiseks, leiab, et vangistuses on aru saanud, et ei taha jääda vanglasse käima ja ennast põhja juua, vanglas käitumine hea ja ametnikesse suhtub hästi, kuritegelikke hoiakuid ei väljenda. Pärast vabanemist on L.F-il lisaks lähedase toetusele olemas ka kindel elu- ja töökoht ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka L.F , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/