KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtunik A.-M.L.-i Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 19.03.2025. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasi A.-M.L. kohustustest vabastamise menetlus Tsiviilas

§-s 173 sätestatud kohustusi ning võlgniku taotlus täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks ja menetluse lõpetamiseks tuleb rahuldada. 4.

1. Creditstar Estonia AS esitas enda seisukoha 12.02.2025, mille kohaselt tuleks võlgnik jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata või alternatiivselt pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kahe aasta võrra. Võlausaldaja on seisukohal, et A.-M.L. ei ole oma kohustusi võlausaldajate ees rahuldanud arvestatavas ulatuses. Võlgniku kohustusest vabastamise menetluse eesmärk on eelkõige võlausaldaja nõuete rahuldamine, milles seisneb ka võlausaldaja huvi võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. A.-M.L. on teinud võlausaldajale kohustustest vabastamise menetluses makseid summas 108,22 eurot ja võlgnevuse jääk on 900,98 eurot. Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole andnud endast parimat ehkki tal on selleks olnud vahendid. 4.
2. PLACET GROUP OÜ esitas enda seisukoha 12.02.2025, mille kohaselt ei ole võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine põhjendatud kuivõrd võlausaldaja nõudeid pole piisaval määral rahuldatud. Placet Group OÜ nõuded võlgniku vastu on esitatud kokku summas 1827,58 eurot. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluses teostanud 5 makset võlausaldajale, kokku summas 196,12 eurot. Seega on täitmata kohustused võlausaldajale summas 1 631,46 eurot. Kohustustest vabastamise menetlus ei ole automaatne õigus kõikidele võlgnikele oma võlgadest vabanemiseks, vaid menetluse ajal tuleb oma võlad ka tagastada. 4.
3. IPF Digital AS esitas enda seisukoha 13.02.2025, mille kohaselt jätab menetluse edasise käigu kohtu otsustada. Võlgnik on teinud võlausaldajale väljamakseid summas 279,47 eurot. 4.
4. Bondora AS esitas enda põhistamata seisukoha 13.02.2025, mille kohaselt ei ole võlausaldaja nõus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega. 4.
5. Holm Bank AS esitas enda seisukoha 13.02.2025, mille kohaselt palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja keelduda võlgnikku täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik on teinud kohustustest vabastamise menetluse raames makseid võlausaldajale summas 127,48 eurot. 4.
6. Inbank AS esitas oma seisukoha 17.02.2025, mille kohaselt nõustub menetluse lõpetamisega. 4.
7. Eesti Inkasso OÜ esitas enda seisukoha 17.02.
8. Võlausaldaja arvamusel ei võtnud võlgnik midagi ette selleks, et kustutada vähemalt pool oma võlgnevusest võlausaldaja ees. Lähtudes eelpool toodust, ei ole võlausaldaja nõus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega. 4.
9. Aktiva Finance Group OÜ (omandas nõude BB Finance OÜ-lt) esitas enda seisukoha 18.02.
10. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma kohustusi

§ 173tulenevaid kohustusi, mistõttu tuleb võlgnik jätta kohustustest vabastamata.

Aruannete kohaselt töötab võlgnik osalise tööajaga. Selleks, et vabastada võlgnikku kohustustest, tuleb

§ 173

alusel kontrollida, kas võlgnik tegeleb kohustustest vabastamise menetluse ajal mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis peab võlgnik seda otsima. Kohustustest vabastamise 3/7 menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgniku poolt ei ole esitatud ühtegi tõendit, et võlgnik oleks otsinud tulutoovamat tööd kogu 5 aastat kestnud kohustustest vabastamise menetluse kestel. Võlgnik on töötanud ühe ja sama tööandja juures alla alampalga määra. 5 aastat alla alampalga eest töötamine ei ole kindlasti tulutoov tegevus, vaid pigem võlausaldajaid kahjustav. Võlausaldaja märgib, et võlgniku kohustuseks kohustustest vabastamise menetluse kestel, on tulutoova töökoha leidmine, mis tähendab, et võlgnik peaks kandideerima võimalikult paljudele ametikohtadele, et leida mingigi tasuvam töökoht oma majandusliku seisu parandamiseks. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku käitumine näitab, et tema huvid ei ole olnud seetõttu suunatud tulutoova tegevusega tegelemisele ning võlgnik ei ole teinud pingutusi selle nimel, et menetluse tulemusel saaks võlausaldajate nõudeid tegelikkuses rahuldada. Võlausaldaja teavitab, et on laekunud kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldaja nõude katteks 167,67 eurot. 4.

1. Omega Invest OÜ (omandas nõude Omaraha OÜ-lt) esitas enda seisukoha 18.02.2025, milles toob välja, et kohustustest vabastamise menetluse algatamisel oli tunnustatud nõue summas 2922,78 eurot. Võlgnik on teostanud võlausaldajale makseid kokku summas 313,80 eurot, mis tähendab, et kohustustest on täidetud 10,74%. Omega Invest OÜ leiab, et A.-M.L. ei ole nõuet rahuldanud arvestatavas ulatuses, mistõttu ei ole Omega Invest OÜ nõus A.-M.L. kohustustest vabastamisega. 4.
2. Swedbank AS esitas enda seisukoha 25.02.
3. Võlgnik on võlausaldajale tasunud 342,17 eurot, võlausaldaja arvutuste kohaselt aga pidi võlgnik võlausaldajale tasuma kohustuste vabastamise menetluse jooksul kokku 411,80 eurot. Võlgniku poolt esitatud usaldusisiku aruandest ja sellega kaasnevatest lisadest nähtub, et
4. aastal on võlgnikule laekunud II pensionisamba väljamakse summas 4 021,51 eurot. Teisest pensionisambast tehtavate väljamaksete puhul on tegemist sissetulekuga ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule. Saadud pensionist tuleb võlausaldajatele teha eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida. Seega on võlgnik rikkunud

§ 173

lg 3-5 sätestatud kohustust loovutada usaldusisikule töösuhtest saadud või sellega sarnane tulu. Kokkuvõttes leiab võlausaldaja, et võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning tuleks seega jätta kohustustest vabastamata. 4.

1. Bigbank AS esitas 25.02.2025 teate, milles palub võlgniku kohustustest vabastamine otsustada vastavalt kohtu siseveendumusele, sh arvestades nii kohustustest vabastamise menetluse eesmärki kui ka sissenõudja omandipõhiõiguse kaitset. Kohustustest vabastamise menetluse vältel on võlgnik võlausaldajale Bigbank AS teostanud makseid kokku summas 403,45 eurot. 4.
2. AS LHV Pank esitas enda seisukoha 26.02.2025, milles palub jätta võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks rahuldamata. Võlgnik on teinud võlausaldajale makseid kokku summas 34,28 eurot ning nõude jääk on 275,11 eurot. Võlausaldaja hinnangul ei ole võlgnik esitanud selget ja usaldusväärset ülevaadet oma majanduslikust olukorrast. Aruannetes ei selgu, milliseid igakuised kulud on tema kanda ja millised abikaasa kanda. Puudub info, kas ja kuidas on võlgnik püüdnud oma sissetulekuid suurendada, et võimaldada võlausaldajatele suuremaid tagasimakseid. Samuti puuduvad andmed selle kohta, kas võlgnik on aktiivselt otsinud paremaid töövõimalusi või täiendavat sissetulekut. 4.
3. OÜ GS Core esitas enda seisukoha 27.02.2025, milles leiab, et et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik tuleb jätta täitmata kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole menetluse kestel oma seadusest tulenevaid 4/7 kohustusi täitnud, kuna ei sooritanud võlausaldajale makseid igal aastal ega piisavas summas. Võlgnik on teinud võlausaldajale väljamakseid summas 219,60 eurot. Tasumata nõude summa on 2638,34 eurot. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
4. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis
5. aasta
6. juunini.
7. Pankrotiseaduse (

) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 7.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 8.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud

§ 175lg 2 sätestatust, võlgniku poolt avaldatust ja võlausaldajate seisukohtadest.

10. Kohus on A.-M.L. taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

§ 173

sätestatud kohutusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 175lg 2 ja lg 4).

11.

§ 175

lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. A.-M.L. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 12. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 12.1.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik töötanud alates 2020.a septembrist ettevõttes Kinnisvarateenindus OÜ osalise koormusega puhastusteenindajana ning alates 2023.a märtsist lisaks ka ettevõttes Kontaktikeskus OÜ osalise koormusega kliendihaldurina. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, töövõimetushüvitis, peretoetus, iga-aastane tulumaksutagastus, lähedaste rahaline abi ja II pensionisamba väljamakse. Kohus märgib, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid, haridust jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada 5/7 seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt Riigikohtu 30. oktoobri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696). Arvestades võlgniku haridustaset, leiab kohus, et võlgnik on teinud tööd oma võimetekohaselt ning võlgnik leidis kohtu korraldusel ka lisatöö, millega suurendas enda sissetulekuid. Arvestades asjaoluga, et menetluse aja sisse on jäänud koroonapandeemia, energiakriis ning majanduslangus, ei saa võlgnikule ette heita, et ta pole vahetanud töökohta tasuvama vastu. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 12.2.

§ 173

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid alati õigeaegselt. Aruannetele on lisatud kõik konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik alati vastanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 2 sätestatud kohustust.

12.3.

§ 173lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, töövõimetushüvitis, peretoetus, igaaastane tulumaksutagastus, lähedaste rahaline abi ja II pensionisamba väljamakse. Võlgnik on töötamisel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole üldjuhul (välja arvatud üksikud kuud) täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnikul on olnud eraldamiskohustus 3080,41 eurot tulenevalt pensionisamba laekumisest, mille ta on menetluse jooksul tasunud, olles teinud menetluse kestel väljamakseid võlausaldajatele kogusummas 3501,34 eurot. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud

§173lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.

12.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 6 sätestatud kohustust.

12.5.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks. 13. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Ehkki võlausaldaja Swedbank AS on oma seisukohas leidnud, et võlgnik on võlausaldajale tasunud 69,63 eurot vähem kui pidi, siis kohus leiab, et võlgnik ei ole väljamaksete tegemisel süüliselt rikkunud oma kohustusi ning kahjustanud võlausaldaja huvisid sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Arvestades 6/7 asjaolu, et võlgnikul on menetluse kestel olnud ülalpeetav laps, kes oli menetluse algul vaid kahe ja poole aastane, siis on võlgnik pingutanud ja teinud väljamakseid võlausaldajatele regulaarselt igal aastal. Kui võlgniku käitumises ei ole

§ 175

lg 2 p-des 1–2 ja lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu
3. aprilli
4. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-46-13, p 11; Riigikohtu
5. novembri
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevad kohustused. 14.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud nõuetekohaselt. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. 15. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad

§ 175

lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et A.-M.L. tuleb

§ 175lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 16.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud A.-M.L. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka A.-M.L. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 17.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab A.-M.L. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb A.-M.L. vabastada usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik A.-M.L.-i Laumets 7/7