← Eesti

2-24-122227/8

Obsah (5)§ 317§ 407§ 173§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-122227 Tsiviilasi Aktiva Fin

) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on E AS-i ja S. A. vahel 2.06.2021 sõlmitud osamaksetega vara müügileping seadme Samsung Galaxy Note 20 ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 1149 eurot, tasumise perioodiga 24 kuud ja igakuise osamaksega 41,625 eurot. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. E AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas E AS teenuseid nende eest tasumata. E AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 25.11.2022 ja loovutas 01.03.2024 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 416,25 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 179,11 eurot ja alates 11.10.2024 viivise arvestatuna põhinõudelt 416,25 eurolt 0,065% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hagimaterjalid edastati 20.12.2024 kostjale avalikult

§ 317lg 1 ja lg 3 kohaselt Ametlikes Teadaannetes avaldamisega.

Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu (338 eurot) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus arvestab ka, et rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega seetõttu, et kostja ei ole hagile tähtajaks vastanud. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 110 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 175 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 305 eurot. Hageja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva 2 lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Täiendavalt selgitab kohus, et

§ 317

lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.