) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud
lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. ASJAOLUD Arctica Solutions OÜ esitas hagi osaühingu S.V.Ärigrupp vastu võlgnevuse 907,20 euro ja viivise 92,86 euro väljamõistmiseks. Kohus võttis tsiviilasja menetlusse 02.09.2024. KOHTU SELGITUSED Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus teeb otsuse
Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus
lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, 1 millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16 p 16).
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohtu hinnangul ei ole vaidlust asjaolus, et kostja on balloonid saanud ning ei ole neid hagejale tagastanud. Seetõttu kuulub põhinõue rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6). Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et poolte vahel oli kokku lepitud tagastustähtaeg ning kokkulepe viivisemäära 0,1% päevas kohaldamiseks. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus viivisenõude rahuldamata. MENETLUSKULUD Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamisega menetlusosaliste kanda. Juhindudes
lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 280 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude ca 81% ulatuses, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamisega ehk summas 226,80 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus selgitab, et
lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.