← Eesti

1-25-448/11

Obsah (5)§ 424§ 68§ 69§ 75§ 50

1-25-448 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. aprill 2025, Tallinn Kriminaalasja number 1-25-448 Kohtunik Inna Ombler Kriminaalasi Rainer Rezev (ik 39712010825)

§ 424

lg 2 järgi, kokkuleppemenetluses korras Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu

  1. märtsi 2025 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Rainer Rezevi, apellatsioon Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Rainer Rezevi apellatsioon Harju Maakohtu
  2. märtsi 2025 kokkuleppemenetluse otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada selle esitajale. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse saab esitada vaid advokaadi vahendusel, milleks on omakorda võimalik taotleda riigi õigusabi Riigikohtult. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Harju Maakohus tegi
  4. märtsil 2025 kokkuleppemenetluses otsuse, millega tunnistas R. Rezevi süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja mõistis karistuseks vangistuse 1 aasta ja 3 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.11.17.11.2024, s.o 2 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva.

§ 69

lg 1 alusel

§ 69

lg 1 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, seega vastab vangistus 1 aasta 2 kuud 28 päeva üldkasulikule tööle 448 tundi.

§ 69

lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise ajaks 1 aasta ja 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. R. Rezev määrati üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on R. Rezev kohustatud järgima

§ 75lg 1 ettenähtud 1

(3)1-25-448 kontrollnõudeid kohustudes: elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; ilmuma määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustati R.

Rezevit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja

§ 75

lg 2 p 21 alusel kohustati käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustati käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. 2.

§ 50lg 1 p 1 alusel kohaldati R.

Rezevi suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 4 (neljaks) kuuks, mille algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. LS § 127 alusel on R. Rezev kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Transpordiametile.

  1. Otsusega mõisteti R. Rezevilt välja menetluskulud, mis määrati tasumisele ositi.
  2. R. Rezev esitas kokkuleppemenetluse otsusele apellatsiooni, milles taotleb mõistetud karistuse leevendamist lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmise osas. R. Rezev väidab, et teeb Harjumaal ehitus- ja remonditöid, mis eeldavad autojuhtimist. Tema töö ja sissetulek sõltuvad otseselt B kategooria juhtimisõiguse olemasolust. Ilma tööta kaotab sissetuleku, aga tal on eelnevad rahalised kohustused riigi ees ja lisanduvad uued kohtukulud ning peab ka üldkasuliku töö tunde tegema. Palub kaaluda juhtimisõiguse peatamise tühistamist või tingimisi juhtimisõiguse säilitamist, et saaks kasutada sõidukit üksnes tööülesannete täitmiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus jätab R. Rezevi apellatsiooni läbi vaatamata KrMS § 318 lg 3 p-s 4 ja lgs 4 sätestatud apellatsiooniõiguse puudumise tõttu. Õigusliku aluse selleks annab KrMS § 326 lg 2 p
  5. Kokkuleppemenetluses on apellatsiooniõigus KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt piiratud. Kokkuleppemenetluses on võimalik esitada apellatsiooni vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetlust reguleerivate normide (s.o KrMS-i
  6. peatüki
  7. jao sätete) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Lisaks võivad süüdistatav ja kaitsja esitada apellatsiooni juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Eelnimetatud alustele ei ole R. Rezevi apellatsioonis tuginenud. Selliseid rikkumisi ei tuvastanud ka ringkonnakohus.
  8. Apellatsioonist nähtuvalt vaidlustab R. Rezev tema suhtes kohaldatud lisakaristust ‒ mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 4 kuuks. Lisakaristus takistavat tal töö tegemist ja sissetulekute saamist.
  9. KrMS § 245 lg 1 p 9 kohaselt peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele muu hulgas süüdistatavale mõistetava karistuse liigis ja määras. Maakohtu otsusega mõistetud lisakaristus ja selle tähtaeg vastavad sellele, mille süüdistatav, tema kaitsja Sergei Politšev ja prokuratuur leppisid kokku 27.01.2025 kokkuleppe punktis 4 (Dtl 80-82). Harju Maakohtu 12.03.2025 istungil salvestatu kohaselt 2

(3)1-25-448 avaldas R. Rezev, et saab aru kokkuleppe sisust, on kokkuleppe sõlminud vabatahtlikult ja jääb selle juurde. Seega oli süüdistatav R. Rezev, arvestades kokkuleppe sisu ja sellele antud allkirja ning maakohtu istungi talletusest ilmnevat, nõus temale mõistetava lisakaristusega. 9. Kuivõrd KrMS § 245 lg 1 p 9 kohaselt kuulub kokkuleppe esemesse karistuse liik ja määr, kohaldub selle vaidlustamisele KrMS § 318 lg 3 p-s 4 ja lg-s 4 sätestatud edasikaebepiirang. Seega puudub R. Rezevil apellatsiooniõigus, mistõttu tuleb tema apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.