lg 2 p 3, § 120 lg 1, § 263 lg 1 p 1 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marina Zagorets Süüdistatav Y.O isikukood XXX; elukoht xxx; viibimiskoht Viru Vangla; määratlemata kodakondsus; põhiharidus; emakeel vene keel; xxx eelnevalt kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati: - 05.05.2016 Viru Maakohtu otsusega
lg 2 p 2, 3, § 274 lg 2 p 3 järgi kohaldades
Karistus on kantud. Tõkend – vahistatud; kahtlustatavana kinni peetud 17.04.2018. Kaitsja Vladimir Rogulski; 27.08.2018 asenduskaitsja Tatjana Massalina kohtuistungil osales RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 233, 238 ja §-dest 306, 311, 313 ja 315, maakohus otsustas: Tunnistada Y.O süüdi
Tunnistada Y.O süüdi
lg 1 p 1 järgi.
lg 1 alusel mõista Y.O-le
1 1-18-6176 Tunnistada Y.O süüdi
lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista Y.O-le karistuseks 2 (kahe) aasta pikkune vangistus. Lugeda moodustatud liitkaristuse karistusaja alguseks 17.04.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, korduvalt, st vähemalt teist korda kasutas vägivalda võimuesindaja vastu, mis seisnes selles, et 28.03.2017 kella 18.08 paiku, xxx osakonna laoruumis ähvardas ametikohustusi täitnud järelevalveosakonna valvur A B füüsilise vägivallaga, öeldes kannatanule: „Ja tebe śas totśno ebalo, tebe tśego bolśe delatj netśego, ja tebja na voli vedj poimaju pizdõ dam i pjatki slomaju“ (eestikeelne tõlge: ma kindlasti löön su näo katki, sul pole rohkem midagi teha, ma saan sind väljas kätte, annan peksa ja murran kannad). Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, sest Y.O käitumine ja suhtlusmaneer olid agressiivsed ning ta seisis kannatanu lähedal. Seega pani Y.O toime vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega kõrguvalt, s.o
Y.O süüdistatakse selles, et tema 17.04.2018 kella 16.00 paiku viibides alkoholijoobes ja agressiivses seisundis xxx asuva xxx kabinetis ähvardas L L prillid katki lüüa ning seejärel teda lüüa ja tappa. L L , kartes ähvardusi, peitis end naaberkabinetti. Kannatanul olid kõik alused karta oma elu ja tervise pärast. Oma tahtliku tegevusega Y.O pani toime tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega ähvarduse, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.t
Y.O süüdistatakse selles, et tema 17.04.2018 kella 16.05 paiku viibides alkoholijoobes xxx asuva xxx rikkus jämedalt avalikus kohas käitumise üldnõudeid, nimelt: kõrvaliste inimeste juuresolekul (xxx töötajad M P , R J ) lõi turvamehele O O rusikaga oimu piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja haaras kannatanut rinnust. Y.O teoga oli häiritud kõrvaliste isikute töörahu. Sellise teoga põhjustas Y.O kannatanule füüsilist valu ning rikkus KorS § 55 lg 1 ps 1sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid/avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, sealhulgas teist isikut lüüa või käituda muul viisil vägivaldselt/, häirides kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet ning kasutades põhjendamatult füüsilist vägivalda tema jaoks võõra inimese suhtes. Selline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda. Sel moel pani Y.O oma tahtliku teoga toime avaliku korra raske rikkumise - avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, s.o
MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3 1-18-6176
lg 2 p 3 järgi.
lg 1 sätestab vastutuse vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Viru Maakohtu 05.05.2016 kohtuotsusega karistati Y.O 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg ning ärakandmata karistuseks loeti 1 aasta 5 kuu ja 24 päeva pikkune vangistus. Karistusaja alguseks loeti 14.11.2015. Otsus jõustus 21.05.2016 (kd I tl 23-27). Süüdistuse kohaselt pani Y.O talle
Analüüsides kajastatud arvulisi näitajad, on kohus seisukohal, et süüdistuses märgitud ajal ehk 28.03.2017 viibis Y.O kinnipidamisasutuses V V , kus kandis Viru Maakohtu 05.05.2016 kohtuotsusega mõistetud karistust. Asjaolu, et Y.O viibis 28.03.2017 kinnipidamisasutuses V V kinnitavad ka menetlusse kaasatud isikulised tõendiallikad. Nii on kannatanu A. B avaldanud, et ta töötab xxx ning järelevalveosakonna alla kuulub ka xx osakond ja kambris xx paiknes kinnipeetav Y.O (kd I tl 2-6). Kannatanuga samalaadseid ütlusi on andnud ka teised menetlusse kaasatud vanglaametnikud – J L (kd I tl 7-8), R J (kd I tl 9-10) ning U V (kd I tl 14- 15). 3. Süüdistuse kohaselt pani Y.O kuriteo, mis seisnes võimuesindaja ähvardamises, toime ametikohustusi täitnud A. B suhtes. Kohtuistungil asus Y.O kaitsja seisukohale, et Y.O tuleb süüdistuses
lg 2 p 3 järgi õigeks mõista, kuna menetluse käigus ei ole kogutud tõendid, mis kinnitaksid, et A. B oli väidetava süüteo toimepanemise hetkel ametikohustusi täitvaks võimuesindajaks. Kaitsja hinnangul jättis uurimisasutus kogumata tõendid, mis kinnitaksid A. B vanglaametnikuks olemist vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 111 tähenduses.
sätestab vastutuse võimuesindaja vastu toimepandud süüteo toimepanemise eest, siis analüüsib kohus järgnevalt, kas vanglaametnik on
§-s 274 nimetatud võimuesindaja mõistega hõlmatud. Karistusseadustik iseseisvalt võimuesindaja mõistet ei ava. Küll on kõrgeima astme kohus lahendi nr 3-1-1-31-16 p-s 10 selgitanud, et süüteo paiknemine karistusseadustiku
Kuna nii
kui § 275 räägivad ühetaoliselt võimuesindajast, on vanglaametnik (valvur) võimuesindajaks ka
Seega esineb õiguslik alus käsitada A. B võimuesindajana
7. Kujundades seisukohta selles, kas Y.O pani toime süüdistuses märgitud ajal toime võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise, on alust märkida järgmist.
Karistusõigusdogmaatikas hinnatakse vägivallana nii füüsilist kui psüühilist vägivalda. St, et vägivallaga
Ka
(kehaline väärkohtlemine) kõrval loetletud karistatavaks teoks ka
Seega saab
§-s 274 nimetatud vägivalla kasutamine realiseeruda ka tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises. Vaadeldaval juhul ongi Y.O-le esitatud süüdistuses
Kannatanu A. B ütlustest nähtuvalt täitis ta V V päevases vahetuses xx osakonnas 28.03.2017 kella 17.45 paiku vanemvalvur R. J korraldust Y.O lattu viimiseks. Nimelt viibis Y.O xx osakonnas nn lukkrežiimis, kus kehtib isiklike asjade keeld. Y.O-ga lattu minnes ning viimasele korraldusi jagades Y.O ärritus, hakkas ärritunud hääletoonil rääkima ning keeldus peale täiendavate korraldust saamist kambrisse tagasi minemast. Samuti ähvardas ta žiletiga enesekahjustamisega, kui teda jõuga kambrisse pannakse. Kuna kinnipeetav korraldustele ei allunud, teavitas vanemvalvur R. J sellest peavalvekeskusele. Neile saabusid appi teise üksuse ametnikud U. V ja J. L . Lisaametnike saabudes läks Y.O kambrisse, liikus laua juurde, võttis kirjade alt žiletitera ning asus end lõikuma. Selline tegevus katkestati nende poolt. Seejärel teostati kambri läbiotsimine. Läbiotsimisel leiti kaks žiletitera ning tualettruumi ventilatsiooniavasse peidetud isevalmistatud veekeeduseade. Samuti leidsid nad rohelisest hügieenitarvete kotist terved ühekordsed žiletid. Kuna tegemist oli kambris keelatud esemetega, võttis ta hügieenikoti koos selles olnud žilettidega kaasa, et need lattu viia. Kambrist väljudes ja lao poole liikudes seisis Y.O kambri juures ning nägi tal kaasas olnud kotti. Selle peale Y.O ärritus ning ütles talle vene keeles „ja šas emu ebalo razobju“. Tema mõistis seda kui, et löön sul kohe näo katki. Ta sai aru, et see väljaütlemine oli suunatud temale, sest Y.O ärritas asjaolu, et ta kambrist žilettidega hügieenikotti ära hakkas viima. Ähvardamisest ta välja ei teinud, vaid liikus edasi. Laoruumi jõudes, kuulis ta kuidas Y.O talle kiirete sammudega järgi tuli. Temani jõudes astus Y.O talle väga lähedale, mille tõttu pidi tema sammu tagasi 5 1-18-6176 astuma. Seejärel ütles Y.O talle lähedal seistes „Ja tebe śas totśno ebalo, tebe tśego bolśe delatj netśego, ja tebja na voli vedj poimaju pizdõ dam i pjatki slomaju“. Keeleliselt mõistis kannatanu seda, et Y.O lööb tal näo katki, tal pole midagi rohkemat teha, ta saab ta väljas kätte, annab peksa ning murrab kannad. Kinnipeetava käitumisest tundis ta ohtu ning arvas, et kinnipeetav ründab teda, mistõttu astus ta sammu eemale. Kuna kinnipeetav oli närvis ja ähvardas löömisega, siis ta tundiski, et see võib saada reaalsuseks. Seda süvendas asjaolu, et kinnipeetav seisis talle ka lähedal (kd I tl 2-6). A. B sarnaseid ütlusi andis ka R. J (kd I tl 9-10), avaldades, et tema hinnangul toimus õiendamine siis, A. B ja kinnipeetav laoruumist välja tulid. Sellest õiendamisest mõistis ta, et kinnipeetav ütles midagi jalgade ning murdmise kohta. Samas märgib tunnistaja, et ajal, mil A. B lattu läks, siis seda, mis seal toimus, ta ei näinud ja ta ei kuulnud, mida kinnipeetav A. B ütles. A. B ühetaolisi ütlusi andis ka tunnistaja U. V, kes A. B ja Y.O järgi laoruumi läks. Tunnistaja ütluste kohaselt sõimas ja ähvardas Y.O A. B. Täpset sõnakasutus mäletamata seisnes ähvarduse mõte selles, et vabaduses teeb ta midagi füüsilist. Tunnistaja hinnangul oli ähvardus suunatud just A. B, kuna just A. B oli ära võtnud hügieenikoti. Kaudset teavet toimunu kohta annab ka J. L, märkides, et lao juurde jõudes kuulis ka kinnipeetava poolt A. B sõimamist, millest tundis ära venekeelsed roppused, ent kuna ta vene keelt ei valda, siis ta muudest sõnadest aru ei saanud (kd I tl 7-9). A. B ja tunnistajate poolt kirjeldatud sündmused kajastuvad ka asitõendi vaatlusprotokollis (kd I tl 11-13). Nii on vaadeldavaks olnud V V P hoone xx osakonna kambrite-vahelise koridori valvekaamera salvestis ajavahemikul kella 17.45st kuni 18.11ni. Analüüsides asitõendi vaatlusprotokolli kantut, nendib kohus, asitõendi protokollis kajastatu toetab kohtu poolt varasemalt kajastatud isikuliste tõendiallikate ütlusi ning olulisena tuleb välja tuua, et kell 18.07.53 väljub A. B, kellel on käes hele koti-taoline ese, kambrist ja liigub laoruumi poole. Enne laoruumipoole liikumist A. B peatub hetkeks ja räägib midagi Y.O-ga . Kell 18.08.00 liigub A. B edasi laoruumi poole. Talle järgneb kiirel sammul Y.O , kelle järgnevad omakorda ametnikud U. V ja J. L. Kell 18.08.03 siseneb A. B laoruumi, talle järgneb koheselt Y.O , kes laoruumi uksel käed üles tõstab. Järgmisel hetkel viibivad A. B ja kinnipeetav Y.O kahekesi laoruumis, kus nende tegevus pole nähtav. Kell 18.08.08 liigub laoruumi U. V ; valvur J. L jääb laoruumi ukse juurde koridori, ent siseneb mõne hetke pärast laoruumi. Kell 18.09.10 väljub laoruumist A. B ja kell 18.10.49 ametnike saatel Y.O, kes liigub kambrisse (kd I tl 11-13). Mis puudutab Y.O enda selgitusi sündmuste kohta, siis tuleb märkida, et Y.O ei ole pidanud vajalikuks ütlusi anda (kd I tl 17-18). 8. Hinnates eelnevat, on kohus seisukohal, et vaadeldaval juhul on alust jaatada A. B suhtes vägivallateo toimepanemist Y.O poolt ning vägivallategu realiseerus süüdistuses näidatud viisil füüsilise vägivallateoga ähvardamises, kasutades sõnastust „Ja tebe śas totśno ebalo, tebe tśego bolśe delatj netśego, ja tebja na voli vedj poimaju pizdõ dam i pjatki slomaju“ (eestikeelne tõlge: ma kindlasti löön su näo katki, sul pole rohkem midagi teha, ma saan sind väljas kätte, annan peksa ja murran kannad). Kohus märgib, et eeltoodud lause on sõnastatud viisil, mis viitab süüdistatava tegutsemise kavatsusele ehk tema tahtele põhjustada kannatanule vigastusi. Seejuures ei saa jätta kõrvale ega eirata ka konteksti, millises õhkkonnas Y.O ähvarduse esitas. Nimelt tuleb kannatanu ütlustest, et juba enne ähvardamist oli Y.O nähtavalt ärritunud ning ärritus enam, kui nägi, et kannatanu poolt võeti ära hügieenitarvete kott žilettidega ning ta asus seda laoruumi viima. Seega oli juba enne ähvardamist õhkkond muutunud pingeliseks ja Y.O jaoks vastuvõetamatuks. Kui siia juurde ka salvestiselt nähtuv, millelt on tajutav süüdistatava kehahoiak, tema liigutused, tema argessiivne meelestatus (sh ülestõstetud käehoiak ning kiire kõnd), siis on kohus seisukohal, et kannatanu avaldatud viisil tervisekahjustusega ähvardamist, arvestades ähvardusele eelnenud süüdistatava käitumisakte ning ähvarduse väljaütlemiseks kujunenud õhkkonda ning negatiivset meelestatust, oli kannatanul alust karta ähvarduse reaalset täideviimist. Kohtu hinnangul näitab kannatanu poolt ähvarduse reaalsena 6 1-18-6176 tajumist seegi, et oma ütlustes on ta kirjeldanud, et Y.O argessiivsed kehalised liigutused ühes talle lähedale tulemisega sundisid teda ka sammu tagasi astuma. Kokkuvõtvalt on kohus veendumusel, et Y.O realiseeris süüdistuses kirjeldatud viisil ja ajal
koosseisutunnuste realiseerumist kvalifitseeritud koosseisu alusel - kvalifitseeriva tunnusena on sedastatav korduvus. Kohtu hinnangul on taoline järeldus korrektne. Õiguslikult saab korduvus väljenduda nii juriidilises kui faktilises retsidiivis. Süüdistusest nähtuvalt on Y.O puhul retsidiiv tuletatav juriidilisest korduvusest, seondudes Y.O varasema süüdimõistmisega
Toimikus olevast Viru Maakohtu 05.05.2016 otsusest (kd I tl 23-27) nähtub, et viidatud otsusega tunnistati Y.O süüdi mh
Osutatu koostoimes käesoleva kohtuotsusega tuvastatud asjaoludega, mis annavad aluse Y.O süüdi mõista
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, annavad aluse rääkida Y.O poolt korduvalt toime pandud süüteost. Seega käesoleva menetluse esemeks olev tegu tuleb kvalifitseerida
II 11. Analüüsides Y.O-le esitatud süüdistust
lg 1 ning
lg 1 p 1 järgi, märgib kohus, et sündmuste ajalist lähedust ja seotust arvestades ei ole kohtul võimalik ega otstarbekas analüüsida viidatud paragrahvide alusel esitatud süüdistusi teineteisest sõltumatult/eraldiseisvalt. Seega käsitleb kohus Y.O-le
lg 1 ja
lg 1 ja § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist.
lg 1 sätestab vastutuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.
lg 1 p 1 näeb ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga. 15. Hinnates Y.O-le
lg 1 järgi esitatud süüdistuse põhjendatust, leiab kohus, et kriminaaltoimiku materjalid tõendavad Y.O poolt
Kannatanu L. L ja O. O ütlustega on tõendatud, et Y.O kasutas L. L suunas väljendit, millega väljendas tahet L. L prillide lõhkumiseks (katki löömiseks) ja L. L löömiseseks ning tapmiseks ehk põhjustada L. L vigastusi või koguni tema surm. Võttes arves, et L. L tajus ebatsensuurseid väljendeid kasutanud Y.O agressiivsena ning tema hirmutunne väljendus kabinetist põgenemises, on alust tema ütluste ja käitumisaktide pinnalt jaatada, et L. L mõistis intellektuaalselt talle avaldatud ähvarduse iseloomu ja seda, et ähvardaja mõtleb öeldut tõsiselt. Kohtupraktika on aga kestvalt seisukohal, et asjaolud, millel ähvardatu kartus põhineb, tuleb eraldi tuvastada ning kannatanu hirmutunne ei saa tuleneda pelgalt tema enda isikulisest eripärast vaid aluse karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused. Kohtu veendumusel on vaatlusaluse teo tehiolud sellised, mis annavad aluse järelduseks, et Y.O poolt tehtud ähvardus on ka keskmiselt mõistlikule kõrvalseisjale hinnatav reaalsena. Aluse taolisele seisukohale asumiseks annavad Y.O käitumisaktid nii enne L. L kabinetti sisenemist X X ruumides, kuid ka tema käitumisaktid pärast seda, kui L. L oli hirmutundest Y.O ees kabinetist põgenenud. Tunnistaja R. J kirjeldas Y.O sisenemist 17.04.2018 umbes kella 16 paiku X X ruumidesse kui agressiivse isiku sisenemist, kes puhkis läbi ninasõõrmete ning kes möödus infolauast valjul ja kiirel sammul. Y.O sisenemisele reageeris koheselt turvatöötaja O. O . Seejuures reageeris O. O Y.O sisenemisele X ruumidesse talle viivitamatu järgnemisega põhjusel, et juba varasemalt, so ca 3 nädalat enne oli Y.O korraldanud spetsialisti kabinetis skandaali. Lisaks kirjeldas O. O Y.O kui xxx isikut, kes oli 17.04.2018 umbes kella 16 paiku X ruumidesse sisenedes ka silmnähtavas joobes. Kõrvuti O. O ütlustega Y.O visuaalselt tajutava joobe ning xxx ruumes täiendava alkoholi manustamisega kinnitab Y.O-l joovet ka joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll (kd I tl 97 pö), millest nähtuvalt on Y.O-l tuvastatud silmade punetus, aeglane ja segane kõne, häired aja-, isiku ja kohatajus ning tema käitumine oli ärrituv, omamehelik ja ründav. Seejuures on O. O asjakohaselt/põhjendatult seadnud kahtluse alla ka Y.O psüühilise seisundi, kuna menetluse raames on kontrollitud Y.O psüühilist seisundit ja süüdivust, sest menetlejal on tekkinud kahtlus tema arusaamisvõimes. Seega on objektiivselt sedastatav, et Y.O saabus 17.04.2018 umbes kella 16 paiku X X ruumidesse olekus, kus tema käitumine oli agressiivne, ta oli ilmselgete alkoholi tarvitamise tunnustega, tema psüühiline seisund oli kahtluse alla seatud, ta kasutas valjuhäälseid ebatsensuurseid väljendeid, ta oli juba varasemalt X X ruumes skandaalitsenud ning taoliste ilmingute valguses L. L ähvardamine prillide lõhkumise, tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega on kohtu hinnangul ka objektiivse kõrvalvaataja jaoks hinnatav ähvardusena, mille puhul on alust jaatada selle ähvarduses kajastatu realiseerumist. 9 1-18-6176 16. Kohtu hinnangul täitis Y.O subjektiivse koosseisu tahtluse intensiivseimas vormis, so kavatsetult. Sarnaselt varasemalt väljendatuga, tuleb siingi nentida, et Y.O pahameele põhjuseks oli oma tahtmise mittesaavutamine, kuna kannatanu ei näidanud valmisolekut Y.O X arvelt mahavõtmiseks. Seega oli Y.O eesmärgiks oma tahtmise saavutamine kannatanu ähvardamisega, millega kaasnes valjuhäälne ebatsensuursete väljendite kasutamine. Seega olid Y.O negatiivsed emotsioonid suunatud otseselt L. L , eesmärgiga põhjustada viimasele võimalikult suurt psüühilist ebamugavust, mis väljendus ähvarduses ning mille tõsiseltvõetavuse süvendamiseks/intensiivistamiseks kasutas Y.O sobimatut keelekasutust ja agressiivset kehakeelt, mille tagajärjel oli kannatanu sunnitud põgenema. Eelkirjeldatust järeldub, et Y.O eesmärgiks oli tekitada kannatanule nii sõnalist ähvardust kui agressiivset kehakeelt kasutades hirmutunnet, et näidata oma meelestatust talle sobimatute ametniku keeldude/käitumisaktide osas. Y.O teadlikkuse juures ei saa jätta tähelepanuta ka seda, et analoogsete süütegude toimepanemise eest on Y.O ka varasemalt karistatud (vt karistusregistri väljavõtet). Seega on Y.O-l varasema isikliku kriminaalmenetlusliku kogemuse pinnalt küllaldane teadlikkus süüteokoosseisuelementide täidetuse kohta, mistõttu oli ta tegu toime pannes teadlik mitte üksnes üldjoontes oma käitumise keelatusest, vaid tema teadlikkusega oli hõlmatud ka võimalikud karistusõiguslikud teoga kaasneda võivad tagajärjed. 17. Mis puudutab süüdistust
lg 1 p 1 järgi, siis tuleb kõnealuse koosseisu jaatamiseks tuvastada esmajoones, kas X X ruumidega aadressil xxx on tegemist avaliku kohaga. Avaliku koha mõistet karistusseadustik ei ava.
koosseeisuga seonduvalt on kõrgeima astme kohus lahendis nr 1-16-5540/42 selgitanud, et
kujutab endast blanketset süüteokoosseisu, mille objektiivse koosseisu tunnuseid tuleb sisustada korrakaitseseaduse (edaspidi nimetatud KorS) sätete järgi. KorS § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Töötuskindlustuse seaduse § 1 lg 2 kohaselt on Eesti Töötukassa avalik-õiguslik juriidiline isik, mis täidab töötuskindlustuse seadusest, tööturuteenuste ja -toetuste seadusest, töövõimetoetuse seadusest ning teistest õigusaktidest tulenevaid kohustusi (vt ka § 24 lg 1). Võttes arvesse Töötukassa õiguslikku saatust, sh tema eesmärke (vt § 23), järeldab kohus, et Eesti Töötukassa büroo on vaadeldav avaliku kohana KorS § 54 tähenduses. Taolist lähenemist toetab ka korrakaitse seaduse seletuskiri, mille kohaselt on avalikeks kohtadeks eelkõige avalikud teed, väljakud, pargid, avalikud supelrannad, kasutamiseks avatud metsaalad, kalmistud, ametiasutuste hooned, kaubandus- ja teenindushooned jne (vt korrakaitseseadus 49 SE seletuskiri). 18. Süüdistuse kohaselt seisnes Y.O
O rusikaga oimu piirkonda löömises, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ning kannatanu rinnust haaramises. Selliste tegudega oli häiritud kõrvaliste isikute töörahu ning ühtlasi vastab taoline Y.O tegu KorS § 55 lg 1 p-le
20. Hinnates subjektiivse koosseisu täidetust, leiab kohus, et siingi on alust jaatada süüteo toimepanemist selle intensiivseimas tahtluse vormis ehk kavatsetusega. Kohtu hinnangul sai Y.O aru, et kannatanu rusikaga pea piirkonda löömisega põhjustab ta viimasele valu. 11 1-18-6176 Olles viibinud juba eelnevalt X ruumes, sai Y.O vähemalt üldjoontes aru sellestki, et ta viibib avalikus kohas, kuhu sarnaselt temaga on juurdepääs ka teistel määratlemata ringil isikutel. Samuti sai ta üldjoontes aru, et selline tegevus rikub avalikku korda. 21.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav Y.O on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. Nimetatu kinnituseks viidi Y.O tervisliku seisundi kindlakstegemiseks läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis, milles leiti, et teo toimepanemise ajal ei esinenud Y.O-l xxx Karistus 22. Karistuse mõistmisel kohustab seadus arvestama kohut süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist ja/või puudumist.
lg 2 p 3 eest on seadusandaja karistusena ette näinud vangistuse ühest viie aastani. Kohtupraktikas väljakujunenu kohaselt tuleb karistusmäära kindlaks tegemisel võtta lähtepunktiks sanktsioonimäära keskmine määr. Selle järgselt tuleb kindlaks teha süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille alusel korrigeeritakse sanktsioonimäära keskmist.
Hinnates Y.O süü suurust
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel, leiab kohus, et Y.O süüd pole võimalik hinnata kuigi suureks. Siinkohal võtab kohus arvesse, et Y.O realiseeris
lg 2 p-s 3 nimetatud vägivallateo selle kergeimas vormis ehk ähvardusega ning kannatanule sellega otsest kahju ei kaasunud. Neil kaalutlustel loeb kohus Y.O süü väikseks. Seadusekohased karistust kergendavad ega raskendavad asjaolud Y.O puhul
lg 2 p-s 3 järgi kvalifitseeritava teo puhul sedastada pole võimalik, need lihtsalt puuduvad. Konkreetse karistusmäära kindlakstegemisel võtab kohus arvesse sedagi, et Y.O on varasemalt analoogse kuriteo toimepanemise eest karistatud – 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega. Kohus märgib, et uute samalaadsete kuritegude toimepanemine osutab sellele, et varasem karistatus pole isikule küllaldast mõju tema edaspidisele õiguskuulekusele avaldanud, mistõttu tuleb tema järgnevatele õigusrikkumistele reageerida intensiivsemalt ehk pikema karistusmääraga. Seega on kohus seisukohal, et Y.O tuleb
lg 2 p-s 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistada 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. 23. Kohus tunnistab Y.O süüdi ka
Enne karistuse liigi ja määra üle otsustamist märgib kohus, et osutatud süüteokoosseisude tehiolud on vähemalt osaliselt kattuvad/põimunud. Mõlema kvalifikatsiooni aluseks olnud sündmused 12 1-18-6176 toimusid 17.04.2018 kella 16-16.05 paiku ning sedastatav on seegi, et Y.O käitumisaktid olid kantud ühisest tahtlusest. Kohtu hinnangul on eelnev kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona, vastates nn teoühtsusele. Kuna süüdistatava tegu vastab kahele erinevale süüteokoosseisule, on tema tegevus kvalifitseeritav
lg 1 ja § 263 lg 1 p 1 järgi ideaalkogumis ning talle tuleb mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. 24.
lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
lg 1 p 1 sätestab karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Tulenevalt asjaolust, et
263 lg 1 p 1 näeb karistusena ette rangema karistuse, juhindub kohus
lg 1 alusel Y.O-le karistust mõistes
263 lg 1 p 1 karistusliigist ja -määrast. Tulenevalt asjaolust, et seadusandaja on karistusena ette näinud alternatiivsed karistusliigid ning asjakohases kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt on lubatav vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuse võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendunud (vt RKKKo nr 3-1-1-24-07 p 8), siis kujundab kohus esmajoones seisukoha karistusliigi osas. Esmalt, tutvudes Y.O suhtes koostatud karistusregistri väljavõttega (kd II tl 28-29), tuleb nentida, et Y.O kriminaalkorras karistatus seondub üksnes ja ainult vangistusega. Väärteokorras on Y.O karistatud nii rahatrahvide kui arestidega, ent samas nähtub, et väärteotrahvide täitmise informatsioon puudub, mis annab kaaluka aluse järelduseks, et tegemist on tasumata trahvidega. Teiseks märgib kohus, et Y.O on xxx isikuks ning tõendist isiku maksustatav tulu kohta nähtub, et Y.O 2017 tulude kohta andmed 2017 puuduvad (kd II tl 18). E T ja S dokumentidest nähtub, et Y.O-le on tagatud minimaalne sissetulek (kd I tl 174-203). Analüüsides eeltoodud andmete pinnalt rahalise karistuse tasumise objektiivset võimalikkust, leiab kohus, et Y.O sissetulekuallikad ei võimalda tal rahalist karistust täita. Sellist veendumust kinnistavad tasumata väärteotrahvid. Asjassepuutuvana tuleb märkida sedagi, et Y.O peab täitama ka konkureeriva kohustuse talt väljamõistetavate menetluskulude näol. Analüüsides Y.O karistusregistri väljavõtet ka kriminaalkaristatuse aspektist, on põhjust nentida, et Y.O karistatus seondub valdavalt erinevate vägivallategudega ning nagu varem toodud, on Y.O karistatud üksnes vangistusega. Kuna ka vaatlusaluse menetluse esemeks olevad teod seonduvad vägivallategudega, siis kohus kordab, et isikule mõistatavad karistused saavad uute kuritegude toimepanemisel minna üldjuhul üksnes raskemaks ja see põhimõte ei kohaldu mitte üksnes karistuse määrale, vaid on rakendatav ka karistuse liigi üle otsustamisel. Nimetatud põhimõtet silmas pidades leiab kohus, et seegi välistab Y.O karistamise rahalise karistusega ning tema suhtes kohaldavaks karistuse liigiks on vangistus. 25. Nagu kohus osutas, on võimalik kohaldada
lg 1 p-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistusena kuni 5 aastast vangistust. Sanktsioonimäära keskmiseks on 2 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. Hinnates Y.O süü suurust, leiab kohus, et tema süü on vaadeldav keskmisena. Selle juures võtab kohus arvesse, et kuigi Y.O lõi kannatanut ühel korral, mis võiks anda aluse rääkida väiksemast süüst, toimus löök jõulise rusikalöögiga ning seda pea/oimu piirkonda. Eirata ei saa sedagi, et kuigi kohus mõistab süüdistatavale karistuse
lg 1 p 1 järgi, on tegemist
lg 1 alusel mõistetava karistusega, mille puhul ei saa kohus süüdistatava süü suurust hinnates jätta tähelepanuta ka tegu, mis oli aluseks
Kohtu hinnangul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud sedastatavad ei ole ning kohtu hinnangul tuleb Y.O süüle vastavaks karistusmääraks lugeda 2 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust. 13 1-18-6176 26. Lisaks tuleb Y.O-le mõista liitkaristus
Kõnealuse sätte alusel liitkaristust mõistes lähtub kohus kumulatsiooniprintsiibist, liites Y.O-le mõistetud põhikaristused osaliselt. Karistuste osalist liitmist rakendab kohus põhjusel, et süüdimõistmise aluseks olevad teod seonduvad kõik vägivallategudega ehk need teod on vähemal või rohkemal määral teineteisega sarnased. Kohtu hinnangul tuleb Y.O-le mõista liitkaristuseks 3 aasta pikkune vangistus, mida tuleb vähendada lühimenetluse regulatsioonile vastavalt 1/3 võrra. Seega on Y.O-l õplikuks karistuseks 2 aasta pikkune vangistus. Kuna Y.O viibib vahi all ja ta peeti kahtlustatavana kinni 17.04.2018, siis tuleb tema karistusaja alguseks lugeda 17.04.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.