Obsah (5)

§ 337§ 238§ 180§ 179§ 342

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2018. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-6176 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maari

§ 337lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 29.

augusti 2018 otsus muutmata ning Z.Y apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus Käesolevas kriminaalasjas süüdistati Z.Y selles, et tema, olles süüdi mõistetud

1. mai 2016 Viru Maakohtu otsusega nr 1-16-522 KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, korduvalt, st vähemalt teist korda, kasutas vägivalda võimuesindaja vastu, mis seisnes selles, et
2. märtsil 2017 kella 18.08 paiku, Jõhvi Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla P hoonete P2 osakonna laoruumis ähvardas ametikohustusi täitnud järelevalveosakonna valvur A.B. füüsilise vägivallaga, öeldes kannatanule: „Ja tebe šas totšno ebalo, tebe tšego bolše delatj netšego, ja tebja na voli vedj poimaju pizdõ dam i pjatki slomaju“ (eestikeelne tõlge: ma kindlasti löön su näo katki, sul pole rohkem midagi teha, ma saan sind väljas kätte, annan peksa ja murran kannad). Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, sest Z.Y käitumine ja suhtlusmaneer olid agressiivsed ning ta seisis kannatanu lähedal. Seega pani Z.Y toime vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega korduvalt, s.o KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Veel süüdistati Z.Y selles, et tema
3. aprillil 2018 kella 16.00 paiku viibides alkoholijoobes ja agressiivses seisundis Narvas, Kerese, 3 asuva Töötukassa Narva büroo konsultandi kabinetis ähvardas L.L. prillid katki lüüa ning seejärel teda lüüa ja tappa. L.L. , kartes ähvardusi, peitis end naaberkabinetti. Kannatanul olid kõik alused karta oma elu ja tervise pärast. Oma tahtliku tegevusega Z.Y pani toime tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega ähvarduse, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.t KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Z.Y süüdistati ka selles, et tema
4. aprillil 2018 kella 16.05 paiku viibides alkoholijoobes Narvas, Kerese, 3 asuva Töötukassa Narva büroo teenindussaalis rikkus jämedalt avalikus kohas käitumise üldnõudeid, nimelt: kõrvaliste inimeste juuresolekul (Töötukassa töötajad M.P., R.J.) lõi turvamehele O.O. rusikaga oimu piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja haaras kannatanut rinnust. Z.Y teoga oli häiritud kõrvaliste isikute töörahu. Sellise teoga põhjustas Z.Y kannatanule füüsilist valu ning rikkus KorS § 55 lg 1 p-s 1sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid/avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, sealhulgas teist isikut lüüa või käituda muul viisil vägivaldselt/, häirides kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet ning kasutades põhjendamatult füüsilist vägivalda tema jaoks võõra inimese suhtes. Selline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda. Sel moel pani Z.Y oma tahtliku teoga toime avaliku korra raske rikkumise avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo. Maakohtu otsus
5. augusti 2018 otsusega tunnistas Viru Maakohus Z.Y süüdi KarS § 120 lg 1 ja 263 lg 1 p 1 järgi ning mõistis süüdistatavale KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. 2 Maakohus tunnistas Z.Y süüdi ka KarS § 274 lg 2 p 3 järgi ja mõistis talle karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 lasusel mõistis maakohus Z.Y-le liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendas kohus Z.Y-le mõistetud karistust ühe kolmaniku võrra ning mõistis süüdistatavale ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat vangistust. Kohus mõistis Z.Y-lt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 750 eurot. Samuti mõistis maakohus süüdistatavalt välja menetluskuluna sundtoomise kulud 18,70 eurot, ekspertiisikulu 255 eurot, kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu summas 930,96 eurot ja osa kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasust summas 120 eurot, s.o menetluskulud kokku summas 1 324 eurot ja 66 senti. Kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasust jättis maakohus osa, s.o 120 eurot riigi kanda.

§ 180

lg 3 alusel otsustas maakohus, et Z.Y peab temalt väljamõistetud riigi nõude summas 2 074 eurot ja 66 senti tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. Tunnistades V. Ferdossejenkovi süüdi KarS § 274 lg 2 p 3 järgi toetus maakohus kannatanu A.B. ütlustele, milliste kohaselt täitis ta Viru Vanglas päevases vahetuses P2 osakonnas

1. märtsil 2017 kella 17.45 paiku vanemvalvur R.J. korraldust Z.Y lattu viimiseks. Nimelt viibis Z.Y P2 osakonnas nn lukkrežiimis, kus kehtib isiklike asjade keeld. Z.Y-ga lattu minnes ning viimasele korraldusi jagades Z.Y ärritus, hakkas ärritunud hääletoonil rääkima ning keeldus peale täiendavate korraldust saamist kambrisse tagasi minemast. Samuti ähvardas ta žiletiga enesekahjustamisega, kui teda jõuga kambrisse pannakse. Kuna kinnipeetav korraldustele ei allunud, teavitas vanemvalvur R. J. sellest peavalvekeskusele. Neile saabusid appi teise üksuse ametnikud U.V. ja J.L. . Lisaametnike saabudes läks Z.Y kambrisse, liikus laua juurde, võttis kirjade alt žiletitera ning asus end lõikuma. Selline tegevus katkestati nende poolt. Seejärel teostati kambri läbiotsimine. Läbiotsimisel leiti kaks žiletitera ning tualettruumi ventilatsiooniavasse peidetud isevalmistatud veekeeduseade. Samuti leidsid nad rohelisest hügieenitarvete kotist terved ühekordsed žiletid. Kuna tegemist oli kambris keelatud esemetega, võttis ta hügieenikoti koos selles olnud žilettidega kaasa, et need lattu viia. Kambrist väljudes ja lao poole liikudes seisis Z.Y kambri juures ning nägi tal kaasas olnud kotti. Selle peale Z.Y ärritus ning ütles talle vene keeles „ja šas emu ebalo razobju“. Tema mõistis seda kui, et löön sul kohe näo katki. Ta sai aru, et see väljaütlemine oli suunatud temale, sest Z.Y ärritas asjaolu, et ta kambrist žilettidega hügieenikotti ära hakkas viima. Ähvardamisest ta välja ei teinud, vaid liikus edasi. Laoruumi jõudes, kuulis ta kuidas Z.Y talle kiirete sammudega järgi tuli. Temani jõudes astus Z.Y talle väga lähedale, mille tõttu pidi tema sammu tagasi astuma. Seejärel ütles Z.Y talle lähedal seistes „Ja tebe šas totšno ebalo, tebe tšego bolše delatj netšego, ja tebja na voli vedj poimaju pizdõ dam i pjatki slomaju“. Keeleliselt mõistis kannatanu seda, et Z.Y lööb tal näo katki, tal pole midagi rohkemat teha, ta saab ta väljas kätte, annab peksa ning murrab kannad. Kinnipeetava käitumisest tundis ta ohtu ning arvas, et kinnipeetav ründab teda, mistõttu astus ta sammu eemale. Kuna kinnipeetav oli närvis ja ähvardas löömisega, siis ta tundiski, et see võib saada reaalsuseks. Seda süvendas asjaolu, et kinnipeetav seisis talle ka lähedal. Kohus leidis, et A.B. ütlusi kinnitavad ka tunnistaja R.J. ütlused, milliste kohaselt toimus „õiendamine“ kannatanu ja süüdistatava vahel siis, kui nad laoruumist välja tulid. Sellest õiendamisest mõistis ta, et kinnipeetav ütles midagi jalgade ning murdmise kohta. Samas 3 märgib tunnistaja, et ajal, mil A. B lattu läks, siis seda, mis seal toimus, ta ei näinud ja ta ei kuulnud, mida kinnipeetav A.B. le ütles. A.B. ga ühetaolisi ütlusi andis ka tunnistaja U.V. , kes A.B. ja Z.Y järel laoruumi läks. Tunnistaja ütluste kohaselt sõimas ja ähvardas Z.Y A.B. t. Täpset sõnakasutus mäletamata seisnes ähvarduse mõte selles, et vabaduses teeb Z.Y midagi füüsilist A.B. suhtes. Tunnistaja hinnangul oli ähvardus suunatud just A.B. le, kuna just A.B. oli ära võtnud hügieenikoti. Lisaks isikulistele tõenditele tugines maakohus Z.Y süüditunnistamisel ka asitõendi vaatlusprotokollile, milles kajastub Viru Vangla P hoone P2 osakonna kambrite vahelise koridori valvekaamera salvestis ajavahemikul kella 17.45 kuni 18.11-ni. Analüüsides asitõendi vaatlusprotokolli kantut, tuli maakohus järeldusele, et asitõendi protokollis kajastatu toetab kohtu poolt varasemalt kajastatud isikuliste tõendiallikate ütlusi. Vaatlusprotokollis kajastatust nähtub kuidas kell 18:07:53 väljub A.B. , kellel on käes hele koti-taoline ese, kambrist ja liigub laoruumi poole. Enne laoruumipoole liikumist A.B. peatub hetkeks ja räägib midagi Z.Y-ga . Kell 18:08:00 liigub A.B. edasi laoruumi poole. Talle järgneb kiirel sammul Z.Y, kellele järgnevad omakorda ametnikud U.V. ja J.L. . Kell 18:08:03 siseneb A.B. laoruumi, talle järgneb koheselt Z.Y, kes laoruumi uksel käed üles tõstab. Järgmisel hetkel viibivad A.B. ja kinnipeetav Z.Y kahekesi laoruumis, kus nende tegevus pole nähtav. Hinnates kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis asus kohus seisukohale, et vaadeldaval juhul on alust jaatada A.B. suhtes vägivallateo toimepanemist Z.Y poolt ning vägivallategu realiseerus süüdistuses näidatud viisil füüsilise vägivallateoga ähvardamises. Kohus leidis, et süüdistuses toodud lause oli sõnastatud viisil, mis viitab süüdistatava tegutsemise kavatsusele ehk tema tahtele põhjustada kannatanule vigastusi. Seejuures tuleb arvestada ka õhkkonda, millises Z.Y ähvarduse esitas. Nimelt tuleneb kannatanu ütlustest, et juba enne ähvardamist oli Z.Y nähtavalt ärritunud ning ärritus veelgi, kui nägi, et kannatanu poolt võeti ära hügieenitarvete kott žilettidega ning viimane asus seda laoruumi viima. Seega oli juba enne ähvardamist õhkkond muutunud pingeliseks ja Z.Y jaoks vastuvõetamatuks. Kohtu arvates kinnitab taolist järeldust ka videosalvestiselt nähtuv. Salvestiselt nähtuvast on tajutav süüdistatava kehahoiak, tema liigutused, tema argessiivne meelestatus. Nimetatust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kannatanul oli alust karta ähvarduse reaalset täideviimist. Kohtu hinnangul näitas kannatanu poolt ähvarduse reaalsena tajumist seegi, et oma ütlustes on ta kirjeldanud, et Z.Y argessiivsed kehalised liigutused ühes talle lähedale tulemisega, sundisid teda ka sammu tagasi astuma. Tunnistades Z.Y süüdi KarS § 120 lg 1 järgi tugines maakohus eelkõige kannatanu L.L. ja turvatöötaja O. O. ütlustele. L.L. kohtueelsel menetlusel antud ütluste kohaselt töötab ta Eesti Töötukassas, aadressil Kerese 3, Narva ning Z.Y on talle tuttav kui isik, kes tema juures karjäärinõustamisel käis.
2. aprillil 2018, päeva teisel poolel jooksis tema kabinetti agressiivselt meelestatud ja ebatsensuurseid sõnu karjuv Z.Y, kes soovis enda arvelt maha võtmist. Tema tegi Z.Y-le ettepaneku teise konsultandi juurde minekuks. Z.Y karjus ja sõimas ebatsensuurseid väljendeid kasutades edasi, karjudes, et lõhub ära ta prillid ja tapab. Arvestades Z.Y agressiivset käitumist võttis ta ähvardust reaalsena ning mõistis, et peab ära jooksma. Kuna ta nägi, et vastas oleva kabineti uks oli avatud, jooksis ta kõnealusesse kabinetti ja lukustas selle. Ära joostes tõkestas Z.Y tee turvamees 4 O. O. Lisaks avaldas kannatanu, et ähvardust võttis ta reaalselt ka põhjusel, et ähvardades hoidis Z.Y endal käes mingit eset. O. O. ütluste kohaselt töötas ta
3. aprillil 2018 turvaettevõttes USS Securiti AS ning asus kella 8 paiku valvesse Kerese 3, Narva IV korrusel asuvasse Töötukassa avalikku ruumi. Kella 16 paiku sisenes töötukassa üldsaali talle visuaalselt tuttav, psüühiliselt haige ja nähtavalt joobes meesklient, kes suundus oma spetsialisti juurde. Seoses sellega, et kõnealune mees pöördus spetsialisti juurde ka varem, so umbes 3 nädalat tagasi ja korraldas skandaali, läks ta kuni kabinetini meesterahva järgi, et takistada vajadusel temapoolseid rikkumisi. Üsna kohe pärast meesterahva sisenemist kabinetti, hüppas sealt välja spetsialist, kes jooksis vastas olevasse õppeklassi ning lukustas ukse. Spetsialisti järgi hüppas kabinetist välja meesterahvas sõnadega „löön sul prillid katki; hakkan lööma või tapma“. Mehe agressiooni nähes, suundus ta meesterahva juurde. Kuna meesterahvas hakkas taskust vasakut kätt mingi esemega välja võtma, haaras ta isikul kinni vasakust käest ja üritas isikut välja viia. Isik aga, osutades vastupanu, lõi teda parema käega vasakusse oimu-piirkonda. Kuigi löök oli tugev, tal löögist visuaalseid vigastusi ei tekkinud, ent löögist tundis ta füüsilist valu. Kohus leidis, et kannatanute L.L. ja O. O. ütlustega on tõendatud, et Z.Y kasutas L.L. suunas väljendit, millega väljendas tahet L.L. prillide lõhkumiseks (katki löömiseks) ja L.L. löömiseks ning tapmiseks ehk põhjustada L.L. le vigastusi või koguni tema surm. Võttes arves, et L.L. tajus ebatsensuurseid väljendeid kasutanud Z.Y agressiivsena ning tema hirmutunne väljendus kabinetist põgenemises, on alust tema ütluste ja käitumisaktide pinnalt jaatada, et L.L. mõistis intellektuaalselt talle avaldatud ähvarduse iseloomu ja seda, et ähvardaja mõtleb öeldut tõsiselt. Kohus jõudis veendumusele, süüdistatava poolt toimepandu tehiolud annavad aluse järelduseks, et Z.Y poolt tehtud ähvardus on ka keskmiselt mõistlikule kõrvalseisjale hinnatav reaalsena. Aluse taolisele seisukohale asumiseks annavad aga Z.Y käitumisaktid nii enne L.L. kabinetti sisenemist Eesti Töötukassa ruumides, kuid ka tema käitumisaktid pärast seda, kui L.L. oli hirmutundest Z.Y ees kabinetist põgenenud. Z.Y saabus
4. aprillil 2018 umbes kella 16 paiku Eesti Töötukassa ruumidesse olekus, kus tema käitumine oli agressiivne, ta oli ilmselgete alkoholi tarvitamise tunnustega ning tema psüühiline seisund oli töötajate poolt seatud kahtluse alla. Süüdistatav kasutas valjuhäälseid ebatsensuurseid väljendeid, ta oli juba varasemalt Eesti Töötukassa ruumes skandaalitsenud. Taoliste ilmingute valguses L.L. ähvardamine prillide lõhkumise, tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega on kohtu hinnangul ka objektiivse kõrvalvaataja jaoks hinnatav ähvardusena, mille puhul on alust jaatada selle ähvarduses kajastatu realiseerumist. Maakohtu otsustust tunnistada Z.Y süüdi ka KarS § 263 lg 1 p 1 järgi apellatsioonikorras vaidlustatud ei ole ning selles osas apellatsioonimenetlust ei toimu. Karistus Karistuse mõistmisel Z.Y-le arvestas maakohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist ja/või puudumist. Hinnates Z.Y süü suurust KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel, leidis kohus, et Z.Y süüd pole võimalik hinnata kuigi suureks. Kohus võttis arvesse, et Z.Y realiseeris KarS § 274 lg 2 p-s 3 nimetatud vägivallateo selle kergeimas vormis ehk ähvardusega ning kannatanule sellega otsest kahju ei kaasunud. Neil kaalutlustel luges kohus Z.Y süü väikseks. Seadusekohased 5 karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolud Z.Y suhtes KarS § 274 lg 2 p-s 3 järgi kvalifitseeritava teo puhul kohus ei tuvastanud. Konkreetse karistusmäära kindlakstegemisel võttis kohus arvesse sedagi, et Z.Y on varasemalt analoogse kuriteo toimepanemise eest karistatud – 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega. Kohus märkis, et uute samalaadsete kuritegude toimepanemine osutab sellele, et varasem karistatus pole isikule küllaldast mõju tema edaspidisele õiguskuulekusele avaldanud, mistõttu tuleb tema järgnevatele õigusrikkumistele reageerida intensiivsemalt ehk pikema karistusmääraga. Kohus asus seisukohale, et Z.Y tuleb KarS § 274 lg 2 p-s 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistada 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Mõistes Z.Y-le KarS § 63 lg 1alusel karistuse KarS § 263 lg 1 p 1 ja 120 lg 1 järgi, kaalus maakohus esmalt võimalust karistada süüdistatavat rahalise karistusega. Maakohus, tutvunud Z.Y suhtes koostatud karistusregistri väljavõttega, nentis, et Z.Y kriminaalkorras karistatus seondub üksnes ja ainult vangistusega. Väärteokorras on Z.Y karistatud nii rahatrahvide kui arestidega, ent samas nähtub, et väärteotrahvide täitmise informatsioon puudub, mis annab kaaluka aluse järelduseks, et tegemist on tasumata trahvidega. Teiseks märkis kohus, et Z.Y on puuduva töövõimega isik ning tõendist isiku maksustatav tulu kohta nähtub, et Z.Y 2017 tulude kohta andmed puuduvad. Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti dokumentidest nähtub, et Z.Y-le on tagatud minimaalne sissetulek. Analüüsides eeltoodud andmete pinnalt rahalise karistuse tasumise objektiivset võimalikkust, leidis kohus, et Z.Y sissetulekuallikad ei võimalda tal rahalist karistust täita. Sellist veendumust kinnistavad tasumata väärteotrahvid. Hinnates Z.Y süü suurust KarS §-de 263 lg 1 p 1 ja 120 lg 1 järgi, leidis kohus, et tema süü on vaadeldav keskmisena. Süüdistatava karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud kohus ei tuvastanud ning kohtu hinnangul tuleb Z.Y süüle vastavaks karistusmääraks lugeda 2 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust. Z.Y-le liitkaristust mõistes lähtus maakohus kumulatsiooniprintsiibist, liites Z.Y-le mõistetud põhikaristused osaliselt. Karistuste osalist liitmist rakendas kohus põhjusel, et süüdimõistmise aluseks olevad teod seonduvad kõik vägivallategudega ehk need teod on vähemal või rohkemal määral teineteisega sarnased. Kohus mõistis Z.Y-le liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mida vähendas lühimenetluse regulatsioonile vastavalt 1/3 võrra. Kohus mõistis Z.Y lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust. Menetluskulu Kohtuotsusega mõistis maakohus Z.Y-lt välja ka menetluskuluna sundraha, ekspertiisi kulu, määratud kaitsja tasu ja sundtoomise kulu. Vastavalt

§ 179lg 1 p-le 2 on sundraha suuruseks 750 eurot.

Menetluskulu on tekkinud ka seoses ekspertiisiga summas 255 eurot ning sundtoomisega summas 18,70 eurot. Kaitsjatasu suurus kohtueelsel menetlusel on 930,96 eurot ning kohtumenetluses 240 eurot.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestas kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. 6 Kohus, hinnates Z.Y varalist seisundit, leidis, et puuduva töövõimega süüdistatav töötamisest sissetulekut ei saa ning vaatamata mõningasele sissetuleku saamisele Töötukassast ja Sotsiaalkindlustusametist, on alust järeldada, et tema võimekus menetluskulusid hüvitada on kaheldav. Seetõttu kaalus kohus ka menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Kohus leidis, et

§ 180

lg 3 sõnastus ei räägi mitte üksnes süüdistatava varalisest seisundist, vaid kõrvuti varalise seisundiga tuleb hinnata ka konkreetse isiku resotsialiseerumisväljavaateid. Z.Y resotsialiseerumisväljavaateid hinnates asus kohus seisukohale, et puuduvad vähimadki kaalutlused

§ 180lg-s 1 sätestatud regulatsioonist kõrvale kaldumiseks.

Z.Y on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, kelle tegevus kuritegude toimepanemisel taandumise märke ei näita. Antud kohtuotsuse aluseks olevad kuriteod on toime pandud tahtluse intensiivseimas vormis ehk kavatsetult. Seega kutsub isik ise esile tema suhtes läbiviidavad menetlused ning seda kindlas teadmises, et iga menetlusega kaasneb üldjuhul ka menetluskulude tasumise kohustus. Neist asjaoludest järeldas kohus, et menetluskulude (osaline) riigi kanda jätmine Z.Y õiguskuulekusele mõju ei avalda, mistõttu puudub objektiivne alus ka menetluskulude (osaliseks) riigi kanda jätmiseks. Samas pidas kohus põhjendatuks kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu osalist riigi kanda jätmist. Seda põhjusel, et kohtumenetluses realiseeris Z.Y õigusi asenduskaitsja, kes tõhusa kaitseõiguse tagamiseks pidi toimikuga tutvuma kogu mahus. Kohus märgib, et mõistetavalt on samalaadne kohustus ka nö asendataval kaitsjal, ent selle erisusega, et asendatav kaitsja on juba kohtueelse menetluse lõpule viimisel kriminaaltoimiku materjalidega tuttav, mis eelduslikult tähendab ka väiksemat ajakulu kohtulikuks ettevalmistamiseks. Sel põhjusel jättis kohus osa, s.o 120 eurot kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasust riigi kanda. Ühtlasi võttis kohus arvesse, et kuivõrd Z.Y antud otsusest tulenevate rahaliste kohustuste kogusummaks on 2 074,66 eurot, mis on tema sissetulekut ning tasumise võimekust arvestades suur, pidas kohus võimalikuks rakendada

§ 180

lg-s 3 toodut ning võimaldas süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. APELLATSIOON Esitatud apellatsioonis taotleb Z.Y Viru Maakohtu otsuse osalist tühistamist. Z.Y ei nõustu enda süüdi tunnistamisega KarS § 274 lg 2 p 3 ja § 120 lg 1 järgi, paludes ennast nimetatud kuritegudes õigeks mõista. Seoses õigeksmõistmisega soovib süüdistatav, et ringkonnakohus kergendaks ka talle mõistetud karistust. Ka ei nõustu Z.Y temalt väljamõistetud menetluskulude suurusega, paludes neid vähendada. Taotlust mõista ta KarS § 274 lg 2 p 3 järgi õigeks põhjendab apellant asjaoluga, et oma iseloomu tasakaalustamatuse tõttu sõimles ta 28. märtsil 2017 Viru Vanglas tõepoolest ebatsensuurselt vene keeles. Need aga olid vaid tema enda negatiivsed emotsioonid ning sõim ei olnud suunatud A.B. le. Ta ei ole kedagi ähvardanud füüsilise vägivallaga. Apellandi arvates on kannatanu ja tunnistajad tema käitumist valesti tõlgendanud. Taotlust mõista ta L.L. ähvardamises õigeks, põhjendab süüdistatav sellega, et ta ei ole kannatanut ähvardanud. Tema ei esitanud kannatanule mingeid pretensioone ega ka ähvardusi. Apellandi arvates ei sobinud L.L. le ilmselt see, et ta ei olnud kaine ja seepärast ta jooksiski kabinetist minema. Pealegi on O. O. andnud ütlusi, et kohe pärast seda, kui mees oli sisenenud kabinetti jooksis seal viibinud spetsialist välja tema kabineti vastas asuvasse õppeklassi ja keeras ukse lukku. Nimetatud ütlused aga näitavad, et ta ei jõudnudki kabinetis viibinud spetsialistile midagi öelda. 7 Paludes enda nimetatud süüdistustes õigeks mõista taotleb Z.Y vähendada seetõttu ka talle mõistetud karistust. Väljamõistetud menetluskulude suuruse vähendamist taotledes põhistab Z.Y seda asjaoluga, et ta on invaliid ning täieliku töövõimekaotusega. Temalt kohtuotsusega väljamõistetud summa tasumine paneb ta aga raskesse majanduslikku olukorda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Tartu Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse, Z.Y apellatsiooniga ning uurinud kriminaalasja materjale, on seisukohal, et apellatsiooni rahuldamiseks puudub alus. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud asjakohaseid põhjendusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt esitatud põhjendustega ning ei pea seetõttu vajalikuks maakohtu sellekohaseid argumente vastavalt

§ 342lg 3 p-le 1 käesolevas otsuses korrata.

Seetõttu piirdub ringkonnakohus vaid omapoolsete väidete lisamisega apellatsioonis esitatule vastates. Z.Y süüdistus KarS § 274 lg 2 p 3 ja 120 lg 1 järgi Apellatsioonis taotleb Z.Y enese õigeksmõistmist KarS § 274 lg 2 p 3 järgi põhjendusel, et ta ei ähvardanud kannatanut füüsilise vägivallaga ja tema sõimlemist on kannatanu ja tunnistajad valesti tõlgendanud. Ringkonnakohus leiab, et Z.Y taolised väited on põhjendamatud ja ümberlükatud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kannatanu A.B. on oma ütlustes ühetaoliselt kinnitanud, et konflikt Z.Y ja tema vahel tekkist sellest, et tulenevalt isiklike asjade keelust oli süüdistataval keeld kambris isiklikke asju kasutada. Kui kannatanu keelas Z.Y-l isiklikke asju kambrisse kaasa võtta, ärritus süüdistatav tema peale ja seda oli tunda tema hääletoonist. Pärast seda kui kambris oli toimunud läbiotsimine ärritus Z.Y veelgi. Kui ta oli jõudnud lattu, kuhu soovis paigutada Z.Y kambrist leitud keelatud esemed, järgnes talle kiirel sammul süüdistatav, astus talle väga lähedale ja ähvardas teda füüsilise vägivallaga. Kannatanu ütluste kohaselt oli ähvardus suunatud nimelt talle. Ringkonnakohtul puudub igasugune alus kahelda kannatanu taolistes ütlustes, seda enam, et nimetatut kinnitavad ka tunnistajate U.V. ja J.L. i ütlused. Mõlemad tunnistajad on kinnitanud, et Z.Y sõim ja ähvardused olid suunatud nimelt A.B. le. Nii on U.V. kinnitanud, et kui tema A.B. ja Z.Y järel lattu sisenes, siis Z.Y sõimas ja ähvardas A.B. . Tunnistaja kinnitas, et süüdistatava sõnadest sai ta aru, et viimane ähvardab A.B. t füüsilise vägivallaga ja tema hindas seda konkreetselt A.B. ähvardamiseks, sest süüdistatav „õiendas“ nimelt A.B. ga. Samasisulisi ütlusi on andnud ka tunnistaja J.L. , kelle ütluste kohaselt kuulis ta laoruumi juurde jõudes, kuidas Z.Y sõimas ruumis A.B. t, kuid kuna ta vene keelt ei valda, siis ta sõnadest aru ei saanud. 8 Seega kinnitavad mõlema tunnistaja ütlused üheselt A.B. väidet, et A. Z.Y sõim ja ähvardused olid suunatud konkreetselt temale. Ringkonnakohtu arvates ei ole Z.Y apellatsioonis toodud väide ka eluliselt usutav, sest laoruumis viibis koos temaga esmalt vaid A.B. ning seetõttu said tema ähvardused olla suunatud vaid kannatanule. Nimetatule viitab üheselt ka Z.Y poolt ainsuses esitatud sõnakasutus (ja tebe šas totšno ebalo). Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Z.Y ähvardused olid konkreetselt suunatud A.B. le ning tegemist ei olnud süüdistatava ärritusest tingitud üldise sõimuga kõigi vanguvalvurite vastu. Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on Z.Y õigustatult süüdi tunnistanud KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Ringkonnakohus leiab, et Z.Y väited, nagu ta ei oleks L.L. t ähvardanud, on kriminaalasjas kogutud tõenditega ümberlükatud. Kannatanu L.L. on kohtueelsel uurimisel antud ütlustes kinnitanud,

1. aprillil 2018 päeva teisel poolel sisenes tema kabinetti Z.Y . Z.Y oli talle tuttav, sest ta käis tema juures karjäärinõustamisel. Süüdistatav oli agressiivne ja hakkas ebatsensuurseid väljendeid kasutades nõudma, et teda arvelt maha võetaks. Kui ta soovitas Z.Y-l minna teise konsultandi juurde, sõimles Z.Y edasi ning ähvardas teda, et lõhub tal prillid ning pärast tapab ära. Kuivõrd Z.Y oli väga agressiivne, siis võttis ta ähvardusi tõsiselt ning mõistis, et peab põgenema. Kuna nägi, et üle koridori asuva kabineti uks oli lahti, jookski ta sinna ja keeras kabineti ukse lukku. Turvamees aga takistas Z.Y-l talle järgnemast. Ringkonnakohtul puudub igasugune alus kahelda L.L. taoliste ütluste tõepärasuses. Seda enam, et tema ütlusi on kinnitanud ka kannatanu O. O., kelle ütluste kohaselt ta kuulis, kuidas Z.Y ähvardas L.L. l prillid katki lüüa ja teda ära tappa. Eeltooduga loebki ringkonnakohus ümberlükatuks Z.Y väited, et tema L.L. le mingeid pretensioone ei esitanud ja teda ei ähvardanud. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ka Z.Y väidet, et ta ei jõudnudki L.L. t ähvardada, sest tema sisenemisel kabinetti jooksis kannatanu sealt kohe minema. Z.Y arvates kinnitavad seda ka O. O. sellekohased ütlused. Ringkonnakohtu jaoks ei ole Z.Y taolised väited eluliselt usutavad. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Z.Y oli ka varsemalt L.L. ga karjäärinõustamise raames kohtunud ning seega ei olnud tegemist täiesti võõraste isikutega. Ringkonnakohtule on mõistetamatu, miks pidanuks L.L. , kes oli tööalaselt varasemalt Z.Y-ga suhelnud,
2. aprillil 2018 süüdistatavaga uuesti kohtudes, lihtsalt kabinetist põgenema. Taoline L.L. käitumine ei ole mõistuspäraselt seletav. Küll aga on see seletav asjaoluga, et Z.Y ähvardas L.L. t ning viimane võttis talle tehtud ähvardust tõsiselt. Ringkonnakohtu arvates ei kinnita kuidagi Z.Y kaitseversiooni ka O. O. ütlused. O. O. ei ole oma ütlustes väitnud, et koheselt pärast Z.Y sisenemist L.L. kabinetti, jooksis kannatanu sealt välja. O. O. on vaid kinnitanud, et üsna kohe pärast Z.Y sisenemist L.L. kabinetti, jooksis viimane sealt välja. 9 Ringkonnakohus leiab, et O. O. poolt määratletud ajavahemik „üsna kohe“, ei lükka ümber L.L. väidet, et V. Fodessejenkov teda kabinetis ähvardas. Ringkonnakohtu arvates oli Z.Y L.L. kabinetis viibimise ajavahemik piisav ähvarduse esitamiseks kannatanule. Ülaltoodust lähtuvalt jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse Z.Y süüditunnistamises KarS § 120 lg 1 järgi muutmata. Karistus Ringkonnakohus leiab, et puudub alus Z.Y-le maakohtu poolt mõistetud karistuse, s.h ka KarS § 64 lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse tühistamiseks. Maakohus on Z.Y-le karistuse mõistmisel arvestanud kõiki KarS § 56 lg 1 ettenähtud asjaolusid. Mingeid uusi asjaolusid, milliseid maakohus poleks karistuse mõistmisel arvestanud, Z.Y apellatsioonis esitanud ei ole. Apellatsioonis taotleb Z.Y karistuse kergendamist lähtudes eeldusest, et ringkonnakohus mõistab ta KarS § 274 lg 2 p 3 ja § 120 lg 1 järgi esitatud süüdistustes õigeks. Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse Z.Y süüditunnistamises nimetatud paragrahvide järgi muutmata, siis puudub ka alus süüdistatavale mõistetud karistuse muutmiseks. Kohtukulu Z.Y taotleb apellatsioonis temalt väljamõistetud menetluskulude vähendamist. Taotlust põhistab Z.Y asjaoluga, et ta on täieliku töökaotusega invaliid ning seega on tema ainsaks sissetulekuks pension. Menetluskulude tasumine temalt väljamõistetud suuruses paneks ta raskesse majanduslikku olukorda. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on Z.Y-lt menetluskulusid väljamõistes igakülgselt analüüsinud süüdistatava majanduslikku olukorda ja tema resotsialiseerumise võimalusi. Maakohus on Z.Y-lt menetluskulusid välja mõistes juba arvestanud

§ 180lg 3 ettenähtuid asjaolusid ning jätnud riigi kanda kaitsjatasu 120 eurot.

Samuti on maakohus võimaldanud Z.Y-l tasuda ülejäänud menetluskulu 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ringkonnakohus leiab, et Z.Y ei ole apellatsioonis välja toonud täiendavaid asjaolusid, mida maakohus kohtuotsuse tegemise ajal ei oleks teadnud ja mis annaksid aluse esitatud taotluse rahuldamiseks ja maakohtu otsuse muutmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 10