← Eesti

2-24-5844/16

Obsah (7)§ 361§ 407§ 410§ 444§ 162§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maris Juha Otsuse tegemise aeg ja koht 03.03.2025 Tallinn Tsiviilasja number 2-24-5844 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus C

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus ja kohtu selgitused

  1. Hageja esitas Harju Maakohtule 12.04.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega: 1.
  2. mõista kostjalt hageja kasuks välja F OÜ ja kostja vahel 12.09.2022 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 5684 eurot ja hagi esitamise seisuga (12.04.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 512,57 eurot; 1.2 mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt (5684 eurot) alates 13.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
  3. Kohus võttis hagi menetlusse 03.06.
  4. Hagi ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 13.06.
  5. Kostja ei ole hagile vastust esitanud.
  6. Hageja esitas kohtule 17.06.2024 alternatiivse nõude, milles palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed alates 10.07.2024 kokku summas 3768,82 eurot (osamaksed 22-48) vastavalt 17.06.2024 esitatud uuesti määratud tagasimaksete maksegraafikule.
  7. Kohus võttis hageja alternatiivse nõude menetlusse 05.08.
  8. Hageja alternatiivne nõue ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 09.08.
  9. Kostja ei ole vastust esitanud.
  10. Kohus kutsus pooled kohtuistungile 08.10.
  11. Kostja ei ilmunud kohtuistungile ja ei teatanud ilmumata jätmisest. 2
  12. Harju Maakohtu 04.10.2024 määrusega tsiviilasjas nr xxxx nimetati hagejale ajutine pankrotihaldur. Sama määrusega keelati Aktsiaseltsil PlusPlus Capital ajutise pankrotihalduri nõusolekuta osaliselt vara käsutada (pankrotiseaduse (PankrS) § 20 lg 1). Tulenevalt PankrS § 20 lg 3, seoses käsutuskeelu kohaldamisega peatus tsiviilasjas nr 2-24-5844 kohtumenetlus kuni pankrotiavalduse lahendamiseni. Harju Maakohtu 21.02.2025 määrusega tsiviilasjas nr xxxx jäeti avaldus hageja pankroti väljakuulutamiseks läbi vaatamata. Sama määrusega tühistas kohus 04.10.2024 määrusega hageja varale seatud käsutuskeelu. Kohtu hinnangul on menetluse peatumise aluseks olnud asjaolu ära langenud, kuna kohus on 21.02.2025 määrusega tühistanud 04.10.2024 määrusega tsviilasjas nr xxxx hageja varale seatud käsutuskeelu. Lähtudes

§ 361lg 1 tuleb menetlus uuendada.

7.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 410

kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

  1. Kohus tuvastas, et kostja on nõude aluseks oleva lepingu digiallkirjastanud 12.09.2022, digiallkirja konteineris sisaldusid leping, laenulepingu üldtingimused, Euroopa tarbijakrediidi teabeleht ning avaldus laenuna saadud summa üle kandmiseks PlusPlus Capital AS-le. Hageja selgitas, et lepingudokumendid on peale lepingu sõlmimist kostjale esitatud e-posti teel, samuti oli kostjal võimalik need endale alla laadida krediidiandja portaalis. Seega on kohus tuvastanud, et laenuleping sisaldas nõutud andmeid, oli seadusega nõutud vormis. Samuti tuvastas kohus, et hageja on laenusumma 6400 eurot, üle kandnud PlusPlus Capital AS-le. Hageja selgitas, et laenu arvelt loeti tasutuks kostja võlg hageja ees, mille hageja oli omandanud nõude loovutamise kaudu kolmandalt isikult. Hageja kinnitas, et hageja ise ei ole kostjale laenu andnud, hageja ei tegele üldse laenude andmisega. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et kostjal oli võlg PlusPlus Capital AS ees summas 6700 eurot, mis tasuti hagejale F OÜ-lt võetud laenu arvelt. F OÜ loovutas laenulepingust tuleneva nõude hagejale. Hageja on esitanud nõude eeldusel, et F OÜ ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et kostja on teinud laenulepingu katteks tagasimakseid kokku 1016 eurot. Hageja on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt arvestanud kõik kostja poolt tasutu laenulepingust tuleneva laenusumma katteks ning seega on kostjal tagastamata 5684 eurot. Kohus tuvastas, et krediidiandja on kostjale edastanud e-kirja teel lepingu üles ütlemise hoiatuse 27.06.2023, andes kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks kuni 17.07.
  2. Kuivõrd kostja võlga ei tasunud, luges krediidiandja lepingu üles öelduks alates 18.07.
  3. Hageja on tagasimaksed VÕS § 4034 lg 7 kohaselt uuesti määranud. Kostja poolt tehtud tagasimaksetest

(1016)eurot, jätkuks täielikult esimese 7 tagasimakse tasumiseks ning kostja oleks seega uuesti määratud tagasimaksete graafiku kohaselt osalises võlgnevuses alates
  1. osamaksest ning täielikult oleksid lepingu üles ütlemise seisuga tasumata ka
  2. ja
  3. osamakse. Sellest tulenevalt tuvastas kohus, et ka uuesti määratud tagasimaksete kohaselt on täidetud lepingu üles ütlemise eeldused ning lepingu üles ütlemist saab pidada kehtivaks. Seega on kogu põhivõlg muutunud lepingu üles ütlemise tõttu sissenõutavaks. Sellest tulenevalt saab viivist arvestada alates lepingu üles ütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 18.07.
  4. Kohus loeb

§ 407

lg 1 alusel hageja faktiväited (lepingu sõlmimise, raha 3 väljamaksmise, tagasimaksete, viivisearvestuse, lepingu üles ütlemise ja nõude loovutamise asjaolude kohta) kostja poolt omaks võetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 5684 eurot ja viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt alates 18.07.2023. 9. Kohus jätab poolte menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud, milleks on riigilõiv 630 eurot ja lepingulise esindaja tasu 3,5 tunni õigusabiteenuse eest 427 eurot, kokku 1057 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

10. Kohtulahendi täitmine

§ 468

lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.