) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
lõike 3 kohaselt võib kohus teha hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava või põhjendava osata.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lõige 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et menetluskulude hageja kanda jätmiseks puudub alus, kuna kostja on andnud põhjuse hagi esitamiseks. Hageja esitatud asjaoludest ning kostja käitumisest järeldub, et kohtuvälised lahendused ei ole andnud tõhusat tulemust, mistõttu oli hageja sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtusse. Kohus ei jäta menetluskulusid hageja kanda üksnes põhjusel, et kostja võttis hagi kohe õigeks. Tulenevalt
Hagilt hinnaga 40319,19 eurot tasutakse riigilõivu 1400 eurot.
lg 2 kohaselt on riigilõiv põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt välja mõista. Samuti on põhjendatud viivise väljamõistmine menetluskuludelt. Kohtuväline kulu on
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 17.09.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja kulu 1954,63 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 3354,63 eurot (1954,63+1400). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 3354,63 eurot.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.