2-23-6145/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Priit Kama Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi

1. märts 2025, Tallinn 2-23-6145 N. T. hagi A. T. vastu abielu kehtetuks tunnistamiseks Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad 3500 eurot Hageja: N. T. (isikukood XXX), lepingulised esindajad Danil Lipatov ja Vassili Kosteitšuk Kostja: A. T. (isikukood XXX) 06.03.2025 Kohtuistung RESOLUTSIOON
2. Rahuldada N. T. hagi.
3. Tunnistada kehtetuks N. T. ja A. T. xxxx sõlmitud abielu.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude rahaline suurus jätta menetluskulude jaotuse tõttu kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Hageja nõue ja poolte seisukohad
5. N. T. (edaspidi hageja) esitas 24.04.2023 Harju Maakohtusse hagi A. T. (edaspidi kostja) vastu poolte vahel xxxx Venemaal sõlmitud abielu kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt abiellus ta kostjaga, et viimane saaks Eestisse sissekirjutuse. Poolte vahel peresuhteid ega kooselu ei tekkinud. Kostja sõnul lahutati poolte abielu Moskvas ning hageja uskus, et abielu on tänaseks lahutatud. Hageja abiellus xxxx teise mehega, kellega hagejal on kaks last. Hageja selgitas 06.03.2025 toimunud istungil, et tutvus kostjaga ühise tuttava kaudu. Hageja kinnitas, et poolte vahel intiimsuhteid ei olnud.
6. Kostja hagile kirjalikku vastust ei esitanud, kuid nõustus 06.03.2025 toimunud istungil, et tema abielu hagejaga oli fiktiivne. Kostja selgitas, et kohtus hagejaga Tallinnas ning sõlmis abielu sooviga jääda Eestisse. Kostja kinnitas, et pooled ei elanud kunagi koos ega suhelnud pärast abielu. Samuti selgitas kostja, et
7. aastal võttis temalt tuttav raha ja lubas Moskvas poolte abielu lahutada. Viimase kinnitusel ta seda ka tegi. Kohtuotsuse põhjendused
8. Perekonnaseaduse (PKS) § 9 lg 1 p 6 kohaselt võib kohus hagimenetluses tunnistada abielu kehtetuks, kui ühe või kummagi poole kavatsus ei olnud täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi, vaid abielu on sõlmitud muude kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada Eesti elamisluba (näilik abielu). PKS § 210 lg 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, selle tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
9. Kuna pooled sõlmisid abielu xxxx Venemaal, sõlmiti see Vene NFSV abielu- ja perekonnakoodeksi järgi, mille § 43 kohaselt võib abielu tunnistada kehtetuks, kui abielu on registreeritud ilma kavatsuseta luua perekond (fiktiivne abielu). Eesti NSV abielu- ja perekonnakoodeksi § 49 sõnastus oli fiktiivse abielu osas identne Vene NFSV abielu- ja perekonnakoodeksi §-ga
10. Eesti NSV abielu- ja perekonnakoodeksi
11. aasta kommenteeritud väljaanne selgitab §-i 49 käsitledes, et fiktiivseks peetakse muuhulgas abielu, mis registreeritakse teadlikult eesmärgiga saavutada näiteks elamispinna saamise õigus.
12. Kohus, tutvunud esitatud asjaolude ning poolte selgitustega, peab usutavaks, et poolte kavatsus ei olnud abielu sõlmimisega luua abielulisi suhteid, vaid luua kostjale võimalus Eestis elamiseks. Kuigi abiellumiseks oli omakasumotiiv üksnes kostjal, nähtub hageja antud selgitustest, et ka tema eesmärk ega soov ei olnud kostjaga abieluliste suhete loomine. Võttes arvesse, et hageja oli abielu sõlmimise ajal 21-aastane ning läinud äsja tülli enda tolleaegse noormehega, kellega ta eelnevalt suhtes oli, peab kohus usutavaks, et hageja aitas kostjat ilma vastutasu saamata mitte suhte loomise, vaid kostja aitamise eesmärgil. Kuna kummalgil poolel ei olnud kavatsust luua perekonda, loeb kohus, et abielu sõlmiti näilikult ning poolte xxxx Venemaal sõlmitud abielu tuleb tunnistada kehtetuks.
13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna tegemist on hagilise abieluasjaga, jätab kohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda. Tulenevalt menetluskulude jaotusest ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik