lg 5 ls 1 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus võtab
lg 1 lause 2 alusel hageja poolt hagist osalise 3 loobumise vastu ja lõpetab menetluse osaliselt.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on teadlik
§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus menetleb selles tsiviilasjas hageja nõuet kostjalt põhivõlgnevuse 1647,88 euro, intressi summas 62,84 euro, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 15,12 euro ja alates 23.10.2024 viivise saamiseks määras 21,90% aastas kuni põhinõude 1647,88 euro tasumiseni. Tsiviilasja hinnast Kohus on hagi võtnud menetlusse tsiviilasja hinnaga 3040,66 eurot. Kooskõlas
lg 4 muudab kohus selles asjas määratud tsiviilasja hinda, kuna hageja loobus osaliselt hagist. Uueks tsiviilasja hinnaks on 2086,73 eurot (1647,88 + 62,84 + 15,12 eurot ja alates 23.10.2024 ühe aasta eest arvestatud viivis määras 21,90% aastas). Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi on tasumisele kuuluv riigilõiv tsiviilaja hinna kuni 2500 eurot korral 350 eurot. Hageja esitas 12.02.2025 menetlusdokumendis taotluse riigilõivu tagastamiseks summas 70 eurot.
lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kui hageja vähendab nõuet ja loeb seda nõudest osaliseks loobumiseks, siis on tal loobutud osalt 50% ulatuses õigus riigilõiv tagasi saada (vt
kommenteeritud väljaanne kommentaar § 150 lg 2 p 2 kohta). Menetlusse jäänud nõudelt on riigilõiv 350 eurot, mille kohus mõistab kostjalt hagejale välja (vt ll). Hageja on tasunud riigilõivu 420 eurot. Loobutult osalt on riigilõiv 70 eurot , millest hagejal on õigus tagasi saada pool riigilõivu ehk 35 eurot. Riigilõiv tuleb tagastada taotluses toodud arvele. Menetluskuludest Kohus jätab
Tagaseljaotsuse rahuldamisega seotud menetluskulud tuleb jätta
Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses
Hageja põhjendatud menetluskuluks on
lg 2 kohaselt riigilõiv 350 eurot ja
Hageja taotluse järgi on talle osutatud õigusabi 3 tundi ja 30 minutit, hinnaga 169 eurot tund summas 591,50 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 3 tunni ja 30 minuti ulatuses. Õigusabi on osutatud hinnaga 169 eurot tund. Kuna hageja loobus osaliselt hagist ja sellega seonduvad menetluskulud jäid hageja enda kanda, siis peab kostja hüvitama 68% ulatuses hageja lepingulise 4 esindaja kuludest, so summa 402,22 eurot. Kokku peab kostja hagejale hüvitama menetluskuluna 772,22 eurot (20+350+402,22). Hageja on palunud märkida vastavalt
lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Istungist Kohus tühistab selles asjas 25.03.2025 kell 14:30 määratud istungi. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.