Obsah (8)

§ 274§ 65§ 118§ 199§ 75§ 871§ 87§ 25

1-18-1786 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2020, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-1786 (18922700003) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljub

) § 871 , § 75 ja kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 4261, § 432 lg 3, 32, 4 kohus määras: Jätta D.R-ile karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Määrus edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 1-18-1786 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla esitas 12.02.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetavale D.R-ile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. 2. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 04.04.2018 otsusega tunnistati D.R süüdi

§ 274

lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks üks kuu vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.04.2016 otsusega mõistetud karistuse (4 aastat 3 kuud 26 päeva vangistust) ärakandmata osa , s.o 1 aasta 11 kuud 12 päeva vangistust võrra ning mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aastat ja 12 päeva vangistust. Vangistuse kandmise algust loeti alates antud kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 04.04.2018. Kohtuotsus jõustus 21.04.2018. 3. Nähtuvalt Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 04.04.2018 otsusest tunnistati D.R süüdi selles, et ta pani toime

§ 274lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

D.R mõisteti eeltoodud otsuse kohaselt süüdi selles, et ta 12.01.2018 kella 10.02 paiku Jõhvis, Ülesõidu 1 asuvas Viru Vanglas K-hoones K4 oskaonnas kambrist K406 helistas K-hoone II korruse valveruumi ja ähvardas karjudes ametikohustusi täitnud vanemvalvur A T tervisekahjustuse tekitamisega, öeldes A T, et lööb tal pea lõhki (golovu razabju) kui ta kohe arsti juurde ei saa ning kasutas mitmeid ebatsensuurseid väljendeid. Võttes arvesse D.R-i sõnakasutust ja väljendusviisi kõne ajal ning D.R-i varasemat käitumist (karistatust vägivallakuritegude eest) tundis A.T end ohustatuna ja tal oli alust karta ähvarduse täideviimist. 4. Viru Maakohtu 04.04.2018 otsuse kohaselt mõisteti D.R-ile liitkaristus

§ 65

lg 2 alusel, liites mõistetud karistusele Harju Maakohtu 07.04.2016 otsusega mõistetud karistuse. Nähtuvalt viimati nimetatud otsusest mõisteti D.R süüdi selles, tema 19.11.2015 kella 18 ajal, viibides kaupluses OÜ P asukohaga XXX, lõi tugevasti vasaku käe rusikaga V K parema põse piirkonda. Löömise tagajärjel kukkus kannatanu peaga vastu kõva tömpi pinda, mille tagajärjel olid kannatanule tekitatud tervisekahjustused- vasaku reieluu ülaosa killunenud pertrohhanteerne (pöörlit läbiv) murd ning põrutushaav juustega kaetud peanahal vasakul kukla-kiiru piirkonnas, kusjuures reieluu tüsistunud murru paranemise kestus ületab nelja kuud. Seega pani D.R toime

§ 118lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.

o raske tervisekahjustuse tekitamise, mis kestab vähemalt neli kuud.

1. D.R mõisteti Harju Maakohtu 07.04.2016 otsusega süüdi ka selles, et tema, olles varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuks, uuesti 28.10.2015 kella 13.18 ajal Tallinna Tehnikaülikooli muuseumis asukohaga XXX võttis muuseumist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tallinna Tehnikaülikoolile kuuluva Steigeri kepi väärtusega 1000 eurot, mis oli muuseumis eksponaadina välja pandud ja lahkus selle kepiga.
2. Samuti mõisteti D.R Harju Maakohtu 07.04 .2016 otsusega süüdi selles, et tema, olles varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuks, uuesti 2.11.2015 kella 12.10 ajal C OÜ-le kuuluvas kohvikus K K võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil taldriku väärtusega 2 eurot koos prae ja lisanditega väärtusega 4,5 eurot, taarakasti väärtusega 4 eurot, milles oli 20 tühja õllepudelit väärtusega 0,10 eurot/tükk, koguväärtusega 2 eurot, seega esemeid koguväärtuses 12,50 eurot ja lahkus nimetatud esemetega kohvikust. Seega pani D.R toime

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s .o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt.

1. Kinnipidamisasutuses D.R-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates oht seisneb füüsilises vägivallas, mille tagajärjeks nii kerged kui rasked kehavigastused ja lisaks ähvardamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isikul tekib konflikt teise isikuga ja ta ei suuda ennast kontrollida, samuti ka siis, kui isik on joobes või puuduvad materiaalsed vahendid alkoholi hankimiseks. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 50%. 2 1-18-1786 Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 61%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise t õenäosust, toetab Viru Vangla kinnipeetav D.R-i karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.
2. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku kui kohus peab võimalikuks D.R-ile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, siis oleks otstarbekas pärast karistuse ärakandmist kohaldada D.R -ile käitumiskontroll tähtajaga üks aasta. Karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks kohustada D.R -i täitma järgmist kohustust:

§ 75lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi.

Süüdimõistetu ja prokuröri poolt kohtuistungil välja toodu

1. D.R avaldas kohtuistungil, et ta ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega nõus. Ta tõi välja, et vangla iseloomustuses ei vasta see tegelikkusele, et ta on nagu agressiivne. Ta on 68 aastat vana ning kui noor meesterahvas tuleb tema juurde ja ütleb talle, et ta peab põrandat pühkima, miks ta peab seda tegema. Ta ei ole agressiivne, ta lihtsalt käitub nagu mees. Ta ei hakka vabaduses jooma, kuna tal on südameprobleemid ja ta ei tohi juua. Ta on oma viina ära joonud. Ta nõustub sellega, et tema puhul on uute kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi liigtarvitamine. Kui ta ei jooks, siis ei satuks ta vanglasse. Ta on usklik inimene ja käib mitu aastat Tallinnas Aleksandri kirikus. Ta ei osalenud sotsiaalprogrammis „ Eluviisitreening“, kuna iga inimene aitab ise ennast. Kui inimene ise ei otsusta, et lõpetab alkoholi tarvitamist, siis midagi tal ei aita ja seetõttu ei osalenud ta selles programmis. Ta sooviks ikkagi elama asuda Tallinna, sest see on tema koht. Ta on seal palju aega veetnud ja teab, kus ja mis asub. Seal on kirik, seal on sotsiaalabi. Kohtla-Järve on uus linna, seal ta kedagi ei tunne ja midagi ei tea. Ta on vanaduspensionär ja saab rahvapensioni 240 eurot. Ta on vaikne mees, ta ei ole agressiivne. Kui teda keegi ei puutu, siis ta ei puutu neid. Kui keegi teda vabaduses verbaalselt ründab, siis ta lihtsalt ei vasta midagi. Ta muutis enda käitumismustrit, kuna 25 aastat istub vanglas. Ta tahab rahulikult elada, ta on väsinud. Ta näeb vabaduses enda elukulgu sellisena, et läheb sotsiaalabiametisse, vormistab dokumente, mis on vaja, siis läheb invaliidimajja ja siis otsib tööd. Ta saab raha, lõpetab alkoholi tarvitamist ja hakkab metsas käima seenel ja marjul ning saab kala püüda. Ta arvab, et vabaduses ta ei pane toime uut kuritegu. Ta ei taha olla allutatud käitumiskontrollile, kuna tal on oma jõud olemas. Kui ta ütles, et ta lõpetas joomise, siis ta ei hakka jooma.
2. Prokurör leidis, et vangla taotlus D.R-ile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna süüdimõistetul ei ole püsivat elukohta, sest ta ei soovi elama asuda Kohtla-Järvele. Pärast D.R-i kinnitust selle kohta, et ta on ikkagi nõus elama asuma XXX leidis prokurör, et Viru Vangla taotlust on võimalik rahuldada. Seega Viru Vangla taotleb kohaldada D.R-ile käitumiskontrolli tähtajaga üks aasta ning kohustada teda täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku, Viru Vangla poolt esitatud materjalidega ja kuulanud ära prokuröri ja süüdimõistetu, leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine 1 süüdimõistetu D.R-i suhtes ei ole põhjendatud.

§-s 87 sätestatu kohaselt võib kohus pärast vangistuse ärakandmist kohaldada isiku suhtes käitumiskontrolli. Selle alused on loetletud

§ 871lg 1 p-des 1–3 ja lõikes 2.

Kui esimese lõike punktid 1 ja 2 ning teine lõige on formaalset laadi (süüdimõistev otsus ja varasem karistatus), siis

§ 871 lg 1 p 3 annab kohtule ulatusliku diskretsiooniruumi.

Karistusjärgne käitumiskontroll ei ole isikule süüdimõistva kohtuotsusega mõistetav karistus ega muu mõjutusvahend, vaid seaduses 3 1-18-1786 ettenähtud täiendav meede, mis võimaldab täitmiskohtunikul kohaldada karistuse ära kandnud süüdimõistetule kindlaid piiranguid või kohustusi (vt Riigikohtu 02.02.2016 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-1-16 p 9.1). Seadusandja tahe karistusseadustiku täiendamisel §-ga 871 oli selles, et tegemist oleks mittekaristusliku mõjutusvahendiga, mille eesmärgiks on teha tööd isikuga kriminogeense käitumise muutmiseks ning seeläbi ennetada tema poolt võimalike uute kuritegude toimepanemist (Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seaduse 382 SE III seletuskiri).

1. Sarnaselt vahistamisaluse tuvastamisele tuleb kohtu hinnangul ka karistusjärgse käitumiskontrolli põhjendatuse hindamisel eraldi hinnata kahte aspekti: 1) uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja 2) võimaliku uue kuriteo raskust. Raskemate kuritegude toimepanemise ohu korral võib karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks piisata sellisest uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, mis kergemat liiki kuriteo toimepanemise ohu puhul karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks alust ei annaks (vt mutandis RKKK 12.04.2012 nr 3-1-1-32-12, p 9.3.) Formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks
2. KrMS § 426 1 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus

§-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. 14. Karistusseadustiku (

) § 87 1 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§ -s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku k uriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud

1. peatüki 1., 2.,
2. ja
3. jaos,
4. peatüki
5. jaos või
6. peatüki
7. ja
8. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. 1
9. Kinnipeetav D.R vastab

§ 87lg -s 1 p 1 sätestatud tingimustele.

D.R tunnistati süüdi

§ 274

lg 1 järgi sätestatud tahtliku süüteo toimepanemise eest ning liitkaristuseks mõisteti talle 2 aastat ja 12 päeva vangistust. Varem D.R on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku

1. peatüki 1., 2.,
2. või
3. jaos,
4. peatüki
5. jaos või
6. peatüki
7. või
8. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine ja karistust kannab käesoleval ajal kohtuotsuste kogumi eest, st ka selle
9. peatüki teo eest. Nähtuvalt isiklikust toimikust kinnipeetud isiku kohta on teda jäetud vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata (tl 34-36, 46-49). Seega ä rakandmisele kuuluva karistuse kand mise lõpp saabub eelduslikult 16.04.2020, mil süüdimõistetu kannab mõistetud karistuse ära täies ulatuses. Seega on formaalsed eeldused D.R-i karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks täidetud. Materiaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks
10. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul arvestada

§ 871

lg 1 p-s 3 sätestatut, see tähendab kas kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, 4 1-18-1786 vara sem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal annavad alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib talle kaasa tuua. Kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik ja varasem elukäik 17. Nähtuvalt D.R-i poolt viimati toime pandud kuritegude asjaoludest, mis on täpsemalt kajastatud kohtumääruse p-des 3-6, pani ta muuhulgas toime

§ 118

lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o raske tervisekahjustuse tekitamise. Samuti on ta süüdi mõistetud

§ 199

lg 2 p 9 järgi se lles, et 28.10.2015 ja 02.11.2015 pani ta toime süstemaatiliselt vargusi. D.R-il on kehtivaid kriminaalkaristusi karistusregistri andmetel viis. D.R kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 04.04.2018 kohtuotsusega nr 1-181786 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi ka

§ 274

lg 1 (vägivald vangivalvuri vastu) järgi ning talle mõisteti karistuseks

§ 65lg 2 alusel 2 aastat ja 12 päeva vangistust.

18. Eeltoodust tulenevalt on k õige raskem kuritegu, mille D.R on toime pannud, kvalifitseeritav

§ 118lg 1 p 2 järgi.

Nähtuvalt süüdistuse sisust on D.R-i vägivaldne käitumine 19.11.2015 seisnenud selles, et ta lõi tugevasti vasaku käe rusikaga naisterahvale parema põse piirkonda, kuna kannatanu sellise tegevuse tulemusena kukkus, siis kaasnesid viimasele seoses peaga vastu kõva tömpi pinda kukkumisega rasked tervisekahjustused. D.R on süüdi mõistetud

§ 274

lg 1 järgi selles, et ta ütles 12.01.2018 vangivalvurile, et lööb viimase pea lõhki. Hinnates süüdistatava eeltoodud vägivaldset käitumist on kohtu hinnangul põhjendatud asuda seisukohale, et kahtlemata on tema eeltoodud käitumine igati taunitav. Samas pole tema eeltoodud vägivaldne käitumine olnud eriti jõhker ega ka intensiivne. Tõenäoliselt ei näinud ka D.R kannatanut 19.11.2015 lüües ette seda, et see päädib kanatanu jaoks niivõrd raskete tagajärgedega. Arvestades seda, et süüdimõistetu on Viru Maakohtu 10.04.2018 määruse kohaselt välja toonud kohtuistungil (ITKIK tl 34 pöördel), et tal on raske vanglas istuda, kuna kõik valutab, siis on mõningal määr al ka mõistetav tema 12.01.2018 väljendatud ähvardus, sest ta tegi seda seoses arstiabi saamisega.

1. D.R on kohtuistungil välja toonud, et ta on vaikne mees, ta ei ole agressiivne. Kui teda keegi ei puutu, siis ta ei puutu teid. Kui keegi peaks teda verbaalselt vabaduses ründama, siis ta ei hakka sellele reageerima füüsilise vägivallaga. Ta lihtsalt ei vasta midagi. Kohus leiab, et arvestades süüdimõistetu poolt toime pandud isikuvastast ja avaliku rahu vastast kuritegu, siis on need pigem juhuslikku laadi ning põhjendatud ei ole asuda seisukohale, et D.R-i käitumise lahutamatuks osaks on füüsilise vägivalla kasutamine. Kohtu hinnangul seisneb süüdimõistetu puhul oht uuteks kuritegudeks pigem varavastaste kuritegude toimepanemises. Samas nähtuvalt tema poolt toime pandud varavastaste kuritegude toimepanemise asjaoludest on ta enim varastanud kauplustest väikese väärtusega söögikraami. Viimase varguse 02.11.2015 on ta toime pannud kohvikus, kus lisaks söögile varastas ta ka taldriku ja taarakasti koos tühja taaraga. Enne seda, s.o 28.10.2015 varastas ta Tallinna Tehnikaülikoolile kuuluva Steigeri kepi väärtusega 1000 eurot, mis on ka kõige hinnalisem ese, mille ta on kehtivate kriminaalkaristuste kohaselt varastanud ning välistada ei saa seda, et ta polnud kuritegu toime pannes teadlik varastatud eseme eeltoodud täpsest maksumusest.
2. Süüdimõistetul on haridust 10 klassi. Ta on lõpetanud
3. klassi Tallinna
4. Keskkooli ja enda sõnul jätkas õpinguid Õhtukoolis, kuid jättis pooleli. Väidetavalt on elukutselt puusepp. Viru Vanglas õppis ajavahemikul 06.01.2017 -14.03.2017 riigikeele A1 taseme õppes. Ajavahemikul 21.08.2017-18.12.2017 osales riigikeele A2 taseme õppes, kuid ei ilmunud eksamile. Ta on XXX saades rahvapensioni XXX.
5. D.R-il on viis kehtivat kriminaalkaristust ning tema enda poolt kohtuistungil välja toodu kohaselt on ta 25 aastat enda elust veetnud vanglas seoses karistuste kandmisega. 5 1-18-1786 Nähtuvalt kehtivate karistusregistri andmete kohaselt on teda karistatud

§ 274

lg 1,

§ 118

lg 1 p 2;

§ 199

lg 2 p 9,

§ 199

lg 2 p 8, 9 ja

§ 199

lg 2 p 9 –

§ 25lg 2 järgi.

Viimase kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 274

lg 1 järgi, pani ta toime ajal, mil ta kandis vanglas Harju Maakohtu 07.04.2016 otsusega mõistetud karistust

§ 118

lg 1 p 2 ja

§ 199lg 2 p 9 järgi.

1. Eeltoodud andmete valguses ei saa kohtu hinnangul täielikult välistada seda, et D.R võib vabaduses olles toime panna uue kuriteo, sest varasemalt ei ole ta suutnud vabaduses olles hoiduda kuritegude toimepanemisest ning viimase kuriteo on ta toime pannud juba vanglas viibides. Samas kohus nõustub sellega, et alkoholi liigtarvitamine on olnud D.R-i puhul soodusteguriks uute kuritegude toimepanemisel, mida kinnitab ka see, et vangla iseloomustuse kohaselt on tal diagnoositud alkoholisõltuvus. Samas on süüdistatav saamas selle aasta märtsis 68-aastaseks ning kohtul ei ole tema vanust arvestades alust kahelda selles, et seoses südameprobleemidega on tal keelatud alkoholi tarvitamine ja ta ei hakka seda ka vabaduses tegema. Süüdimõistetu tõi välja, et ta suudab enda varasemat käitumismustrit muuta, kuna on väsinud ning tal on elu lõpuni jäänud tema hinnangul 1-2 aastat. Kohtu hinnangul, arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja varasemat elukäiku , ei ole käesoleval juhul karistusjärgse kontrolli kohaldamise vajadus eeltoodud andmete põhjal üheselt hädavajalik, sest pigem on põhjendatud jaatada tema puhul uute varavastaste kui isikuvastaste kuritegude toimepanemist, mis on kohtu hinnangul liigitatavad ka kergemaliigilisteks kuritegudeks. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles
2. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi D.R-il ei ole.
3. Positiivse asjaoluna hindamaks D.R-i käitumist kinnipidamisasutuses on põhjendatud tuua välja see, et 15.08.2016-14.11.2016 töötas ta majandustöödel koristajana. Käesoleval hetkel ei tööta, sest on vanaduspensionär ning hinnatud töövõimetuks. 06.01.201714.03.2017 õppis eesti keelt A1 tasemel, eksam sooritatud tulemusega 60%. 21.08.201718.12.2017 õppis riigikeelt A2 tasemel, eksam jäi sooritamata, kuna ei ilmunud kohale. 27.08.2018 lisati uuesti A2 taseme gruppi, kuid 10.01.2019 arvati rühmast välja, sest kinnip eetav ei osalenud õppetöös neli kuu d, põhjendades seda jalavaluga.
4. a keeldus osalemast sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Nimetatud programmi läbimise tulemuseks peaks olema see, et muutub sõltuvuskäitumine ning süüdimõistetu on motiveeritud kasutama saadud teadmisi igapäevaelus. 21.06.2017 viidi läbi vestlus psühholo ogiga. Teemaks oli

ke eluviis. 25.09.2018 ja 01.10.2018 toimusid vestlu sed seoses väärtushinnangute ja käitumismustrite analüüs imisega ning sellest tulenevatest muudatustest. Põhjus -tagajärg seose loomine.

1. Kohtuistungil tõi D.R välja, et ta ei osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, kuna iga inimene aitab ise ennast. Kui inimene ise ei otsusta, et lõpetab alkoholi tarvitamist, siis midagi tal ei aita ja seetõttu ei osalenud ta selles programmis.
2. Arvestades ülaltoodud andmeid D .R- i käitumise kohta kinnipidamisasutuses, siis on põhjendatud asuda seisukohale, et kinnipeetu käitumine on olnud kinnipidamisasutuses pigem positiivne, kuna ta osales erinevates vestlustes (vestlus psühholoogiga, väärtushinnangute ja käitumismustrite analüüs), õppis eesti keelt A1 tasemel sooritades edukalt eksami ning on ka olnud mõnda aega tööga hõivatud. Praegu ta ei tööta, kuna viibib XXX.
3. Kokkuvõtvalt, arvestades eeltoodut, ei saa seega üheselt vastata selle, kas süüdimõistetu on võimeline, arvestades tema käitumist kinnipidamisasutuses, alluma vabaduses kehtestatud korrale ning seega ei saa ka tema käitumise pinnalt vangistuses olles asuda seisukohale, et ta ei pane kindlalt vabaduses olles toime uusi kuritegusid. Samas nõustuda saab süüdimõistetuga 6 1-18-1786 selles, et iga inimene aitab ise iseennast ja kui inimene ise ei otsusta, et lõpetab alkoholi tarvitamist, siis midagi ei aita. Seega kohtu hinnangul ka läbimata sotsiaalprogramm ei ole selliseks asjaoluks, mis annaks üheselt põhjuse pöörduda karistusjärgse käitumiskontrolli poole. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
4. Karistusjärgne käitumiskontroll

§ 871

lg 1 kohaselt tuleb kehtestada

§ 75

järgi.

§ 75

lg 1 p 1 sätestab, et isik peab käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Kohtupraktika kohaselt saab karistus järgset käitumiskontrolli kohaldada üksnes tingimusel, et süüdlasel on vabanedes elukoht (RKKKm 30.05.2016 nr 3-1-1-45-16, p 7). Kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht aadressil Kohtla-Järve Põhja allee

1. Tegemist on ühiselamuga, kus on D.R-i jaoks tuba broneeritud. Kohtuistungil tõi küll D.R välja selle, et ta ei soovi sinna elama minna ja soovib elama asuda aadressil XXX. Samas kohtule ei ole esitatud mingeid andmeid selle kohta, et eeltoodud aadressil on süüdimõistetul võimalik elama asuda. Seega see, et süüdimõistetul on võimalik asuda elama Tallinna eeltoodud aadressil on hetkel paljasõnaline. Nõustuda saab süüdimõistetuga selles, et ühiselamus elamine, arvestades kaaselanike mitmekesisust, ei pruugi olla kõige parem keskkond tagamaks süüdimõistetu edasist õiguskuulekust, kuid hetkel ka ühtegi muud alternatiivi eeltoodud elukohale ei esine.
2. Kohus, hinnates ka muid süüdimõistetud vabaduses ootavaid elutingimusi, on käesoleval juhul seisukohal, et pigem ei ole põhjendatud kohaldada D.R-ile karistusjärgset käitumiskontrolli. Vangla andmetel on D.R -il küll täitmata rahalisi nõudeid väga suures summas, s.o 26 582,74 eurot. Samas on D.R-il olemas vabaduses püsiv sissetulek rahvapensioni näol ning kohtul puudub alus kahelda ka selles, et vajadusel saab ta vabaduses täiendavat sotsiaalabi ning ka koguduses osutatakse talle tema sõnul igakülgset abi. Nimelt on ta kohtuistungil välja toonud, et kirikus, kus ta käib, aitab keegi riietega, teine annab süüa ja kolmas annab nõu, kuidas on vaja elada. Seega saab asuda seisukohale, et tal on olemas vabaduses toe tav tugi koguduse liikmeks olemise tõttu. Kohtul puudub ka alus kahelda D.R-i siiruses selles osas, et ta on väsinud ja soovib elada elu lõpuni jäänud 1 -2 aastat vabaduses normaalselt käies seenel, marjul ning kalal. Arvestades seda, et ta on enda pikast eluteest veetnud 25 aastat vanglas, siis nõustuda saab temaga selles, et ta ei ole enam väike poiss, mis peaks aitama kaasa sellele, et ta suudab mõista seekord paremini põhjuse ja tagajärje seost ning teeb omalt poolt kõik, et veeta vanaduspõlv rahulikult vabaduses ilma kuritegusid toime panemata. Kuna ta on vanglas läbinud edukalt eeltoodud teemal vestlused ja lisaks ka vestluse psühholoogiga

ke eluviisi teemal, siis ka need peaksid kaasa aitama sellele, et süüdimõistetu suudab enda emotsioone ja impulsiivsust vabaduses paremini kontrollida ja loobub ka enda senisest käitumismustrist varavastaste kuritegude toimepanemisel, mille soodusteguriks on põhjendatud pidada alkoholi liigtarvitami st. Lõppjäreldus karistusjärgse käitumiskontrolli põhjendatuse osas 30. Kokkuvõtvalt, arvestades kõiki eeltoodud andmeid , leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud kohaldada D.R-i suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu aru saanud, et tal tuleb enda senist kuritegelikku käitumismustrit muuta selleks, et enda vanaduspõlve mitte veeta vanglas. Ka pole alust kahelda selles, et süüdimõistetu mõtles seda tõsimeeli, et ta on enda viina ära joonud ning saab aru, et seoses terviseseisundiga ei tohi ta alkoholi tarvitada. Süüdimõistetut vabaduses ootav majanduslik olukord ei ole hea, arvestades tema õlul lasuvat laenukoormat, kuid samas on talle tagatud püsiv sissetulek rahvapensioni näol ning välistatud ei ole see, et D.R-il õnnestub leida ka endale sobiv töökoht saamaks lisasissetulekut. Samuti pole alust kahelda selles, et seoses kirikus käimisega on seal inimesed, kes saavad teda erisisulise abiga vajadusel abistada. Ka 7 1-18-1786 peaks süüdimõistetu poolt vanglas läbitud vestlused seoses

ke eluviisiga ja seoses väärtushinnangute ning käitumismustritega aitama kaasa sellele, et süüdimõistetu teeb kõik endast oleneva, et veeta enda vanaduspõlv vabaduses, sest nõustuda saab temaga selles, et iga inimene aitab ise iseennast. Kohus tahab uskuda vaatamata sellele, et tegemist ei ole D.R-i esimese vanglas viibimisega, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning käitub edaspidiselt õiguskuulekalt, sest arvestades vanglas veedetud aastaid ja tema vanust on tal olnud küllaldaselt aega enda kuritegeliku käitumise põhjuste analüüsimiseks ning tegevusplaani koostamiseks õiguskuuleka elu elamiseks. 31. Seega leiab kohus, et vangistusest vabanemise võimalike tagajärgede hindamise puhul on põhjendatud asuda seisukohale, et D.R -i poolt ära kantud vangistus on saavutan ud enda eesmärgi ning süüdimõistetu puhul on põhjendatud arvata, et ta ei naase enda kuritegeliku eluviisi juurde. Kohtu hinnangul ei ole uute kuritegude toimepanemise oht nii suur, et peaks isiku suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldama, arvestades ka seda, et pigem seisneb uute kuritegude toimepanemise oht varavastastes kuritegudes. Arvestades ka D.R-i poolt kohtuistungil väljendatut, mille kohaselt on tal oma jõud olemas püsimaks õigel rajal, siis on kohtu hinnangul põhjendatud anda süüdimõistetule võimalus näidata, et tema poolt lausutu vastab tegelikkusele ning käesoleval juhul ,arvestades süüdimõistetu kohtuistungil väljendatud seisukohti ja vanust, pole tulemuslik läbi käitumiskontrolli täiendavalt panustada süüdimõistetu edasisse õiguskuulekusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 8