Obsah (7)

§ 121§ 120§ 64§ 65§ 68§ 76§ 274

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-961 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Juhan Sarv Kohtukoosseis Vaidlust

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega ja

§ 120

lg 1 järgi 6 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõisteti liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati 1 aasta 6 kuu pikkust vangistust I.C-le Tartu Maakohtu 22.02.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-10621 karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa võrra, s.o 11 kuud 28 päeva vangistust, ning mõisteti I.C-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati I.C eelvangistus alates 20.10.2017 kuni kohtuotsuse tegemise ajani karistusaja hulka ja 2 aasta 5 kuu 28 päeva vangistuse kandmise algust loeti alates 20.10.

1. Karistuse kandmise aja lõpp 17.04.
3. Tartu Maakohtu 25.03.2019 määrusega jäeti I.C ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Lisaks määrati VangS § 76 lg 4 alusel, et vanglateenistusel tuleb kohtule esitada VangS § 76 lõikes 1 nimetatud materjalid I.C vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks uuesti 6 kuu möödumisel alates käesoleva määruse jõustumisest. 2.
4. Kohtuistungi toimumise ajaks oli I.C temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 1 aasta 4 kuud, s.o üle poole, seega oli

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 2.

1. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral asuks ta elama MTÜ Lootuse Küla keskusesse aadressil Harjumaa, Kernu vald, Laitse. MTÜ Lootuse Küla nõustaja Raiman Kukk on saatnud kirjaliku kinnituskirja, mille kohaselt on nad valmis pakkuma isikule võimalust osaleda nende 10-kuulises alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmis ning isiku vabanemisel on nad nõus ta koheselt vastu võtma. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. 2.
2. Maakohtule nähtus kinnipeetava ütlustest ning asja materjalidest, et isikus on toimumas muutused seadusekuulekuse suunas. Kinnipeetav kinnitas korduvalt, et kahetseb tehtut ning sotsiaalprogramm Viha juhtimine on talle sügavat mõju avaldanud. Ka distsiplinaarrikkumised vanglas on lakanud eelnimetatud programmi läbimise ajal. Samuti soovib ta alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest hoiduda ning osaleda tulevikus ka oma lapse ülalpidamises. Seda, et isik ei ole tööpõlgur, kinnitab tema varasem elukäik ning töötamine vangistuse jooksul. Positiivne on kinnipeetava puhul, et pärast vabanemist on tal olemas kindel elukoht MTÜ-s Lootuse küla. Sealsed elanikud on kindlustatud kõige eluks vajalikuga. Isikud, kes on töövõimelised, kindlustatakse tööga. Aidatakse dokumentide ja sotsiaalsfääris teenuste korraldamisega ning võlanõustamisega, samuti hilisema töö- ja elukoha leidmisega. Kogu MTÜ Lootuse Küla personalil on pikaajalised kogemused töös vanglast vabanenutega, sh ennetähtaegselt vabanenutega, mis aitab I.C kindlasti seaduskuulekale teele naasmisel. Kinnipeetava kuritegelikku käitumist on mõjutanud tugevasti ka alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine. Vabanedes MTÜ Lootuse Küla teenusele on isikul võimalik seal läbida 10kuuline rehabilitatsiooni programm, mis aitab oluliselt kaasa ka tagasilanguse ennetamisel sõltuvusprobleemide osas. 2.
3. I.C on vangistuse jooksul korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ning ka käesoleval hetkel on tal 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Tegemist on olnud raskete rikkumistega, mida kinnitavad määratud karistused – kartserisse paigutamised mitmeks päevaks. Siiski on distsiplinaarrikkumised lõppenud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ajal, mis kinnitab isiku sõnu programmi kasulikkuse kohta. Kuigi distsiplinaarrikkumiste lõppemine on väga positiivne, ei ole isiku korrektne käitumine varasemaid rikkumisi arvestades olnud piisavalt pikalt korrakohane, et jõuda jaatavale järeldusele tema edasises seadusekuulekalt hakkamasaamises. Ka isiku varasem käitumine – käesolev kuritegu on toime pandud katseajal – viitab suutmatusele kehtivast korrast kinni pidada. 2.
4. Maakohus on seisukohal, et esinevad mitmed positiivsed asjaolu, mis toetavad kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuid samas esinevad ka negatiivsed asjaolud, millest tulenevalt ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel veel põhjendatud. I.C on varasemalt korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest, mis näitab, et isikus on sügavalt juurdunud õigusvastane käitumismuster. Isiku käitumine on pikalt olnud 2 impulsiivne ja tema probleemide lahendamise oskus puudulik, mis on tinginud isiku poolt aastate jooksul arvukate seadusrikkumiste toimepanemise. Ka on kohtud pakkunud enne käesolevat karistust I.C-le tingimuslike karistuste näol võimalust oma eluviise ja harjumusi muuta, kuid paraku ei ole isik neid kasutanud. 2.
5. Antud juhul on mõistlik jätta kinnipeetav ennetähtaegselt vabastamata, määrates seejuures tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise järgmiseks otsustamiseks lühema tähtaja, kui see on VangS § 76 lg-s
6. Selle aja jooksul on kinnipeetaval võimalik tõestada nii endale, vanglale kui kohtule, et temas on toimunud tõepoolest muutused, need muutused on pikemaajalised ja sisulised ning isik on tõepoolet motiveeritud senist õiguskorda eiravat käitumist muutma. Kinnipeetaval on võimalik enne järgmist ennetähtaegse vabastamise arutamist näidata oma käitumisega, et ta suudab pikaajalisemalt kontrollida oma käitumist ja sellest tulenevalt suudaks ka vabaduses seadusekuulekalt toimida ning temas on tõesti püsivalt juurdunud soov edaspidi erinevatest õigusrikkumistest hoiduda. Määruskaebus
7. Tartu Maakohtu 25.03.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu I.C kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada I.C tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. Kaitsja leiab, et ei ole õige hinnata seni ära kantud karistuse mõju läbi varasemate ära kantud karistuste. Süüdimõistetu on läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, mis on andnud väga hea tulemuse ja mõjutanud kinnipeetava käitumist vangistuses. Isik on muutunud ja karistuse kandmine on eesmärki täitnud. MTÜ külas viibiks süüdimõistetu 10 kuud ning olemasolev koht tagab pideva järelevalve tema tegevuse ja käitumise üles, samuti aitaks kaasa resotsialiseerumisele. Kaitsja ei nõustu, et süüdimõistetu vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud aga ka kehtivad distsiplinaarkaristused. I.C-l esinevad küll rikkumised, mis on lakanud pärast sotsiaalprogrammi läbimist, ta saab aru oma teo õigusvastasusest, oma probleemist alkoholi ja narkootikumidega ning on valmis vastu võtma kohustusi seoses sellega. Maakohtu määruses puuduvad konkreetsed põhjendused missugused konkreetse kuriteo toimepanemise asjaolud ja isik või tema elukäik kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Ennetähtaegne vabastamine ei sõltu erandlikest asjaoludest, vaid kaaluda tuleb vabastamise formaalseid kui ka materiaalseid eeldusi. Süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad tegurid on leidnud äramärkimist maakohtu määruses, kuid ometi on maakohus neid eitanud. Maakohtu määruse põhjendused on üldsõnalised.
8. Tartu Ringkonnakohtu 17.04.2019 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 24.04.
9. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
11. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Määruskaebuses tuuakse küll välja, et kohus peab vaagima

§ 76

lg-st 4 tulenevaid asjaolusid kogumis, kuid määruskaebuse põhistustes kaldutakse seejärel sellest kõrvale ning 3 märgitakse, et süüdimõistetu suhtes esinevad positiivsed asjaolud annavad aluse süüdimõistetu vabastada. Seejuures unustatakse ära süüdimõistetu suhtes esinevad negatiivsed asjaolud ning leitakse, et kuna süüdimõistetul pärast sotsiaalprogrammi Viha juhtimine distsiplinaarrikkumisi ei ole, siis see kaalub üle kõik süüdimõistetu suhtes esinevad negatiivsed asjaolud. Sellise seisukohaga ei ole maakohus nõustunud ja ka ringkonnakohtu hinnangul ei ole sotsiaalprogrammi läbimine automaatne tagatis ennetähtaegseks vabastamiseks. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega, siis neid siinkohal üle kordama ei hakka. Samuti juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et maakohtu määruse põhistustega mittenõustumine ei ole käsitletav põhistuste puudumisena. Maakohus on lähtunud konkreetsest süüdimõistetust ning sidunud vabastamata jätmist just konkreetse isikuga ning seadusest tulenevate alustega. Tutvudes maakohtu määrusega ei saa asuda seisukohale, et maakohtu määrus oleks üldsõnaline ning rikutud oleks põhistamiskohustust või valesti oleks kohaldatud materiaalõigust. Maakohus on lähtunud kõigist

§ 76lg-s 4 toodud asjaoludest.

Varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja kehtivad distsiplinaarkaristused on ühed asjaolud, millega tuleb arvestada kogumis

§ 76

lg-s 4 toodud asjaoludest, kuna need iseloomustavad süüdimõistetu materiaalsete eelduste täidetust ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus sellele asjaolule ka liigselt kaalu andnud. Enamgi veel ei saa asuda seisukohale, et maakohus oleks sidunud I.C ennetähtaegse vabastamise erandlike asjaoludega. Vastupidi, maakohus on analüüsinud ennetähtaegse vabastamise nii formaalseid kui ka materiaalseid eeldusi. 7. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval ajal veel põhjendatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine. Süüdimõistetu suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid ei ole maakohus vähetähtsustanud, mistõttu on lühendatud ka tähtaega, mil vanglal tuleb esitada uuesti materjalid I.C ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamiseks. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). Samuti tuleneb kohtupraktikast, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (RKKKm nr 3-1-1-91-06, p 8.1). Ringkonnakohtu hinnangul puudub veendumus, et uute kuritegude risk süüdimõistetu puhul oleks maandatud ning oleks täidetud sisuline eeldus, s.o süüdimõistetu edasine õiguskuulekas käitumine. Süüdimõistetul on käesoleval ajal 2 kehtivat distsiplinaarkaristust (määratud 09.07.2018 ja 07.08.2018), mh vanglateenistuja solvamise, laimamise, ahistamise eest. Käesolevat vangistust kannab süüdimõistetu muuhulgas

§ 274, § 121 ja § 120 järgi.

Nagu maakohus on juba varasemalt märkinud, siis on positiivne, et pärast sotsiaalprogrammi Viha juhtimine 06.11.2018-29.11.2018 puuduvad süüdimõistetul distsiplinaarkaristused. Küll lugedes sotsiaalprogrammi läbimist ei saa üheselt järeldada, et süüdimõistetu on selles osalemisest vajalikud järeldused teinud. Seetõttu arvestades süüdimõistetu varasemat vangistuses käitumist, distsiplinaarkaristuste määramise sagedust, kehtivate distsiplinaarkaristuse määramise aega ja sotsiaalprogrammi läbimise aega, on maakohus põhjendatult leidnud, et järgmise 6 kuu jooksul määruse jõustumisest on võimalik süüdimõistetul näidata, et tema käitumise taga on reaalne motivatsioon muutuda ning need muutused on pikaajalised. Praegusel ajahetkel sellisele seisukohale asumine oleks ennatlik. Arvestades, et süüdimõistetu on korduvalt karistatud, siis ringkonnakohtul puudub veendumus, 4 et just käesoleva vangistuse ajal on süüdimõistetu lõplikult aru saanud, et tema käitumine vajab muutust. Kriminaalhoolduse ebaõnnestumise riski kasuks I.C puhul räägib ka varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumine, mille tulemusena moodustati tingimisi mõistetud karistusest käesoleva vangistuse aluseks oleva otsusega ka liitkaristus. On märkimisväärne, et kriminaalhooldusel olles jäeti süüdimõistetu karistus esimesel korral täitmisele pööramata ning määrati isikule täiendav lisakohustus alluda alkoholivastasele ravile. Samuti oli süüdimõistetule määratud keeld alkoholi ja narkootikumide tarvitamiseks. Süüdimõistetu ei teinud mõistetud karistusest vajalikke järeldusi ning vaatamata täiendavatele keeldude pani toime uue kuriteo. 8. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu maakohtu määrusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest 4 pooltunni ulatuses 120 eurot, sh käibemaks 20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele samuti osaliselt. Arvestades määruskaebuse mahtu, selles olevaid maakohtu määruse ümberkirjutisi, on põhjendatud rahuldada taotlus 2 pooltunni ulatuses summas 60 eurot, sh käibemaks 10 eurot. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 60 eurot hüvitada süüdimõistetul. 9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 25. märtsi 2019 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Juhan Sarv 5