KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. märts 2025, Tallinn Väärteoasja number 4-25-702 (230324000552) Kohtunik Grete Vahtra Vaidlustatud kohtuvälise menetleja lahend M. L. k

) §-dest 29 lg 1 p 1, 117 lg 1 p 3 ja 119 lg 1 kohus määras:

1. Tühistada PPA Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piirija migratsioonijärelevalvetalituse migratsioonijärelevalve menetlusgrupi
2. veebruari 2025 otsus väärteoasjas nr
4. Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel asjas nr 4-25-702

) § 305 lg 1 järgi. 4-25-702 Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai teada vaidlustatavast kohtumäärusest või pidi teada saama. Kohtumääruse põhjendused

1. PPA Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse migratsioonijärelevalve menetlusgrupi
2. veebruari 2025 otsusega väärteoasjas nr 230324000552 karistati M. L.t

§ 305lg 1 alusel rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 euroga.

1. Otsusest nähtuvalt on Xxxx kodanikule M. L.le ette heidetud seda, et tema esitas
2. mail 2024 PPA e-menetluskeskkonna kaudu allkirjastatud elamisloa pikendamise taotluse (ajutine kaitse menetluse raames) ja kinnitas, et kõik taotluses olevad andmed ja lisatud dokumendid on õiged. Taotlus võeti menetlusse
3. august
5. Nimelt M. L. esitas
6. mail 2024 PPA-le valeandmeid (võltsitud piiriületuse templijäljendi) Xxxx Vabariigi biomeetrilise passi nr xxxx (kehtivusega
7. mai 2019 kuni
8. mai 2029), eesmärgiga saada välismaalasena seaduslikku aluse viibida Eestis ja/või Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumil ajutise kaitse subjektina. Elamisloa menetluse käigus esitatud dokumendi, Xxxx passi nr xxxx füüsilisel kontrollimisel tuvastati, et passi kantud Ungari piirikontrolli templijäljendid
9. august 2022 pole autentne. Isik lahkus Eestist
10. august 2022, et liikuda Ukrainasse ning väljus Schengeni alalt Ungari Vabariigi Zahony piiripunkti kaudu
11. august
13. TÖR väljavõtetest nähtub asjaolu, et väljatoodud ajavahemikul isik töötas Xxxx ja isikule on tehtud perioodil jaanuar 2022 kuni august 2022 palga väljamaksed. PPA tegi päringu
14. september 2024 Ungari Vabariiki selgitamaks, kas M. L. on piirikontrollitemplil kirjas oleval kuupäeval Ungarisse sisenenud. Päringu vastusest selgus, et isik pole sel kuupäeval Ungarisse sisenenud ega sealt väljunud. 5.

§ 32

lg 1 alusel isik allkirjastab taotluse isiklikult ning

§ 32

lg 3 taotluse allkirjastamisega kinnitab isik, et ta ei ole esitanud taotluses valeandmeid ega lisanud taotlusele võltsitud tõendeid.

1. M. L. esitas tahtlikult
2. mai 2024 PPA-le valeandmeid (võltsitud piiriületus templijäljendi) Xxxx Vabariigi biomeetrilises passis nr xxxx (kehtivusega
3. mai 2019 kuni
4. mai 2029), eesmärgiga saada välismaalasena seaduslikku aluse viibida Eestis ja/või Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumil ajutise kaitse subjektina.
5. Tallinna piiripunkti II astme dokumendiekspert tunnistas oma dokumendi uurimise aktiga nr 165/2024, et Xxxx Vabariigi pass nr xxxx (kehtivusega
6. mai 2019 kuni
7. mai 2029) on võltsitud dokument ning selle jaotuse liik - täielik võltsing.
8. M. L. pidi arusaama, et kui ta esitab PPA-le elamisloa taotluse käigus valeandmeid, siis menetluse läbiviimisel võib välja tulla, et tal puudub seaduslik alus viibida Eestis ja/või Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil. M. L. on varem korduvalt esitanud PPA-le taotlusi tähtajalise elamisloa saamiseks, isik pidi arusaama elamisloa menetluse protsessist. Elamisloa menetleja esitas isikule täpsustavaid küsimusi ja ootas selgitusi, millest M. L. pidi järeldama ja samuti võimalikuks pidama, et isiku poolt esitatud andmed ei ole 2/8 4-25-702 õiged ja nende põhjal pole võimalik isikule väljastada seaduslikku alust viibimiseks Eestis ja/ või Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil.
9. Seega isik on teadlikult esitanud PPA-le valeandmeid ning lisas taotlusele võltsitud tõendeid, saamaks õiguse viibida Eestis ja/või Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil.
10. M. L. kaitsja esitas Harju Maakohtule
11. veebruaril 2025 kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale, milles taotles otsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt ei ole vaidlust selles, et M. L. edastas
12. mai 2024 PPA e-menetluskeskkonna kaudu allkirjastatud elamisloa pikendamise taotluse ja kinnitas, et kõik taotluses ja Xxxx Vabariigi biomeetrilises passis nr xxxx olevad andmed ja lisatud dokumendid on õiged. Ei vasta aga tõele, et M. L. on esitanud valeandmeid või et Ungari riigipiiri
13. august 2022 piiriületuse templijäljend on võltsitud. Kõik templijäljendid kaebuse esitaja passis on autentsed ning Tallinna piiripunkti dokumendiekspert on oluliselt eksinud dokumendi hindamisel.
14. Kaebuses on selgitatud, et kuna 2022 puhkenud sõja tõttu toimusid spontaansed ja tihti kontrollimatud inimeste liikumised Xxxx ja Ungari vahel, ei olnud kõik piiriületamised elektrooniliselt fikseeritud, mistõttu registreeritud andmed piiri ületamise kohta ei vasta alati tegelikkusele. Dokumendi uurimise akt nr 165/2024 on puudulik, kuna lähtub valedest andmetest ning valest eeldusest, et piirikontrollitemplite personaalse identifitseerimisnumbri „1” asetus on erinev autentsest Ungari Zahony numbri „1” asukohast. Võrdlusel kasutati nn originaaldokumendina vananenud 2019 templit, mille kuju on aegunud ning milles identifitseerimisnumbri „1” asetus asub teisel kohal võrreldes 2022 templi variandiga. Peab rõhutama, et kontroll toimus vaid visuaalselt ning dokumendi uurimise aktist ei nähtu, et dokumendiekspert oleks üldse uurinud tindijälje omadusi, templi tooni ja paigutust, UV- ja IR- turvaelemente, paberit, joondust, reljeefsust, survejäljendeid, järjepidevust jne. Samuti akti lisast nähtub, et uuritud oli vale tempel (
15. august 2022 tempel dokumendi uurimise akti punktis 4.4 nimetatud
16. august 2022 ja
17. veebruar 2022 templite asemel). Selline pealiskaudne ja puudulik hinnang ei saa olla piisav isiku süüdi mõistmiseks ülalnimetatud väärteos.
18. Kuna M. L. ise füüsiliselt ületas riigipiiri templites nimetatud kuupäevadel ning teab, et väärteo objektiivne ega subjektiivne koosseis ei saa olla täidetud, taotles kaebuse esitaja
19. jaanuar 2025 läbi viia Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) abil korraliku dokumendiekspertiisi, eesmärgiga välja selgitada, kas passi piirikontrolltemplid J119 ja J130 M. L. ning seotud O. L. ja V. B. väärteoasjades on võltsitud või autentsed. Kohtuväline menetleja keeldus aga ekspertiisi korraldamisest väites vaid, et “pärast olemasolevate tõendite ja menetlusmaterjalide analüüsi oleme jõudnud järeldusele, et menetluse seisukohalt olulised asjaolud on juba piisavalt selged ning täiendava ekspertiisi määramine ei ole vajalik”. Sellega on PPA oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p-de 1, 7 ja lg 2 mõttes. Kohtuväline menetleja oli kohustatud tagama menetlusalusele isikule võimalusele end kaitsta VTMS § 5 p 2 mõistes. Selle asemel PPA mitte ainult keeldus ekspertiisi läbi viimisest, vaid ka samaaegselt hoidis M. L. passi s.o takistas võimalust lasta nö eraasjatundjatel templite autentsust hinnata. Seega oluliselt ja põhjendamatult on rikutud kaitseõigus.
20. Kuna PPA on oluliselt rikkunud põhistamiskohustust ja väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p-de 1, 7 ja lg 2 mõttes ning täidetud ei ole väärtegude objektiivne ega subjektiivne koosseis, tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
21. Kohtuväline menetleja esitas vastavalt kohtu nõudele väärteotoimiku
22. märtsil
23. 3/8 4-25-702
24. VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus vaatab väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-de 117 lg 1 p 3 ja 119 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt VTMS §
25. VTMS § 29 lg 1 p 1 ja 4 sätestavad, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused või kui teos on kuriteo tunnused.
26. Kohus olles tutvunud väärteotoimikuga, leiab, et väärteomenetlus tuleb lõpetada.
27. Vaatamata sellele, et kohtule esitatud kaebuses on märgitud, et ei ole vaidlust selles, et M. L. edastas
28. mai 2024 PPA e-menetluskeskkonna kaudu allkirjastatud elamisloa pikendamise taotluse ja kinnitas, et kõik taotluses ja Xxxx Vabariigi biomeetrilises passis nr xxxx olevad andmed ja lisatud dokumendid on õiged, nähtub väärteotoimikust alljärgnev.
29. Nimelt on
30. jaanuaril 2025 koostatud väärteoasjas väärteoprotokoll nr AB1266070 (lk 3), mille väärteokirjeldusest nähtuvalt on Xxxx kodanik M. L., olles toime pannud

§ 305lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, mis seisneb selles, et isik esitas 19.

mail 2024 PPA emenetluskeskkonna kaudu allkirjastatud elamisloa pikendamise taotluse (ajutine kaitse menetluse raames) ja kinnitas, et kõik taotluses olevad andmed ja lisatud dokumendid on õiged. Taotlus võeti menetlusse

1. august
2. M. L. esitas
3. mail 2024 PPA-le valeandmeid (võltsitud piiriületuse templijäljendi) Xxxx Vabariigi biomeetrilises passis nr xxxx (kehtivusega
4. mai 2019 kuni
5. mai 2029), eesmärgiga saada välismaalasena seaduslikku aluse viibida Eestis ja/või Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumil ajutise kaitse subjektina. Elamisloa menetluse käigus esitatud dokumendi, Xxxx passi nr xxxx füüsilisel kontrollimisel tuvastati, et passi kantud Ungari piirikontrolli templijäljendid
6. august 2022 pole autentne. Isik lahkus Eestist
7. august 2022, et liikuda Ukrainasse ning väljus Schengeni alalt Ungari Vabariigi Zahony piiripunkti kaudu
8. august
10. TÖR väljavõtetest nähtub asjaolu, et väljatoodud ajavahemikul isik töötas Xxxx ja isikule on tehtud perioodil jaanuar 2022 kuni august 2022 palga väljamaksed. PPA tegi päringu
11. september 2024 Ungari Vabariiki selgitamaks, kas M. L. on piirikontrollitemplil kirjas oleval kuupäeval Ungarisse sisenenud. Päringu vastusest selgus, et isik pole sel kuupäeval Ungarisse sisenenud ega sealt väljunud.

§ 32

lg 1 alusel isik allkirjastab taotluse isiklikult ning

§ 32

lg 3 taotluse allkirjastamisega kinnitab isik, et ta ei ole esitanud taotluses valeandmeid ega lisanud taotlusele võltsitud tõendeid.

1. M. L. esitas tahtlikult
2. mai 2024 PPA-le valeandmeid (võltsitud piiriületus templijäljendi) Xxxx Vabariigi biomeetrilises passis nr xxxx (kehtivusega
3. mai 2019 kuni
4. mai 2029), eesmärgiga saada välismaalasena seaduslikku aluse viibida Eestis ja/või Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumil ajutise kaitse subjektina.
5. Tallinna piiripunkti II astme dokumendiekspert tunnistas oma dokumendi uurimise aktiga nr 165/2024, et Xxxx Vabariigi pass nr xxxx (kehtivusega
6. mai 2019 kuni
7. mai 2029) on võltsitud dokument ning selle jaotuse liik- täielik võltsing.
8. M. L. pidi arusaama, et kui ta esitab Politsei- ja Piirivalveametile elamisloa taotluse käigus valeandmeid, siis menetluse läbiviimisel võib välja tulla, et tal puudub seaduslik alus viibida Eestis ja/või Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil. M. L. on varem 4/8 4-25-702 korduvalt esitanud PPA-le taotlusi tähtajalise elamisloa saamiseks, isik pidi arusaama elamisloa menetluse protsessist. Elamisloa menetleja esitas isikule täpsustavaid küsimusi ja ootas selgitusi, millest M. L. pidi järeldama ja samuti võimalikuks pidama, et isiku poolt esitatud andmed ei ole õiged ja nende põhjal pole võimalik isikule väljastada viibimiseks seaduslikku alust viibimiseks Eestis ja/või Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil. M. L. süü väärteo toimepanemises on tuvastatud, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Väärteoprotokolli kohaselt on M. L. rikkunud

§ 32

lg 1 ja 3 nõudeid ning pannud seeläbi toime

§ 305lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Väärteoprotokollile on lisatud allkiri
2. jaanuaril 2025, millest võib järeldada, et M. L. on väärteoprotokolli ärakirja kätte saanud. Samas on protokollile lisatud omakäeline kiri M. L. poolt, mida eesti keelde tõlgitud ei ole, mistõttu ei ole kohtul võimalik tuvastada ka kirje sisu.
3. Tunnistajana on
4. septembril 2024 üle kuulatud A. B. (lk 5-7), kes on andnud selgitusi selle kohta, et tema olles
5. augustil 2024 tööl Põhja prefektuuri piirivalvebüroo rändmenetlustalituse ajutise viibimise ja töötamise grupis ajutise kaitse menetlejana, sai enda menetlusse Xxxx kodaniku V. B. ajutise kaitse pikendamise taotluse nr
6. Menetluse käigus avastas, et välismaalasele oli väljastatud Eestis lühiajaline töötamise registreerimine ettevõttesse M OÜ perioodiks
7. august 2021 kuni
8. august
9. Tunnistaja selgitab V. B. taotluse läbivaatamise asjaolusid ning seda, et ta tegi
10. septembril 2024 eposti teel päringu välismaalase tööandjale M OÜ-sse küsimusega, kas V. B. oli töötanud nende ettevõttes alates tööle vormistamise kuupäevast
11. veebruar 2022 kuni august 2022 või mitte.
12. septembril 2024vastas M OÜ juhatuse liige M. L., et tema töötaja V. B. ei töötanud antud perioodil kuni esialgu palus töölt vabaks, et käia kodumaal üheks nädalaks ning seepärast pole tagasi jõudnud sõja alguse tõttu. V. B. palus teda mitte vallandada ja tööandja tuli vastu, kuna tegemist on väga hinnatud töötajaga. Palga väljamaksete kohta kirjutas M. L., et vastavalt Eesti seadustele maksis ta välismaalasele miinimumpalka kuni välismaalane naases tagasi
13. august
14. Kuna tunnistajale tundusid välismaalase ja tema tööandja selgitused kahtlased, otsustas ta teha
15. septembril 2024 Spoc päringu välismaalase piiriületuse kohta, sh Ungari Vabariiki ning sai vastuse, et välismaalane V. B. ei ole nimetatud perioodil nende piire ületanud. Seejärel selgitab tunnistaja V. B. kohta tehtud päringute tulemusi.
16. septembril 2024 otsustas ta kontrollida ettevõtte Xxxx juhatuse liikme M. L. viibimise õigust Eestis ja avastas, et isik viibib Eesti ajutise kaitse alusel. Oma esmase ajutise kaitse taotluse menetluse raames esitas välismaalane oma välisriigi passi nr xxxx PPA-le ning vaadates passi templeid, avastas Ungari Vabariigi poolt
17. augustil 2022 pandud sissesõidu templi. Tunnistaja selgitas, et M. L. ei rääkinud, et viibis Ukrainas, kuigi algselt rääkis, et ootas V. B.d tagasi Eestisse tööle. Ta tegi Spoc päringu Ungari Vabariigile M. L. piiriületuste kohta, lisades päringule kohe ka tema passi templitest koopiad ning
18. septembril 2024 sai Ungari vastuse, et Ungari sissesõidu tempel M. L. välisriigi passis on võltsitud.
19. Tunnistaja ülekuulamise protokollile on lisatud ka e-kirjad M. L.ga ja V. B.ga, TÖR väljavõtted ning passi koopiad (tlk 8-17). Kohus peab siinkohal märkima, et väärteotoimikus olevad e-kirjad on võõrkeelsed ning nende sisu ei ole kohtu jaoks kontrollitav.
20. M. L. on
21. septembril 2024 menetlusaluse isikuna üle kuulatud (lk 20-24). Ülekuulamise protokollist nähtuvalt on M. L. selgitanud, et tema ei võltsinud templit enda passis. Ta tõepoolest sõitis
22. augustil 2022 Xxxx ja Ungari piirile ja ületas piiri. Ta täpselt ei mäleta aga nad pidid minema edasi Slovakiasse. Oli öö. Ta ületas piiri öösel ja kui ärkas, siis oli ta juba Poolas. Ta ületas Piiri kaubikuga. Kaubikus oli palju inimesi. Kõik ei tulnud Eestisse. Eestisse tuli u 4 inimest. Tema oli koos poja O. L.ga. Tema naise vend V. B. ei olnud nendega
23. augustil
24. Kui ta ületas Xxxx ja Ungari piiri, siis ta oli ärkvel. Piirikontroll võttis nende passid ära. Seal oli kokku 9 inimest. Tema kinnitab, et tema ei ole 5/8 4-25-702 seda templit passi löönud. Tema sai selle templi Ukrainast Ungarisse sisenedes Ungari piirikontrollist. Ta tuli Eestisse
25. jaanuar või
26. jaanuar 2022, sest tal on siin töö. Ta töötas juulini ja siis läks kodumaale. Selle kohta tal piiriületustempel puudub, kuna ta kasutas teist passi ja see tempel on seal passis. Ta selgitas veel, et ta tuli Eestisse esimest korda
27. Tal oli pass, mis varastati Lvovis ära. See juhtus 30.või
28. juulil
29. Ukrainas on lubatud kaks välispassi ja kui näiteks on vaja riiki sõita, kus on vaja viisat, siis sõidetakse ühe passiga. Kokku annab Xxxx neile kaks passi. See pass, mis tal praegu on, oli ka tal siis olemas kui 2022 aastal teine pass varastati. Kokkuvõtvalt selgitas M. L. ülekuulamisel enda ja pere Eestisse saabumise ja olemise, samuti lahkumise asjaolusid. M. L. kinnitas, et tema passis ei ole ühtegi templit, mis oleks võltsitud. Kõik piiriületustemplid on löödud piiriametnike poolt. Tema ise ei ole ühtegi templit enda passi ostnud ega ise passi löönud.
30. Väärteoasjas on
31. oktoobril 2025 koostatud dokumendi uurimise akt nr 165/2024 (lk 2627), mille kohaselt dokumendiekspert leidnud, et uurimiseks esitatud dokument (PKT) on võltsitud dokument ning selle jaotuse liik - täielik võltsing. Sirene vastuse kohaselt ei ole isik Ungari piiri ületanud. Võltsitud piirikontrollitempli puhul on identifitseerimisnumbri number 1 asetus erinev autentsest number 1 asukohast võrdluses originaaliga.
32. Väärteotoimikusse on lisatud ka M. L. ja O. L. kaebus koos volikirjaga (lk 28-31), vastuskiri (lk 32), võõrkeelne dokument (lk 34-35), kirjavahetused kohtuvälise menetleja ja kaitsjate vahel ning kaitsja taotlus ekspertiisi korraldamiseks (lk 36-49) ja kohtuvälise menetleja vastus taotlusele (lk 48-49). Seejärel on toimikusse lisatud Karistusregistri väljatrükk, mille kohaselt M. L.t ei ole varem karistatud.
33. Rohkem tõendeid väärteomenetluses kogutud ei ole. 30.

§ 32

lg 1 kohaselt allkirjastab isik taotluse isiklikult ning

§ 32

lg 3 taotluse allkirjastamisega kinnitab isik, et ta ei ole esitanud taotluses valeandmeid ega lisanud taotlusele võltsitud tõendeid.

§ 305

lg 1 sätestab, et tööandja, kasutajaettevõtja, vastuvõtva üksuse, õppeasutuse või kutsuja, nimetatud isikute juhatuse liikme või muu esindaja, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, või välismaalase poolt valeandmete või võltsitud dokumentide esitamise eest eesmärgiga saada välismaalasele seaduslik alus viibida Eesti või Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumil karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

1. M. L. suhtes koostatud väärteoprotokolli kohaselt on ta esitanud
2. mail 2025 PPA Emenetluskeskkonna kaudu allkirjastatud elamisloa pikendamise taotluse (ajutine kaitse menetluse raames) ja kinnitas, et kõik taotluses olevad andmed ja lisatud dokumendid on õiged. Taotlus võeti menetlusse
3. august
4. M. L. esitas
5. mail 2024 PPA-le valeandmeid (võltsitud piiriületus templijäljendi) Xxxx Vabariigi biomeetrilises passis nr xxxx (kehtivusega
6. mai 2019 kuni
7. mai 2029), eesmärgiga saada välismaalasena seaduslikku aluse viibida Eestis ja/või Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumil ajutise kaitse subjektina.
8. Esiteks peab kohus vajalikuks märkida, et väärteotoimikus puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et M. L. oleks
9. mail 2024 esitanud taotluse (sh allkirjastatud taotluse), st väärteotoimikusse ei ole lisatud ühtegi allkirjastatud taotlust, millel oleks väärteoprotokollis kirjeldatud sisu. Samuti puuduvad väärteotoimikus tõendid selle kohta, et M. L. esitas
10. mail 2024 Xxxx Vabariigi biomeetrilise passi nr xxxx. Lisaks puuduvad tõendid selle kohta, et taotlus võeti menetlusse
11. august
12. Väärteoprotokollis loetletud tõendid (sh otsuses) ei sisalda andmeid, millest kohus saaks tuvastada taotluse esitamise, kinnitamise ja allkirjastamise fakti. Samuti ei puuduta M. L. ega ka tunnistaja ütlused kordagi taotluse ega 6/8 4-25-702 andmete esitamist. Väärteotoimikus olevast dokumendi uurimise aktist nr 165/2024 saab vaid teha järelduse, et uurimiseks esitatud dokument (PKT) on võltsitud dokument ning selle jaotuse liik - täielik võltsing. Sellest võib järeldada, et M. L. pass, kuid ka tempel on võltsing. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et väärteomenetluses kogutud tõendites puuduvad igasugused andmed selle kohta, et M. L. on PPA-le taotluse esitanud ning kinnitanud, et kõik taotluses olevad andmed ja lisatud dokumendid on õiged.
13. Teiseks juhib kohus tähelepanu

§ 305lg 1 sõnastusele.

Nimelt näeb

§ 305

lg 1 ette vastutuse tööandja, kasutajaettevõtja, vastuvõtva üksuse, õppeasutuse või kutsuja, nimetatud isikute juhatuse liikme või muu esindaja, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, või välismaalase poolt valeandmete või võltsitud dokumentide esitamise eest eesmärgiga saada välismaalasele seaduslik alus viibida Eesti või Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumil. 34.

seletuskirjast (Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 57 SE) § 305 lg 1 kohta nähtub, et

§ 305

näeb ette väärteokaristuse isikutele, kes on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumente selleks, et välismaalane saaks seeläbi endale viisat või elamisluba taotleda. Seega ei võimalda eelnimetatud paragrahv vastutusele võtta välismaalasest taotluse esitajat vaid välismaalast, kes on aidanud teist välismaalast valeandmete või võltsitud dokumentidega. 35. Seletuskirja kohaselt peab iga liikmesriik ette nägema asjakohased karistused isiku suhtes, kes majandusliku kasu nimel tahtlikult aitab isikul, kes ei ole liikmesriigi kodanik, elada liikmesriigi territooriumil neid asjaomase liikmesriigi seadusi rikkudes, mis käsitlevad välismaalaste elamist selles riigis. Varasemalt kehtinud

-i §-s 305 sätestatud süüteokoosseis nägi ette füüsilise ja juriidilise isiku vastutuse välismaalase ilma seadusliku aluseta Eestis viibimisele teadvalt kaasaaitamise eest majandusliku kasu eesmärgil.

-i §-s 305 sätestatud väärteokaristus ei täitnud siiski nõuet karistada lisaks teo toimepanijale ka isikut, kes on õigusrikkumises osavõtja (kihutaja või kaasaaitaja) või teeb katse õigusrikkumiseks. Nimelt lähtuti muudatuste tegemisel sellest, et ebaseaduslikule viibimisele kaasaaitamiseks tuleks lugeda ka tegu, millega aidati kaasa välismaalasele seadusliku aluse hankimisele, esitades selleks viisa- või elamisloa taotleja kaudu haldusorganile valeandmeid või võltsitud dokumente, saades selle eest varalist kasu. Kuna andmed ja dokumendid esitab haldusorganile viisa- või elamisloa taotleja, kes on õiguse (viisa, elamisloa) omandaja ja kes ei pruugi teada, et dokumendid on võltsitud või sisaldavad valeandmeid, siis ei ole praegu fiktiivsete kutsete esitajate suhtes kriminaalmenetlust KarS-i § 280 (valeandmete esitamine) või §-de 344–349 (võltsitud dokumendi, pitsati ja plangi võltsimine, kasutamine, hankimine, kasutada andmine) alusel algatatud. Selleks, et isikut nimetatud sätete alusel kaasaaitamise eest vastutusele võtta, tuleks tõendada täideviija tahtlust teo toimepanemisel, mis omakorda nõuaks äärmiselt ressursimahukate menetlustoimingute tegemist kolmandas riigis. Samamoodi KarS §-i 280 koosseisule ei peaks valeandmete või võltsdokumentide esitamine viisa- või elamisloa menetlustes eeldama varalist kasu, sest isikud võivad teo toime panna ka isiklikes huvides (nt soov abistada kaasmaalasi). Seetõttu kitsendati

-i § 305 reguleerimisala, nähes väärteokaristus ette isikutele, kes on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumente selleks, et välismaalane saaks seeläbi endale viisat või elamisluba taotleda.

1. VTMS § 87 näeb ette, et väärteoasja arutatakse menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohus on asja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk teo faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (Riigikohtu lahendid asjades nr 4-20-2732/34, p 14 ja nr 7/8 4-25-702 4-17-4621/22, p 16). Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal, sest vastavalt VTMS § 69 lg 2 p-dele 3-7 peab kohtuväline menetleja väärteoprotokollis märkima, millistele tõenditele tuginevalt loeb ta väärteo tuvastatuks. Ka VTMS § 64 kohaselt kogub väärteomenetluses tõendeid kohtuväline menetleja, järgides VTMS
2. peatükis sätestatut. Kuigi vastavalt VTMS § 31 lg 2 on lisaks kohtuvälisele menetlejale ka kohtul õigus nõuda isikutelt väärteoasja lahendamiseks vajaliku dokumendi, eseme või muu objekti esitamist, ei tähenda see siiski kohtu enese poolset tõendite kogumist, kuivõrd kohus ei hakka kohtuvälist menetlejat tõendite kogumisel asendama. Seda enam, et lähtudes VTMS §-st 72 peab kohtuvälisel menetlejal lahendi tegemiseks, kui seadus ei näe ette, et väärteoasja arutab kohus, olema kogutud kõik tõendid, mis võimaldaksid tal lahendada VTMS §-s 108 loetletud küsimused. Väärteoprotokoll on käsitletav menetlusdokumendina, mis on kriminaalmenetluses võrreldav süüdistusaktiga (KrMS § 154) ja milles fikseeritakse süüdistusfunktsiooni kandja veendumus väärteo toimepanemise kohta koos selle veendumuse põhistustega.
3. Kohtu hinnangul ei ole kogutud tõendite ja väärteoprotokolli kirjelduse alusel võimalik sedastada M. L. käitumises

§ 32

lg 1 ja 3 rikkumist ning teda ei saa karistada ka

§ 305lg 1 järgi.

Samuti ei ole võimalik sedastada muude

vastutust ettenägevate koosseisude tunnuseid (

§ 298-304). Lisaks ei ole võimalik kogutud tõendite alusel ette heita Kar

S § 280 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemist. Arvestades asjaoluga, et uurimisakti kohaselt on tegemist võltsitud dokumendiga või võltsitud templiga ning kohtule esitatud materjalide põhjal esineb kahtlus valeandmete esitamises või võltsitud dokumendi kasutamises eesmärgiga omandada õigusi (KarS §-id 280 lg 2 või 344, 345, 347, 348), siis vaatamata võimalikule kahtlusele kuriteotunnustega teo kohta, ei saa kohus reformatio in peius-keelu põhimõttest tulenevalt saata VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel väärteomaterjale kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. 38. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus PPA Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse migratsioonijärelevalve menetlusgrupi 17. veebruari 2025 otsuse väärteoasjas nr 230324000552 ning lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel M. L. suhtes

§ 305lg 1 järgi.

(allkirjastatud digitaalselt) Grete Vahtra 8/8