Obsah (9)

§ 43§ 44§ 45§ 46§ 49§ 18§ 8§ 54§ 47

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus Kaisa Margus 21.03.2025, Tallinn 2-25-2428 O. S. maksejõuetusav

) ei ole sätestatud teisiti (

§ 43). 2 7. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (Pankr

S § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).

1. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikul realiseeritav vara sisuliselt puudub. Võlgnikul on küll II pensionisammas, kuid seadus ei luba sellele sissenõuet pöörata (IFS § 64 lg 13). Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul vähemalt 16 411,31 euro ulatuses, millest 9568,64 eurot on juba sissenõutavaks muutunud ja on täitemenetluses (vt ülal, p 3). Ka võlgniku igakuine sissetulek ei ole piisav, et võetud kohustusi täita.
2. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Usaldusisik Svetlana Pilden andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab pankrotihalduriks Svetlana Pildeni (PankrS § 31 lg 6).
3. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause). Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
4. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele. 12.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata.

§ 45

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. 13. Võlgnik taotleb enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Alused, mille esinemisel võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud

§ 45lõikes 3.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmine

§ 45lg 3 alusel on kohtu diskretsiooniotsus.

Kohus, võttes arvesse ka usaldusisiku seisukohta (vt ülal, p 3), leiab, et praegusel juhul ei esine alust jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata. See, et usaldusisik ei pea (seni kogutud info põhjal) usutavaks võlgniku selgitusi selle kohta, millistel asjaoludel võlgnik laenud võttis, ei ole piisav, et jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille põhjal saaks kohus kindlalt seonduvaid asjaolusid tuvastada. Need asjaolud saab pankrotihaldur vajadusel välja selgitada pankrotimenetluse käigus. Kohus algatab seetõttu võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. 14. Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (

§ 46lg 1).

15. Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta aruande (

§ 46lg 3).

Kohus määrab esimese aruande esitamise tähtpäeva pankrotimenetluse lõppemisel. 16. Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (

§ 49lg 1).

3 17. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 18lg 4, Pankr

S § 33 lg 1). Menetluskulud 18. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu tasuda pankrotivarast (

§ 8lg 1, Pankr

S § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1). 19. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (

§ 54lg 4 esimene lause).

Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (

§ 54lg 1).

Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (

§ 54lg 2 esimene lause).

20. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi (

§ 54lg 4).

Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,2 eurot (PankrS § 23 lg 3). 21. Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (

§ 54lg 4, Pankr

S § 23 lg 2), mille kohaselt tal kulus oma ülesannete täitmiseks 10 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 130 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Usaldusisikule tuleb seega määrata tasuks 1300 eurot, koos käibemaksuga 1586 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11).

1. Usaldusisik palub hüvitada ka tõlkekulud summas 80 eurot (käibemaksuta). Usaldusisik selgitas, et kuna võlgnik ei esitanud Revolut arvelduskontoväljavõtet, tegi usaldusisik Revolut Bank UAB-le päringu, milleks oli vaja 18.02.2025 kohtumääruse vandetõlget. Usaldusisik esitas kohtule ka kulu kandmist tõendavad dokumendid (vt dtl 278-280). Kohus peab usaldusisiku taotlust sellise kulutuse hüvitamiseks põhjendatuks. Usaldusisiku selgitustest nähtuvalt oli tegemist usaldusisiku töö tegemiseks vajaliku kuluga ning tegemist ei ole ka n-ö üldise kuluga, mida PankrS § 23 lg 2 teise lause kohaselt peaks katma usaldusisiku tasu. Kohus määrab seega, et usaldusisikule tuleb hüvitada ka kulutused summas 80 eurot (usaldusisik taotleb kulutuste hüvitamist käibemaksuta).
2. Usaldusisiku tasu (käibemaksuga) ja kulutused (käibemaksuta) kokku moodustavad seega 1666 eurot (=1586 + 80). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise ja kulutuste hüvitise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (

§ 54lg 9).

24.

§ 54lg 2 teise lause ja Pankr

S § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku 4 pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamine riigi vahenditest.

1. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 5 1). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1) ning kulutuste hüvitamise taotlemisel tuleb kulutusi põhjendada ja esitada nende kandmist tõendavad dokumendid (määruse § 3).
2. Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 10 tunni eest summas 660 eurot (alustatud pooltunde 20 × 33), s.o koos käibemaksuga 805,20 eurot. Usaldusisik on põhjendanud kulutusi summas 80 eurot ning esitanud ka nende kandmist kinnitavad dokumendid (vt ülal, p 22). Riigi vahenditest tuleb seega hüvitada usaldusisikule ka kulutused summas 80 eurot. Kokku tuleb riigi vahenditest järelikult hüvitada usaldusisikule 885,2 eurot (=805,2 + 80).
3. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitise välja võlgnikult, kuid määrab, et see hüvitatakse osaliselt, s.o 885,2 euro ulatuses, usaldusisikule riigi vahenditest. KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE
4. Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on sätestatud PankrS §-s
5. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.
6. Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (

§ 47

lg 1-2):  tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;  viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;  mitte varjama saadud tulusid ning vara;  andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 30. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (

§ 47lg 3-7).

5 /allkirjastatud digitaalselt/ Kaisa Margus 6