Obsah (4)

§ 199§ 74§ 75§ 78

1-13-8010 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. september 2013, Tallinn Kriminaalasja number 1-13-8010 (12230104372) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 199

lg 2 p-de 4 ja 7 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kairi Kaldoja E.V ik XXX, Eesti kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel; töökoht: töötu, elukoht XXX; Tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu alates 19.06.2013. Kriminaalkorras karistatud ühel korral: Harju Maakohtu 06.11.2008 otsusega

§ 199

lg 1 järgi vangistusega 2 kuud ja 20 päeva

§ 74alusel tingimisi, katseajaga 18 kuud.

Väärteokorras karistatud kaheksal korral. Kohtueelsel menetlusel advokaat Toomas Pilt Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON 1. E.V süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p-de 4 ja 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud. 2.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta E.V-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud E.V suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et E.V temale määratud 2 (kahe) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel 612 7742). 3.

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada E.V-d järgima katseajal kontrollnõudeid: 1) elama alalises elukohas aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid 1 oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 4.

§ 78

p 1 alusel arvestada E.V-le määratud 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 10.09.

2. E.V suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
3. E.V-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; ja § 180 lg 1 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul, igakuiselt mitte väiksemas summas kui 40 (nelikümmend) eurot tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgituseks: „E.V , 1-13-8010, sundraha, ositi tasumine“.
4. E.V-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel kohtueelses menetluses määratud kaitsjale makstud tasu 43 (nelikümmend kolm) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 3 kuu jooksul, igakuiselt mitte väiksemas summas kui 14 (neliteist) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „E.V, 1-13-8010, kaitsjatasu, ositi tasumine“.
5. E.V-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5; § 180 lg 1 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti), mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „E.V , 1-13-8010, koopiate tegemise kulu“.
6. Erinevate menetluskulude üheaegsel tasumisel tuleb maksekorraldusele märkida tasutava menetluskulu nimetus ja summa eraldi. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
7. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8. Selver ASi esitatud tsiviilhagi 82,50 euro nõudes rahuldada osaliselt ning VÕS § 137 lg 2; 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista E.V-lt Selver ASi kasuks pool esitatud tsiviilhagist, so 41 (nelikümmend üks) eurot ja 25 (kakskümmend viis) senti, mis tuleb kanda kannatanu a/a XXXXXXXXXX Swedbank, märkides selgitusena: „E.V , 1-138010, osa tsiviilhagist“.
9. Selver ASi esitatud tsiviilhagi 92,09 euro nõudes rahuldada osaliselt ning VÕS § 137 lg 2; 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista E.V-lt Selver ASi kasuks 46 (nelikümmend kuus) eurot ja 4 (neli) senti, mis tuleb kanda kannatanu a/a XXXXXXXXXXXX Swedbank, märkides selgitusena: „E.V , 1-13-8010, osa tsiviilhagist“. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
10. peatüki
11. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 2 viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: E.V-d süüdistatakse selles, et isikuna, keda on 06.11.2008 Harju Maakohtu otsusega mõistetud süüdi

§ 199

lg 1 järgi, uuesti grupis koos Viktor E.V-ga 15.02.2012 kella 13:46 ajal Tallinnas Tammsaare tee 62 asuvas kaupluses Tondi Selver võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kauplusele kuuluvat kaupa: 11 tk lõhemarja väärtusega 8,25€/tk koguväärtusega 90,75€, 1 tk kunstkalamarja Lemmik väärtusega 1,34€, kaupa koguväärtusega 92,09€ ning läbis kassaderivi ja turvaväravad kauba eest tasumata. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti grupis koos Viktor E.V-ga 21.02.2012 kella 14:07 ajal Tallinnas Tammsaare tee 62 asuvas kaupluses Tondi Selver võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kauplusele kuuluvat kaupa: 10 tk lõhemarja väärtusega 8,25€/tk koguväärtusega 82,50€ ning läbis kassaderivi ja turvaväravad kauba eest tasumata. Oma sellise tegevusega E.V isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, so kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 199lg 2 p 4, 7 järgi. Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 05.07.2013 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kairi Kaldoja, süüdistatav E.V ja tema kaitsja Toomas Pildi vahel järgnev kokkulepe: 1.

§ § 199 lg 2 p-des 4 ja 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. 2. Vastavalt

§ 74

lg-tele 1 ja 3 mitte pöörata mõistetavat karistust täitmisele, kui E.V ei pane 2-aastase katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda (Tartu mnt. 85, 10115, Tallinn, tel: 6127742) registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

1. Kannatanu Selver AS on esitatud tekitatud varalise kahju osas tsiviilhagid summades 82,50 eurot ja 92,09 eurot, mis kuuluvad E.V poolt osavastutuse põhimõttel pooles ulatuses hüvitamisele ASi Selver arveldusarvele. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
2. peatüki
3. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 3, 5, 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-st 1; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313;

§ 199

, § 74, § 75 lg-st 1 ning § 78 lg-st 1 asub kohus seisukohale, et E.V kuulub temale

§ 199

lg 2 p-des 4 ja 7 ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Puutuvalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse, leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista nii määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses, toimikust koopiate tegemise kulu kui ka sundraha. Kohus möönab, et süüdistatavatel puudub 3 töökoht või muu legaalne sissetulek, mis tagaksid neile igakuised legaalsed elatusvahendid, kuid siinkohal ei saa jätta märkimata, et süüdistatava näol on tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kelle puhul kohus eeldab tööle asumist. Samuti puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Märkimata ei saa jätta ka seda, et kuritegude toimepanek on olnud süüdistatava endi vaba ja teadlik valik ning eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna oli ta teadlik sellest, et kuritegude toimepanemiste ning kriminaalasja(de) menetlemisega kaasnevad vältimatult tema enda kanda jäävad menetluskulud. Teiseks ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada. Süüdistatavat on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ning käesolevas kriminaalasjas vaatluse all olevad kuriteod on valdavalt samaliigilised eelnevalt toimepandud kuritegudega. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet süüdistatava resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta süüdistatava enda kanda. Samas leiab kohus, et töökoha ning sissetuleku puudumine annavad aluse võimaldada menetluskulude hüvitamist KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest pikema perioodi jooksul. Koopiate tegemise kulu kohustub süüdistatav hüvitamata kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul. Märt Toming kohtunik 4