Obsah (14)

§ 113§ 76§ 82§ 402§ 1§ 404§ 403§ 4034§ 94§ 411§ 416§ 100§ 101§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 06.02.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-115723 Tsiviilasi Hagihind Men

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

3. Jätta hagi rahuldamata Holm Bank AS-i nõue mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 289,50 eurot ületavas osas, intress summas 263,96, sissenõutavaks muutunud viivis summas 75,57 eurot ning alates 13.06.2024 viivis põhivõlgnevuselt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määrast suuremas määras.

1. Jätta Holm Bank AS-i menetluskulud 16% ulatuses M. H. kanda ja 84% ulatuses Holm Bank AS-i enda kanda.
2. Jätta M. H. menetluskulud 84% ulatuses Holm Bank AS-i kanda ja 16% ulatuses M. H. enda kanda.
3. Määrata M. H.-le hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot.
4. Välja mõista M. H.-lt Holm Bank AS-i kasuks menetluskulud summas 59,20 eurot.
5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. 1 Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Asjaolud
6. Holm Bank AS (hageja) esitas 26.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. H.-lt 1 874,38 euro saamiseks. Kohus tegi 29.04.2024 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohus andis 05.06.2024 määrusega nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 13.09.2024 kohtumäärusega saatis Pärnu Maakohus tsiviilasja nr 2-24-115723 kohtualluvuse järgi menetlemiseks Harju Maakohtule.
7. Hageja esitas kohtule hagiavalduse 12.06.
8. Hagi aluseks on hageja ja kostja vahel 26.01.2021 sõlmitud maksekaardi lepingust nr xxxx tulenev võlgnevus.
9. Hagis palus hageja kostjalt välja mõista 1 923,97 eurot, millest 1 569,44 eurot moodustab põhivõlg, 263,96 eurot intress, 75,57 eurot viivis ja lepinguline menetluskulu 15 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista jooksev viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud

§ 113

lg 1 lauses 3 sätestatud määras (24,00% aastas ehk 0,065753% päevas) alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 13.06.2024 tasumata põhivõlalt (1569,44 senti) kuni põhivõla tasumiseni, mis on ühe aasta eest arvestatuna 376 eurot 66 senti. Hagi kohaselt on laenuandja lepingu sõlmimisel järginud täielikult vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja küsis krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil teavet kostjalt endalt ja tegi kostja poolt öeldud andmete kontrollimiseks täiendavad päringud kolmandate isikute poolt peetavatesse andmekogudesse ning küsis kostjalt täiendavaid dokumente. Hageja juhib tähelepanu sellele, et hagi aluseks oleva maksekaardi lepingu puhul on tegemist lühiajalise ja väikses mahus oleva tarbijakrediidiga ning tarbijal on endal kohustus esitada hagejale hindamiseks vajalik teave, s.t. tarbijal lasub kohustus esitada krediidiandjale õige ja täielik teave, mis on vajalik krediidivõimelisuse hindamiseks. Kostja on edastanud hagejale krediiditaotluse, milles on märkinud igakuisteks 2 sissetulekuteks 1500 eurot ja kohustusteks 0 eurot. Hageja kontrollis krediidivõimelisuse hindamisel kostja poolt öeldud andmeid vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel tehti päringud maksehäireregistritesse AS Creditinfo Eesti ja OÜ Krediidiregister - mõlema andmetel puudusid kostjal maksehäired. Laenu andmisel võttis hageja arvesse kostja igakuiseks sissetulekuks 1500 eurot ja kohustusteks arvestusliku elatusmiinimumi 221,00 eurot, millele liitis kohustuse hageja ees 48,15 eurot, kokku 269,15 eurot. Hageja hinnangul oli kostja maksevõime laenutaotluse esitamise hetkel laenu saamiseks piisav. 11.10.2024 menetlusdokumendis tõi hageja välja, et jääb hagiavalduses toodud nõude juurde, kuid kohtu nõudel toob välja ümberarvestuse nõude osas. 11.10.2024 menetlusdokumendi kohaselt on kostja teostanud lepingu eest tasumisi summas 2467,03 eurot ning kostja tagastamata põhivõla jääk peale ümberarvestamist on 289,50 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja luges peale intressi ümberarvestamist intressinõude tasutuks. 4. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 24.10.2024 kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta kätte toimetatud 11.01.2025. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohtu põhjendused 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 6. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt. 7. Võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 26.01.2021 maksekaardi lepingu nr xxxx, mille alusel väljastas hageja kostjale maksekaardi ning avas kostjale esmase laenulimiidi summas 2000 eurot. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kohtu hinnangul vastab käesolevas asjas hagi aluseks olev leping tarbijakrediidilepingu tunnustele

§ 402

lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad

1. peatüki
2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh

§-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (

§ 404

lg 2 p 2 ja § 403¹ lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (

§ 403

⁴ lg 1) ning

§-des 406² ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest. 3 8. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle

§-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal. Vastavalt

§ 4034

lg-le 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

§ 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva

§ 4034

lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole nõutaval viisil järgitud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestati kostja enda poolt öeldud andmetega ning tehti päringud maksehäireregistritesse AS Creditinfo Eesti ja OÜ Krediidiregister. Tuvastati, et kostjal puudusid maksehäired. Laenu andmisel võeti arvesse kostja poolt avaldatud sissetuleku suurust (1500 eurot) ja kohustusteks arvestusliku elatusmiinimumi (221 eurot). Kohtu hinnangul ei saa tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe kontrolliks lugeda piisavaks vaid avalike andmebaaside ning registrite kontrollimist. Krediidiandja peaks kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt. Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55 ja seal viidatud varasem praktika). Hagis väljatoodu pinnalt ei ole jõuda järeldusele, et lepingute sõlmimisel tuvastati nii kostja sissetulekute kui ka kohustuste suurus. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt käesoleval juhul krediidiandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Asjas ei ole tuginetud ka sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud mingeid täiendavaid dokumente krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Ainuüksi maksehäireregistritesse päringute tegemisest ei piisa, sest nimetatud päringute tegemine ei kinnita, millised olid krediidisaaja reaalsed sissetulekud ja kohustused. Eeltoodust tulenevalt on krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. Kohtu hinnangul ei saa kohustuste kontrollimisel lugeda piisavaks laenutaotleja esitatud laenutaotlusel esitatud andmetest ning lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega veendunud piisava hoolega tarbija krediidivõimelisuses. 4 9.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja

§ 4034lg-t 6.

Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

§ 403

4 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) oli kuni 2023 aastani vastav intress 0,00%, perioodil 01.01.2023 kuni 30.06.2023 2,50%, perioodil 01.07.2023 kuni 31.12.2023 4%, perioodil 01.01.2024 kuni 30.06.2024 4,25%.

§ 4034

lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena

§ 411tähenduses.

10. Kohus palus hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (

§ 403

4 lg 7) ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. 11.10.2024 menetlusdokumendis esitas hageja ümberarvestuse ning tõi välja, et arvestades kostja poolt teostatud laekumisi (summas 2467,03 eurot), on kostjal tagastamata põhivõla jääk peale ümberarvestamist 289,50 eurot. Hageja luges peale intressi ümberarvestamist intressinõude tasutuks. 11. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et krediidiandja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja sellest krediidilepingu alusel tagastanud. Hagiavaldusest nähtub (11.10.2024 hagi p-d 1.11.1 kuni 1.11.33), et kostja sooritas perioodil 01.02.2021 kuni 31.03.2024 oste kokku summas 2 702 eurot. Hageja on välja toonud, et arvestades seadusjärgse intressimäära suurust (kuni 31.12.2022 oli intressimäär 0% aastas ning edaspidi vastavalt 2,5% aastas, 4% aastas ja 4,5% aastas), pidi perioodil 01.02.2021 kuni 02.04.2024 kostja tasuma intressi kokku summas 74,53 eurot. Arvestades, et kostja on teinud hagejale tagasimakseid summas 2 467,03 eurot, luges hageja peale intressi ümberarvestamist intressinõude tasutuks ning põhinõude suuruseks 289,50 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt oli lepingute ülesütlemise eeldused (

§ 416

lg-d 1 ja 2) täidetud, kuivõrd kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ning lepingute ülesütlemisele eelnes ülesütlemise hoiatus ja täiendava tähtaja määramine. Kohtu hinnangul on hageja 5 õigustatud nõudma kostjalt põhivõlgnevust summas 289,50 eurot. Kohus mõistab nimetatud summa kostjalt välja. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 289,50 eurot ületavas summas. Kuivõrd hageja luges peale ümberarvestamist intressinõude tasutuks, jätab kohus rahuldamata hageja nõude intressi summas 263,96 euro väljamõistmiseks. 12. Kohus selgitab, et

§ 4034

lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja laenuandjale muid laenulepinguga seotud tasusid (nt lepingutasu), kuid kostja ei vabane nt makseviivitusest tekkinud viivise tasumise kohustusest. 13.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 75,57 eurot ning viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud

§ 113

lg 1 lauses 3 sätestatud määras (24,00% aastas ehk 0,065753% päevas) alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 13.06.2024 tasumata põhivõlalt (1569,44 senti) kuni põhivõla tasumiseni. Riigikohus on (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 33) leidnud, et viivist saab nõuda ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral, st viivist ei peetud

§ 4034 lõige 7 kohaseks tasuks, mida tarbija ei võlgne.

Kuid kui viivisemäär on seotud lepingujärgse intressimääraga ning viimane asendub vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgse intressimääraga, muutub sellest tulenevalt ka viivisemäär (sel juhul on viivisemäär samuti seadusjärgne intressimäär). Kuivõrd kohus on käesolevas asjas jõudnud seisukohale, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on põhjendatud viivise väljamõistmine

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hagis on hageja palunud kostjalt välja mõista viivis 24% aastas tasumata põhiosalt (1964,49 eurot) kuni hagiavalduse arvutamise kuupäevani kogusummas 75,57 eurot (perioodi eest 11.01.2024 – 12.06.2024). Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista jooksva viivise, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud

§ 113

lg 1 lauses 3 sätestatud määras (24,00% ehk 0,065753% päevas) alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 13.06.2024 tasumata põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni. Kuivõrd kohus on käesolevas asjas jõudnud seisukohale, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on põhjendatud viivise väljamõistmine

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Kohus rahuldab viivise osas hageja nõude seega osaliselt. Arvestades seda, et hageja ei ole 11.10.2024 menetlusdokumendis esitanud viivise osas ümberarvestust, ei tee seda ka kohus ning kohus jätab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks rahuldamata. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt välja mõista põhivõlgnevuselt (289,50 eurolt) viivis

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast 13.06.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude perioodil 11.01.2024 kuni 12.06.2024 eest sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks ning hageja nõude mõista kostjalt alates 13.06.2024 välja viivis

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määrast suuremas määras.

14. Hagi kohaselt on hageja nõudeks sissenõudmiskulud summas 15 eurot. Hagis väljatoodu kohaselt on hageja edastanud kostjale järgmised teated: 13.12.2023 saadetud teate eest nõudis hageja 6 menetluskulu 0 eurot; 18.12.2023 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 5 eurot; 13.01.2024 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 0 eurot; 19.01.2024 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 5 eurot; 12.02.2024 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 0 eurot; 19.02.2024 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 5 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks on põhjendatud.

§ 1132

lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Hagis toodud asjaolude kohaselt toimusid laekumised ebakorrapäraselt ja/või ebapiisavalt, viimane kostjapoolne laekumine toimus 11.12.2023 ning ka hageja poolse ümberarvestuse tagajärjel oli kostjal hageja ees võlgnevus. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et võlgnevuse osas meeldetuletuskirjade saatmine oli põhjendatud ning seega on põhjendatud rahuldada hageja sissenõudmiskulude nõue summas 15 eurot. 15. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 289,50 eurot, sissenõudmiskulud summas 15 eurot ning viivise põhivõlgnevuselt (289,50 eurolt)

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 03.04.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

1. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 16 % ulatuses. Hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt kokku 1923,97 eurot (põhinõue 1569,44 eurot + intress 263,96 eurot + sissenõudmiskulud 15 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 75,57 eurot). Kohus rahuldab hageja nõude summas 304,5 eurot (põhinõue 289,50 eurot + sissenõudmiskulud 15 eurot). Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 16% kostja kanda ja 84% ulatuses hageja enda kanda; kostja menetluskulud jäävad 84% ulatuses hageja kanda ja 16% ulatuses kostja enda kanda.
2. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
3. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kostjale 7 hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
4. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 350 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. TsMS § 484² kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et põhjendatuks ja vajalikuks tuleb pidada maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 370 eurot (riigilõiv 350 eurot +maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot). Kuivõrd kohus jätab 16% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud summas 59,2 eurot (370 x 16%). Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.
5. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 8