KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. september 2021 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-20-6712 Kohtunik Rita Kulberg Asi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna
§ 74
lg 4 alusel määrata E.G-le katseajaks
§-s 75 lg 2 p 5 sätestatud kohustus - alluda alkoholi tarvitamise vastasele ravile, pöördudes ravile hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12) määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 19.10.2020 otsusega tunnistati E.G süüdi
§ 424
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud.
§ 74
lg-te 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui E.G ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
§ 75
lg 1 p -des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
§ 75
lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis.
§ 75
lg 4 alusel kohustati E.G-d alates kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul registreerima ennast riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbima meditsiiniasutuse poolt määratud ajal esmase hindamise teenuse. Katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 19.10.2020 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist otsuse jõustumisest, s.o alates 4.11.
- Katseaja kestus on 19.10.2020 – 19.04.
- Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus on 2.08.2021 esitanud Tartu Maakohtu Võru kohtumajale erakorralise ettekande, milles taotletakse kohtult määrata E.G-le katseajaks täiendav kohustus läbida alkoholivastane võõrutusravi. S üüdimõistetu on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ning ta ei ilmunud sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“ grupitundidesse. E.G puhul on katseaja nõuetekohast läbimist takistavaks teguriks eelkõige alkoholi tarvitamine. Seetõttu on kriminaalhooldusametniku hinnangul vajalik E.G-le panna lisakohustus alluda asjakohasele ravile. KrMS § 432 lg 1 alusel lahendatakse kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtuniku määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui osundatud paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.
§ 74
lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kriminaalhooldusametnik heidab E.G-le ette registreerimiskohustuse korduvat rikkumist ja sotsiaalprogrammis „Liiklusohutusprogramm“ mitteosalemist. Kõigepealt peab kohus vajalikuks märkida, et osade ettekandes viidatud registreerimiskohustuste rikkumiste eest on kriminaalhooldusametnik juba koostanud kaks kirjalikku hoiatust (8.03., 12.03., 19.
- ja 6.04.2021 registreerimisele mitteilmumised). Järelikult ei saa neid rikkumisi antud erakorralise ettekande esitamise aluseks olevate rikkumistena arvestada. Selguse huvides peaks erakorralises ettekandes olema arusaadavalt märgitud, millise rikkumisega (või rikkumistega) seoses on just antud ettekanne esitatud. Käesoleval juhul pole seda tehtud. See puudus e takista kohtul siiski asja lahendamist. Hinnates kogumis tehtud hoiatusi ja registreerimislehte, on kohtu hinnangul antud erakorralise ettekande esitamise aluseks eelkõige E.G registreerimiskohustuse rikkumine 3.05.
- Samuti selgub ettekandele lisatud tõenditest, et E.G-le heidetakse ette just sotsiaalprogrammi 15.06.2021 grupitundi mitteilmumist, mille tõttu ka programm katkestati. Registreerimislehest nähtub, et E.G pidi kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ilmuma muuhulgas 3.05.
- Registreerimisele E.G ei tulnud ning ei teavitanud ametnikku registreerimisele mitteilmumise põhjustest. Ettekande kohaselt võttis ametnik E.G-ga telefonitsi ise ühendust ning süüdimõistetu sõnul oli ta haiglast koju saanud ning püüdis määratud päeval vastuvõtule tulemiseks leida autot ja autojuhti, kuid paraku see ei õnnestunud. 15.06.2021 sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“ grupitundi mitteilmumist E.G tunnistab ning 20.07.2021 kirjalikus seletuses põhjendab rikkumist sellega, et oli 2
(4)tarvitanud alkoholi ja puudus transport. Süüdimõistetu tunnistab alkoholiprobleemi ning on valmis pöörduma ravile. Registreerimisleht ja hooldusaluse kirjalikud seletused kogumis tõendavad, et E.G rikkus 3.05.2021 registreerimiskohustust ning 15.06.2021 sotsiaalprogrammis osalemise kohustust. Süüdimõistetu oli registreerimiskohustusest teadlik, kuna talle oli kriminaalhooldusametniku poolt eelnevalt teatatud uuest kokkusaamise ajast. Süüdimõistetu ei ole eitanud teadmist kokkulepitud kohtumiskuupäevast. Samuti oli E.G teadlik sotsiaalprogrammi grupitundide toimumise aegadest, sest on 19.03.2021 allkirjastanud kokkuleppe programmis osalemiseks ja on 1.06.2021 kinnitanud enda allkirjaga grupitundide toimumise aegadest teadasaamist. Kokkuleppe kohaselt pidi süüdimõistetu ilmuma kohtumistele õigel ajal ja osalema kõigil kohtumistel aktiivselt. Seega rikkus E.G tahtlikult
§ 75
lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja
§ 75lg 2 p-s 8 sätestatud sotsiaalprogrammis osalemise kohustust.
Kriminaalhooldusalune peab oma elu selliselt korraldama, et kõik kriminaalhooldusega kaasnevad nõuded saaksid korrektselt täidetud. Kuna nii ametnikuga kohtumiste kui ka sotsiaalprogrammi toimumise ajad olid E.G-le eelnevalt teada, siis ka transpordi väidetav puudumine ei vabanda rikkumisi – sõite oli võimalik aegsasti ette planeerida. Samuti ei vabanda rikkumisi ilmselgelt alkoholi tarvitamine. Ettekande kohaselt on E.G registreerimiskohustust rikkunud ka 8.03., 12.03., 19.
- (ilmus 1,5 tundi hiljem) ja 6.04.2021 (mida tõendavad registreerimisleht ja hooldusaluse kirjalikud selgitused). Nimetatud rikkumiste eest on kriminaalhooldusametnik koostanud 19.03.2021 (8.03., 12.
- ja 19.03.2021 rikkumised) ning 3.05.2021 (6.04.2021 rikkumine) kirjalikud hoiatused. Kuna E.G-d on 8.03., 12.03., 19.
- ja 6.04.2021 rikkumiste eest kriminaalhooldusametnik kirjalikult hoiatanud, ei saa kohus enam nende rikkumiste eest teist korda kohaldad a mingit muud
§-s 74 lg 4 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumised samas iseloomustavad süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, osutades, et E.G on korduvalt ka varasemalt rikkunud registreerimiskohustust ning seega ei ole tegemist ühekordse eksimusega. E.G-d iseloomustab positiivselt, et ta on täitnud kohustuse läbida riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenuse. Programmiga jätkas isik veel paari kuu vältel ja toimusid kohtu mised vaimse tervise õega ning distantsvastuvõtt psühhiaatriga. Kriminaalhoolduse ajal ei ole E.G toime pannud uusi süütegusid. E.G senise kriminaalhoolduse pinnalt saab järeldada, et ta ei ole suutnud täielikult täita temale Tartu Maakohtu 19.10.2020 otsusega määratud käitumiskontrolli nõudeid (registreerimiskohustust ja sotsiaalprogrammis osalemise kohustust). Erakorralisele ettekandele lisatud tõenditest tuleneb, et mitmel korral on süüdimõistetu jätnud registreerimisele ilmumata seoses alkoholijoobega või tal ei olnud meeles tulla (8.03., 12.03. ja 6.04.2021). Probleemiks on olnud väidetavalt ka transpordi puudumine (19.03. ja 6.04.2021). Kuigi 16.04.2021 puudumise on kriminaalhooldusametnik lugenud tervislikel põhjustel põhjendatuks, siis E.G viibis ettekande kohaselt haiglaravil alkoholijoobes kukkumise tagajär jel. Ka sotsiaalprogrammis mitteosalemist on süüdimõistetu põhjendanud alkoholi tarvitamise ja transpordiprobleemidega. E.G on vestluses kriminaalhooldusametnikuga alkoholiga seonduvaid probleeme tunnistanud. Ka ametniku hinnangul on alkoholi tarvitamine olnud põhjuseks registreerimisele mittejõudmisel ja 3
(4)programmi katkestamisel. Alkoholi tarvitamisega on kaasnenud katseajal ning ka varasemalt terviseprobleeme ja traumasid (isik on joobes olles redelilt kukkunud, sattunud kaklusesse, teinud mopeediga avarii, murdnud jalaluu jmt). E.G sõnul tarvitas ta katseaja eelselt alkoholi igapäevaselt. Alkoholijoobes olles kuriteo toimepanemine ning kriminaalhooldusega kaasnevate kohustuse korduv rikkumine alkoholi tarvitamise tõttu viitab sellele, et E.G-l on kombeks alkoholiga liialdada. Ka E.G sõnul on ta alkoholisõltlane – kui ta juba veidi tarbib, siis ei saa enam pidama. Samuti on süüdimõistetu tema karistamise aluseks olnud liikluskuriteo toime pannud alkoholijoobe seisundis. Alkoholi edasise tarvitamisega kaasneb risk, et katseaja läbimine ebaõnnestub, sest pidevad rikkumised annavad aluse pöörata mõistetud karistus täitmisele või paneb süüdimõistetu toime lausa mõne uue kuriteo. E.G isikut ja senise kriminaalhoolduse kulgu arvestades on vajalik tema õiguskuuleka käitumise ja katseaja eduka läbimise tagamiseks määrata talle lisakohustus pöörduda alkoholi tarvitamise vastasele ravile. Nimetatud lisakohustuse määramist on taotlenud ka kriminaalhooldusametnik. Samuti on kohtu arvates nimetatud kohustuse võtmiseks 20.07.2021 andnud selgesõnalise kirjaliku nõusoleku ka süüdimõistetu (rikkumise kohta kirjutatud seletuses). Alkoholi tarvitamise vastasele ravile allumise kohustuse määramine suurendab tõenäosust, et süüdimõistetu katseaja edasine läbimine möödub rikkumisteta. Kohus möönab, et ainult ravile allumise kohustuse määramine võib jääda süüdimõistetu alkoholi tarvitamise jätkudes poolikuks lahenduseks. Ainuüksi ravile pöördumine ja allumine ei garanteeri, et E.G edaspidi alkoholi ei liigtarvita ning käitumiskontrolli nõuetega kaasnevaid rikkumisi toime ei pane. Ka varasem raviprogrammis „Kainem ja tervem Eesti“ ning psühhiaatri vastuvõtul osalemine ei ole ilmselgelt hoidnud E.G-d alkoholi liigtarvitamisest eemale. Järelikult senine sekkumine kriminaalhoolduse jooksul ei ole olnud E.G osas tulemuslik ning seega on kaheldav, kas edaspidine sarnast laadi sekkumine muudaks süüdimõistet u käitumist. Et suurendada käitumiskontrolli nõuete edaspidise nõuetekohase täitmise tõenäosust, võiks kaaluda E.G-le ka alkoholi tarvitamise keelu määramist. Nimetatud keeld distsiplineeriks süüdimõistetut hoiduma alkoholi tarvitamisest. Samas pole kriminaalhooldusametnik taotlenud sellise lisakohustuse määramist, mistõttu ei tee seda ka kohus. Kohtu hinnangul pole õige süüdimõistetu olukorda ilma sellekohase taotluseta raskendada. Lisaks taotletavale veel ühe täiendava kohustuse panek süüdimõistetule raskendab kohtu arvates tema olukorda. Süüdimõistetu isikut arvestades oleks alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamise suure tõenäosusega hetkel süüdimõistetule ka ülejõukäiv. Kohus peab võimalikuks anda süüdimõistetule veel võimaluse oma alkoholitarbimise harjumusi raviga muuta. Kui süüdimõistetu jätkuvalt rikub registreerimiskohustust, sotsiaalprogrammis osalemise kohustust või teisi talle kohtuotsusega pandud kohustusi, on kriminaalhooldajal võimalik esitada uus erakorraline ettekanne, mis võib päädida E.G-le mõistetud karistuse täitmisele pööramisega. Eeltoodu ja
§ 74
lg 4 alusel kohus määrab E.G-le
§ 75lg 2 p 5 alusel kohustuse alluda alkoholi tarvitamise vastasele ravile.
Et kohustuse täitmine oleks kontrollitav, määrab kohus ravile pöördumiseks mõistliku tähtaja. Tähtaja järgimiseks on oluline, et süüdimõistetu oleks kohtu poolt antud tähtaja jooksul pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole. Ravile allumise kohustuse täitmise seisukohalt on oluline, et süüdimõistetu täidaks kõrvalekaldumatult talle määratud raviskeemi. Ravile allumise kohustuse rikkumiseks loetakse nii tervishoiuteenuse osutaja poole tähtaegselt mittepöördumine kui ka ravi arsti ettekirjutuseta katkestamine. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 4
(4)