Obsah (7)

§ 223§ 236§ 169§ 16§ 50§ 14§ 2

4-25-407 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märtsil 2025. a, Tallinnas Väärteoasja number 4-25-407 (kohtueelses menetluses 2317,24,010552) Kohtukooss

) §- de 16 lg 1, 50 lg 3 p 1, 169 lg 4 p 4, 5 ja 169 lg 5 nõudeid, pannes toime sellega väärteod, mis on kvalifitseeritavad

§ 223lg 1 ja § 236 lg 1 järgi (V, lk 18).

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi M. P. karistas 31.01.
2. a koostatud otsusega Rasmus Holmi

§ 223

lg 1 alusel rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, s.o 360 euroga ja

§ 236lg 1 alusel rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460 euroga.

Kohtuvälise menetleja otsusega tuleb fotod säilitada Lääne-Harju politseijaoskonna võrgukettal. Sündmuskohalt kaasa võetud valget-halli värvi tükid ja musta värvi plastikdetailid, mis on pakendatud kahte pakendisse ja paigutatud asitõendite hoidlasse Rahumäe tee 6, Tallinn (akt nr 25ATH33233) kuuluvad peale otsuse jõustumist hävitamisele ning sõiduki registreerimismärk xxxx tuleb edastada Transpordiametile (V, lk 20-21).

1. 31.01.
2. a esitatud kaebuses Harju Maakohtule soovib Rasmus Holm vaidlustada temale rahatrahvi määramise ja määruse ebakorrektselt koostamist. Abikaasaga on töötud, keeruline on maksta üürirahasid, rääkimata kahe koera toitmisest, vanaisa hooldamisest. Määratud rahatrahv on kaks korda suurem kui nende kuu üür. Palub vähendada trahvi ja ajatada maksegraafik. Ei olnud teadlik, et peab lisaks kindlustusele teavitama ka politseid. Kohtuväline menetleja on märkinud valed andmed seoses sõiduki registreerimisnumbriga, mis põhjustas avarii. Õige number on xxxx. Määruses märgitud number kuulub teisele sõidukile, mudelile, mis ei ole kaebaja sõidukiga seotud (K, lk 1).
3. 5.02.
4. a Harju Maakohtu määrusega jäeti Rasmus Holmi kaebus käiguta (K, lk 5).
5. 5.02.2025 kõrvaldas Rasmus Holm kaebuses puudused ja palub kaebuse lahendada kirjalikus menetluses. Kaebuses palub kohtuvälise menteleja otsus üle vaadata ja muuta trahvimäärasid. Kaebusest nähtuvalt teavitas kindlustust. Hetkel on töötu, viimane töösuhe lõppes 10.12.
6. Kaebusele on lisatud ekraanitõmmis õnnetusjuhtumi teavitusest, MTA lehelt väljatrükk töötamiste kohta ja tõend maksuandmete kohta (K, lk 8-13). 2 4-25-407
7. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 21.02.
8. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku poolt sõidukitele tekitatud vigastuste ja kahjustuste faktilise olemasolu üle kaebusest vaidlust ei nähtu. Kohtuväline menetleja leiab, et kui kaebuse esitaja oleks kaebajale etteheidetud

50 lg 3 p 1 ja § 16 lg 1 liiklusnõudeid korrektselt järginud, siis oleks tal olnud liiklusõnnetust võimalik vältida. Ei ole eluliselt usutav, et liiklusõnnetus juhtus sõiduki käigukangi rikke tõttu, sest menetlusaluse isiku sõidukil on automaatkäigukast, sõiduki ohutuks seisma jätmiseks on vaja juhil rakendada pidureid jala vajutusega vastavale pedaalile. Käigukangi valits’a (käigukangi nupu) eemaldumine ei takista sõiduki peatamist pidurite jõul. Väärteotoimikus olevalt fotolt on näha, et menetlusaluse isiku sõidukil oli ka käsipidur, mida saab rakendada, et vältida sõiduki iseenesest liikuma hakkamist.

§ 169

sätestab juhi kohustused liiklusõnnetuse korral.

§ 169

lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt sätestatud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama. Rasmus Holm on maakohtule esitatud kaebuses selgitanud

§ 236

lg 1 järgi kvalifitseeritud õigusrikkumise toimepanemist asjaoluga, et ta ei teadnud temal lasunud politseile liiklusõnnetusest teatamise kohustusest. Kohtuväline menetleja kaebaja sellist kaitseväidet usutavaks ei pea. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalune isik oleks teadnud või tundnud teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki omanikku või saanud pärast liiklusõnnetuse toimumist kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele. Menetlusalune isik omab mootorsõiduki juhtimisõigust (foto juhiloast toimikus lk 14 ja 15). Kohtuvälise menetleja hinnangul tegutses menetlusalune isik süütegu toime pannes eesmärgipäraselt ja teadlikult, seega on talle etteheidetav süütegu toime pandud kavatsetult. Karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul kaks kehtivat liiklusalast väärteokaristust. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isikule, keda on varasemalt korduvalt karistatud samaliigiliste väärtegude toimepanemiste eest, kes ei saa aru oma järjekordse teo tõsidusest ega sellest, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on tema teole järgnenud loogiline tagajärg, ei ole võimalik leebe karistuse kaudu seaduskuulekusele sundida. Kohtuväline menetleja, leiab, et puuduvad alused kohtuvälise menetleja seadusliku otsuse muutmiseks karistuse suuruse osas. Rahatrahvi ositi tasumisele määramisele kohtuväline menetleja vastu ei vaidle (K, lk 18-19). KOHTU SEISUKOHT 7. Tutvunud Rasmus Holmi kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120 lg-le 1 lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 8. Otsustamaks Rasmus Holmile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb esmalt kohtul kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud tegudes on süüteokoosseis. 9. Antud juhul omistatakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt

§ 223lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud süütegude toimepanemist.

1. Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, et Rasmus Holm 5.12.2024 Tallinnas Rummu tee 4 Pirita Selveri parklas ajavahemikul 19.10-19.33 juhtis mootorsõidukit ja sõitis otsa ees parkivale sõidukile Volkswagen Golf riikliku registreerimisnumbriga xxxx, põhjustades varalise kahju H. K..
2. Tunnistaja H. K.i ütlustest tulenevalt 5.12.2024 ajavahemikul 19.10-19.33 sai liiklusõnnetuses kahjustada temale kuuluv sõiduauto Volkswagen riikliku registreerimisnumbriga xxxx Rummu tee 4, Tallinn asuvas Pirita Selveri parklas. Sõiduki vigastused avastas sama päeva õhtul. Sõidukil oli esistange ja esitulede kinnitused katki, esimene registreerimismärk deformeerunud, 3 4-25-407 registreerimismärgi kinnitus katki, vasakpoolne esimene poritiib mõlkis, esistangel kriimustused ja iluvõre katki. Sündmuskohalt võttis kaasa registreerimismärgi koos numbrialusega „xxxx“, valget värvi tükid ja mõlema auto numbrimärgi aluse tükid (V lk 4pö).
3. Volkswagen Golf riikliku registreerimisnumbriga xxxx vigastused on tuvastatud 11.12.2024 vaatlusprotokolliga koos CD- plaadil olevate fotodega, mille kohaselt on sõiduki eesmine registreerimismärk deformeerunud, registreerimismärgi alus purunenud, esistange parempoolsel osal valget värvi kraapejäljed, Volkswagen märgi detail purunenud, esistange keskosas valget värvi kraapejäljed (V. lk 3), tunnistaja poolt esitatud fotodega (CD-plaat, avaldaja fotod, 9 fotot). Seega langevad objektiivsed tõendid kokku tunnistaja ütlustega.
4. Rasmus Holmi ütluste kohaselt läks tema 5.12.2024 kella 19.20 paiku Pirita Selverist raha välja võtma. Parkimise ajal tuli käigukangi nupp küljest ära, käik jäi sisse ja sõitis kogemata ees parkivale autole esiosaga sisse. Juhtis sõidukit BMV riikliku registreerimisnumbriga xxxx (V lk 17).
5. Taoliselt on leidnud tuvastamist, et Rasmus Holmi juhitud BMW riikliku registreerimisnumbriga xxxx sõitis Pirita Selveri parklas otsa eesparkivale Volkswagen Golf registreerimisnumbriga xxxx. Sellise tegevusega põhjustas Rasmus Holm varalise kahju H. K..
6. Kuivõrd Rasmus Holmi juhitud sõiduk sõitis vastu Volkswagen Golf riikliku registreerimisnumbriga xxxx, siis Rasmus Holmi etteheide kohtuvälise menetleja otsuses valedele andmetele ei ole õige. Rikkumise kirjeldus peabki sisaldama kahju saanud sõiduki andmeid, mitte liiklusõnnetuse põhjustaja andmed. Liiklusõnnetuse põhjustaja sõiduki mark ja registreerimisnumber on märgitud väärteoprotokollis teokirjelduse ees, ülaosas ja selles on õigesti kajastatud, et liiklusõnnetuse põhjustas Rasmus Holm juhtides mootorsõidukit BMW 335D riikliku registreerimisnumbriga xxxx.
7. Kohtul ei ole teise liiklusõnnetuse osapoole, s.o tunnistaja H. K.i tegevusele midagi ette heita, ta ei rikkunud ühtegi liiklusseaduse sätet, mis annaks aluse süüdistada teda liiklusõnnetuse põhjustamises. Tunnistaja ütluste kohaselt oli sõiduk pargitud ja hiljem avastas vigastused. 17.

§ 223

lg 1 näeb ette vastutuse mh mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. 18. Rasmus Holmile heidetakse ette

§ 16

lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 rikkumist, mille kohaselt Rasmus Holm oli hooletu ning ei arvestanud oma sõidukogemust ja sõiduki seisundit. 19.

§ 16

lg 1 kohaselt peab olema liikleja viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

§ 50lg 3 p 1 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks.

Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

1. Kohtul puudub eelnevalt tuvastatu pinnalt igasugune kahtlus, et just Rasmus Holmi juhitud sõiduk BMW riikliku registreerimise numbriga xxxx tekitas 5.12.2024 kella 19.10-19.33 ajal Tallinnas Rummu tee 4 (s.o Pirita Selver parklas) otsasõidu eesparkivale Volkswagen Golf riikliku registreerimise numbriga xxxx. Selliselt põhjustas vigastused Volkswagen Golfile.
2. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et eluliselt ei ole usutav, et otsasõit juhtus sõiduki käigukangi rikke tõttu. Käigukangi nupu eemaldumine ei takista sõiduki peatamist pidurite jõul. Väärteotoimikus olevatelt fotodelt on näha, et menetlusaluse isiku sõidukil oli ka käsipidur, mida saab rakendada, et vältida sõiduki iseenesest liikuma hakkamist (CD-plaat menetlusaluse isiku fotod, 20241205_192605). Seda enam, et selline väidetav rike ei takistanud Rasmus Holmil sõiduki edasiliikumist.
3. Rasmus Holm sõites enda autoga otsa esiotsaga parkivale Volkswagen Golfile ning põhjustades H. K. varalise kahju, on täitnud

§ 223objektiivse koosseisu.

23. Oma tegevusega on Rasmus Holm täitnud

§ 223lg 1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest Kar

S § 18 lg 1 mõttes. 4 4-25-407 24. Vastavalt KarS § 18 lg- le 3 paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Selleks, et isikule ette heita hooletust peab kohus tuvastama, et isik on rikkunud mingit hoolsuskohustust, jättes mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegli täitmata, mille tähelepanemiseks ja täitmiseks oli ta kohustatud. Tulenevalt

§ 14

lg-st 2 peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Seega, kui Rasmus Holm oleks olnud hoolikas ning kohusetundlikum, siis ei oleks tema juhitud sõiduk sõitnud otsa parkivale sõidukile. Seega pani Rasmus Holm väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. 25. Nähtuvalt Volkswagen Golfi vigastustest ei saanud olla otsasõit parkimiskohalt sõitma alustava sõiduki kiirusega. Seega kui Rasmus Holm oleks olnud kohusetundlikum, siis oleks tal olnud võimalik sõiduk peatada ohutult ja õigusrikkumine ära hoida. 26.

§ 236

lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.

§ 2

p 32 kohaselt on liiklusõnnetus mh juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise tagajärjel tekib varaline kahju. Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes

§ 169

lg 4 p 2-4 sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada

§ 169lg 4 p 5 märgitud dokument.

Antud vaidlusalusel juhul

§ 169

lg 4 sätestatud asjaolud puudusid.

§ 169

lg 4 p 4 ja 5 ja lg 5 koosmõjust tuleneb juhi kohustus teatada liiklusõnnetusest politseile, kui varalise kahju saaja ei ole teada. 27. Eelnevalt kohus tuvastas, et Rasmus Holm sai aru toimunud liiklusõnnetusest ning kuivõrd Rasmus Holmi tegevuse tagajärjel tekkis H. K. varaline kahju, on tegemist liiklusõnnetusega

§ 2p 32 tähenduses.

28. Käesoleval juhul ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb

§ 169lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõuete rikkumine.

1. Nimelt ei olnud Rasmus Holmile peale Volkswagen Golfi kahjustamist teada Volkswagen Golfi juht, kuid selge oli varalise kahju tekkimine. Sellele vaatamata ei helistanud Rasmus Holm politseisse/häirekeskusesse teavitamaks, et tema tegevuse tagajärjel on põhjustatud kahjustused ja varaline kahju teisele sõidukile ning neil asjaoludel saada politseilt edaspidiseid korraldusi. Häirekeskusesse helistamise asemel edastas sõnumi hoopis kindlustusele 5.12.2024 kell 19.36 (K, lk 10 ).
2. Rasmus Holmi ütlustest nähtub, et tal oli kiire, sest pidi lahkuma korteri üürilepingu vormistamisele, teavitas üksnes kindlustust. Ei olnud teadlik, et pidi helistama 112 (K, lk 17pö).
3. Menetlusalune isik omab mootorsõiduki juhtimisõigust (V, lk 14, 15). Seega on põhjendatud asuda seisukohale, et Rasmus Holmi teadmisi liiklusreeglitest, sh mootorsõiduki juhile kohustuslikust käitumisjuhistest liiklusõnnetuse korral on eksami sooritamise kaudu kontrollitud ja heaks kiidetud.
4. Menetlusalune isik sai aru sellest, et on toimunud liiklusõnnetus, sest tegi õnnetusjuhtumi teavituse kindlustusele. Juhi kohustused, sh see, kuidas käituda liiklusõnnetuse korral, peavad olema menetlusalusele isikule teada, kuna omab kehtivat juhtimisõigust. Arvestades Rasmus Holmi ütlusi, et ta pidi lahkuma üürilepingu vormistamisele, näitab see kohtu hinnangul, et menetlusalune isik tegutses süütegu toime pannes eesmärgipäraselt ja teadlikult. Seega on talle etteheidetav süütegu toime pandud KarS § 16 lg 2 mõistes kavatsetult.
5. Viimasena analüüsib kohus karistusse puutuvat. 34.

§ 223

lg näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

§ 236

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. 35. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati menetlusalust isikut

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise ees rahatrahviga 90 trahviühikut ja

§ 236lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 115 trahviühikut.

5 4-25-407

1. Kohtuväline menetleja on oma otsuses leidnud, et Rasmus Holmi käitumises karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid menetluse käigus ei tuvastatud.
2. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
3. Rasmus Holmi süü

§ 223

lg 1 sätestatud väärteo puhul on alla keskmise, kuivõrd tegemist on

§ 223

lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega, mis on toime pandud hooletusest. Tekitatud vigastuste osas leiab kohus, et kahju ulatus ei ole väike, sest ei olnud üksnes kriimustused, vaid ka mõlgid, deformeerumised. Sellest tulenevalt ei saa kaebuse esitaja süüd

§ 223lg 1 sätestatud väärteo puhul hinnata minimaalmäära lähedaseks.

39.

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel tuvastatud süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et tegemist olukorraga, kus inimesed liiklusõnnetuses kannatada ei saanud ja kedagi abita ei jäetud. Samas on Rasmus Holm teo toime pannud kavatsetult.

1. Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ning neid ei tuvastanud ka kohus.
2. Rasmus Holm on varem karistatud isik. Käesoleva otsuse tegemise seisuga on menetlusalusel isikul üks kehtiv väärteokaristus liiklusalase väärteo toimepanemise eest. Teo toimepanemise ajal oli kehtivaid väärteo karistusi kaks (V, lk 25). Seega varasemad karistused viitavad kaebuse esitaja hoolimatule suhtumisele juhile kehtestatud kohustustesse, mis omakorda eripreventiivsetel kaalutlustel on tema süüd suurendavad.
3. Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistused annavad ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste vara kahjustamisest tuleb hoiduda ja liiklusõnnetuse põhjustamise korral politseile vastavalt kehtiva seaduse nõuetele teatada ning liiklusnõuete eiramisele järgneb vastutus. Praegusel juhul on aga oluline ka kahe väärteo omavaheline seotus. Oluline on anda signaal, et teadvalt sündmuskohalt lahkunud liiklusõnnetuse põhjustaja, sh liiklusõnnetusest mitteteataja käitumisel on tagajärg ehk vastav isik saab karistada.
4. Kuivõrd kohus ei saa kaebaja olukorda raskendada, tuleb tõdeda, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistused on seaduslikud ja põhjendatud. Taoliselt saab öelda, et arvesse on võetud ka Rasmus Holmi majanduslikku olukorda, kuivõrd

§ 223

lg 1 alusel on Rasmus Holmile määratud karistus sanktsiooni alam- ja keskmäära vahel, s.o 90 trahviühikut.

§ 236lg 1 alusel on määratud karistus alla sanktsiooni keskmäära, s.o.

115 trahviühikut. Eeltoodu alusel ei pea kohus võimalikuks veel rohkem Rasmus Holmile mõistetud karistust vähendada.

1. Kaebusele lisatud materjalidest nähtuvalt on menetlusalune isik töötu, viimane tööleping lõppes 10.12.2024 ja ühel päeval 17.01.2025 on töötanud töölepingu alusel proovipäeval.
2. Arvestades, et rahatrahvid kokku summas 820 eurot, on arvestavalt suur summa ühekorraga tasumiseks ka keskmisel tööl käiva isiku jaoks, peab kohus kaebaja olukorra leevendamiseks põhjendatuks ajatada trahvide tasumine võimalikule maksimaalsele tähtajale, see on ühele aastale.
3. Tähele tuleb panna, et rahatrahvid tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 31.01.
4. a otsuses märgitud makserekvisiitide järgi, kohustuslik on märkida ka kohtuvälise menetleja otsuses märgitud viitenumber.
5. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 muudab maakohus kohtuvälise menetleja otsust karistuse tasumise tähtaja osas, muus osas jätab otsuse muutmata. 6 4-25-407 (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 7