← Eesti

1-20-1266/23

Obsah (5)§ 199§ 7§ 68§ 75§ 78

1-20-1266 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-20-1266 Kohtunik Pavel Gontšarov Kriminaalasi Y.C sü

§ 199lg 2 p 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 13.

märtsi

  1. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Y.C (isikukood XXX; viibimiskoht Tallinna Vangla), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Y.C kaebus Harju Maakohtu
  2. märtsi
  3. a kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Harju Maakohtu 13.03.
  5. a otsusega tunnistati Y.C kokkuleppemenetluse korras süüdi

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust.

§ 74 lg-te 1, 2 ja 3 alusel pöörati mõistetud karistus täitmisele osaliselt.

Koheselt kuulub ära kandmisele 3 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg: 13.12.2019 kuni 14.12.2019 ja 11.01.2020 kuni 12.01.2020, s.o 4 (neli) päeva. Koheselt ärakandmisele kuulub 2 kuud ja 26 päeva vangistust, mille ärakandmist loeti alates 21.01.2020. Ülejäänud osas, s.o 1 aasta vangistust, jäeti tingimisi kohaldamata tingimusel, et Y.C ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 p-des 1-6 ette nähtud kontrollnõudeid.

Maakohus määras vastavalt

§ 75

lg 1 p-le 1 Y.C alaliseks elukohaks XXX.

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustati Y.C käitumiskontrolli ajal läbima SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse programmi või analoogse raviprogrammi.

§ 75lg 2 p 21 alusel kohustati Y.C käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 1

(3)1-20-1266

§ 78lg 1 alusel loeti katseaja kulgemist alates otsuse kuulutamisest.

Määrati, et

§s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Määrati, et tõkend vahistamine tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel või osalise vangistuse ärakandmisel sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem. Rahuldati kannatanu S AS-i seadusliku esindaja CC esitatud tsiviilhagi 299,95 euro nõudes täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel mõisteti süüdistatavalt Y.C-lt kannatanu kasuks välja 299,95 eurot, mis tuleb Y.C-l hüvitada kannatanu S AS-i arveldusarvele. Y.C-lt mõisteti välja riigituludesse KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 euro, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel osaliselt kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 509,04 eurot, s.o kokku 1385,04 eurot. Ülejäänud kaitsjatasu summas 356,40 eurot jäeti riigi kanda. KrMS § 180 lg 3

  1. lause alusel kohustati Y.C tasuma menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest 115,42 eurot kuus.
  2. 23.03.
  3. a laekus Tallinna Ringkonnakohtule Y.C kaebus maakohtu 13.03.
  4. a otsusele, milles süüdistatav palub vaadata kohtul uuesti läbi hagide ja menetluskulude tähtajad ning lükata need edasi 12 kuuks, kuni kaebaja läbib kohtu poolt määratud rehabilitatsiooni. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et Y.C kaebus tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
  6. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.
  7. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.
  8. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st
  9. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 pde 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n- ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 ps 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise 2

(3)1-20-1266 otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
  1. peatüki
  2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKK 3-1-1-7-16).
  3. Kriminaalasjas on Y.C , tema kaitsja ja prokuröri vahel 13.03.
  4. a sõlmitud kokkulepe (tl 23-24 ), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud ning süüdistatavalt väljamõistetav tsiviilhagi ning nende suurus. Kokkuleppes on ära näidatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral mõistetake Y.C-lt välja menetluskuludena riigituludesse kaitsjatasu määratud kaitsjale summas 347,04€ (kolmsada nelikümmend seitse eurot ja neli senti) ja sundraha 876€ (kaheksasada seitsekümmend kuus eurot). Kokkuleppes on märgitud, et nimetatud summale lisanduvad kohtumenetluses tekkivad kaitsjakulud. Kohtumenetluses lisandus kaitsjatasu summas 518,40€ (viissada kaheksateist eurot ja nelikümmend senti). Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise individualiseerimises – nimelt lepiti kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti on kokkuleppes toodud välja, et kannatanu S AS-i seadusliku esindaja CC on esitanud tsiviilhagi summas 299,95€ (kakssada üheksakümmend üheksa eurot ja üheksakümmend viis senti), mis tuleb süüdistataval hüvitada kandes see kannatanu arveldusarvele. Maakohus on nimetatud summadest lähtunud ja mõistnud süüdistatavalt välja menetluskulud kokku summas 1385,04€ (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend viis eurot ja neli senti). Kaitsjatasu summas 356,40€ (kolmsada viiskümmend kuus eurot ja nelikümmend senti) on maakohus jätnud riigi kanda. Maakohus mõistis menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Samuti rahuldas maakohus kannatanu tsiviilhagi kokkuleppes toodud ulatuses ja tingimustel. Y.C kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (tl 24 pöördel). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. Y.C nõustus tasumisele kuuluvate menetluskuludega ning nende tasumisega 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
  5. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud 13.03.
  6. a kohtuistungil, kus süüdistatav Y.C kinnitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub kokkuleppega, ta sõlmis kokkuleppe vabal tahtel ja ta jääb selle juurde (tl 13 pöördel - 14). Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
  7. septembri
  8. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-
  9. Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p -de 3, 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27.04.
  10. a määruses nr 3-1-1-38-
  12. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1 jätab ringkonnakohus Y.C kaebuse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.