Obsah (4)

§ 444§ 367§ 138§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Kohtujurist Getlin Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht 18.02.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-137217 Tsivii

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTU SELGITUSED 1. Harju Maakohtu menetluses on Luminor Bank AS hagi S. F. vastu võlgnevuse nõudes. 2. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 01.02.
2. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja hagile vastanud ei ole (tähtaeg oli 17.02.2025).
3. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel 15.01.2018 sõlmitud krediitkaardilepingust Nordea Gold, mille alusel andis hageja kostja käsutusse rahasumma 200 eurot. Tegemist oli vaba tagasimaksega krediitkaardiga. Igakuise osamakse suurus oli 18,34 eurot ja krediidi kulukuse määr oli 19,56% aastas. Hageja edastas kostjale 28.07.2022 teate krediitkaardi lepingu lõpetamise kohta ning teatas, et 30.09.2022 suletakse krediitkaardid, mille krediidilimiit on väiksem, kui 600 eurot. Kostja võetud krediiti tagasi ei maksnud. Hageja edastas kostjale 22.05.2024 teate krediitkaardi lepingust tuleneva võlgnevuse kohta e-kirja ja postiga ning palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 22.07.2024, mida kostja ei teinud. 2
4. Krediitlepingu kohaselt oli hageja kohustus anda kostja käsutusse rahasumma 200 eurot ja kostja kohustus krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediit tagasi maksta.
5. Kuivõrd hageja on kostjale krediidi kättesaadavaks teinud ja kostja on krediidi kasutusse võtnud ning leping on lõppenud, tuleb kostjalt välja mõista tagastamata krediidi jääk summas 200 eurot. Lepingu punkt 5,6 sätestab, et lepingu lõppemisel on kontoomanik kohustatud pangale tagasi maksma kogu lepingu alusel võlgnetava summa ehk VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidisaaja kohustatud lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lepingu ülesütlemisega muutus kogu tagastamata laenusumma sissenõutavaks (VÕS § 401 lg 1). VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
6. Kohus kontrollis, kas laenu andmisel ei ole rikutud lepingujärgset krediidi kulukuse määra (lepingus 19.56%). VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu sõlmimise ajal 15.01.2018 oli kolmekordne krediidi kulukuse määr 56,43 % (30.11.2017 seisuga – 18,81%), seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lg 1 alusel.
7. Hageja nõudis kostjalt võlgnevuse tasumist hiljemalt 22.07.
8. Seega on sissenõutavaks muutunud viivise suurus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni (15.10.2024) arvestatud põhinõudelt 200 eurot perioodil 23.07.2024 – 15.10.2024 (85 päeva) seadusjärgses määras 5,69 eurot.
9. Hageja palub kohtul

§ 367

alusel välja mõista viivised alates 15.10.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas (s.h hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised) ja sealt edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 200 eurot kuni põhinõude täitmiseni, kuid viivised kokku mitte suuremas summas kui 200 eurot.

1. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista põhinõue 200 eurot, viivis 5,69 eurot ja alates 15.10.2024 viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte suuremas summas kui 200 eurot.
2. Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv summas 100 eurot.
3. Riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 100 eurot. 13. Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 14.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 3 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 4