1-18-6176/49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2019, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-18-6176 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid T.X-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu T.X , isikukood XXX , viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 17.04.2018 ja lõpp 17.04.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg 29.05.2019, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta T.X vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, T.X-ile ja prokurörile. Asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 29.08.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-6176 tunnistati T.X süüdi KarS § 120 lg 1 ja § 263 lg 1 p 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti KarS § 263 lg 1 p 1 järgi karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. Sama kohtuotsusega tunnistati T.X süüdi KarS § 274 lg 2 p 3 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning kohus mõistis T.X-ile karistuseks 2 aastat vangistust. Kohus luges T.X-i karistuse kandmise alguseks 17.04.
2. Kohtuotsus jõustus 18.12.
3. Viru Vangla esitas 12.04.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.X-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades T.X-i ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. 1 Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule 24.05.2019 edastatud seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Tiina Viru, et ei soovi osa võtta T.X-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, T.X-i ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 29.05.2019 toimunud kohtuistungil avaldas T.X , et tal oleks praegu paras aeg koju minna ning selle võimaluse annab talle invaliidsus (töövõimetus). Vabaduses hakkaks ta elama töövõimetuspensionist. Ta ei tea kuidas ta tuleks toime alkoholi- ja narkootikumide probleemidega. T.X ei välista, et vabadusse saades võib tekkida tagasilangus, sest meelega ta kuritegusid ei soorita. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu T.X ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. T.X-i on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning vanglakaristust ei kanna isik samuti esimest korda. T.X-i süüteod (kehaline väärkohtlemine, vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu, ähvardamine ning avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, mis on toime pandud vägivallaga) ilmestavad, et kinnipeetav võib kergelt ärrituda ja agressiivseks muutuda. T.X-il puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mis näitab, et kinnipeetav suudab reeglitest kinni pidada. Samas ei saa kohus jätta tähelepanuta, et esinenud on probleemkäitumist, mille pinnalt saab prognoosida kinnipeetava võimalikku käitumist vabaduses. Vangla materjalidest selgub, et T.X on käitunud vanglateenistuse ametnike suhtes vägivaldselt, sülitanud neile näkku ning ähvardanud tapmisega. Kinnipeetav tajub igasugust situatsiooni vaenulikuna ning sellest tulenevalt on kinnipeetav olnud usaldamatu ning väga negatiivse suhtumisega. Järelikult tuleb tõdeda, et kinnipeetava puhul eksisteerib jätkuvalt oht, et isik võib vabaduses panna toime uusi vägivallaga seotud süütegusid. Samuti tuleb kohtul tõdeda, et käesoleval juhul ei ole T.X saavutanud temale individuaalses täitmiskavas määratud eesmärke, kuid eelnevat ei saa kohus kinnipeetavale ka ette heita, sest T.X-ile koostati individuaalne täitmiskava alles 14.02.
4. Samas ei peaks vangistuse kandmine täitma üksnes ühiskonnast isoleerimise eesmärki, vaid oluline oleks ka, et kinnipeetavaga viidaks läbi resotsialiseerivaid tegevusi, mis maandaksid uute kuritegude toimepanemisega seonduvaid riske. T.X-il on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht ning vabaduses ootavad teda lähedastest ema ja kasuisa, kes on valmis talle osutama nii moraalset kui materiaalset tuge. Kindel elukoht ning lähedaste toetus ei kaalu aga kohtu hinnangul üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Tõsi, teatavat sissetulekut võib T.X saada 2 vabaduses töövõimetuspensioni näol ning lähedaste materiaalse toetuse kaudu. Samas nähtub vangla materjalidest, et T.X-il puudub vabanemisjärgne garanteeritud töökoht, mis hoiaks teda igapäevaselt tegevuses ja võimaldaks saada kindlat sissetulekut. Majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes ei saa tähelepanuta jätta sedagi, et kinnipeetaval on tasumata võlanõudeid. Kohus võtab arvesse, et T.X ei ole seadnud endale edaspidiseks eluks realistlikke eesmärke. Tal puudub probleemide lahendamise oskus ning ta ei mõista kehtivat korda. Talle on omane väga kergelt solvuda ja ärrituda ning valdavalt domineerib agressiivne käitumine. Eelnevalt kinnipeetava iseloomustuses kajastatud riskid on pigem uusi kuritegusid soodustavateks teguriteks. Märkida tuleb sedagi, et kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi- ja narkootikumide tarvitamisega (T.X on pannud alkoholijoobes toime kuritegusid). Kinnipeetaval on diagnoositud nii alkoholi- kui ka amfetamiinisõltuvus ning kohus peab võtma arvesse, et käesoleval hetkel ei ole kinnipeetava sõltuvusprobleemiga jõutud veel tegeleda. Tema ütlustest nähtuvalt puudub ka tal endal arusaam, kas ja kuidas ta suudab sõltuvustest vabaneda. Seega ei ole välistatud, et tagasilanguse korral asub isik joobeseisundis taaskord uusi kuritegusid toime panema. Kohus võtab arvesse, et T.X-il on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused, kuid eelnevalt nimetatud asjaolud ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisavad. Kohtu hinnangul on T.X-i puhul uute kuritegude aset leidmise tõenäosus väga suur – seda näitab eelkõike isiku varasem elukäik ning tema poolt toime pandud kuriteod.Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu T.X-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
5. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 3