2-24-15798/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 21.04.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-15798 Kohtuasi H.X-i avaldus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja laste ainuhooldusõiguse üleandmiseks, alternatiivselt otsustusõiguse üleandmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 27.11.2024 määrus Kaebuse esitaja ja liik H.X-i määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja (isa) H.X esindaja Valentin Moto (isikukood XXX), lepinguline Puudutatud isik I (poeg) D.J (isikukood XXX) Puudutatud isik II (tütar) B.S (isikukood XXX) Puudutatud isikutele I–II riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Puudutatud isik III (ema) L.P (isikukood XXX), lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 27.11.2024 määrus H.X-i avalduse rahuldamata jätmise, vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p-d 2, 3 ja 5) ning saata asi selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2. Rahuldada H.X-i määruskaebus osaliselt. 2-24-15798 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
3. H.X (laste isa, avaldaja) esitas 17.10.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada laste isa ja L.P (laste ema) (ühiselt vanemad) ühine hooldusõigus laste D.J-i (poeg) ja B.S (tütar) (ühiselt lapsed) suhtes ning anda laste ainuhooldusõigus täielikult üle laste isale. Alternatiivselt palus laste isa lõpetada vanemate ühine hooldusõigus osaliselt laste viibimiskoha määramisel, hariduse ja tervise küsimustes, ning anda selles osas otsustusõigus laste isale. 1.
4. Avalduse kohaselt on poeg ja tütar vanemate ühised lapsed, poeg on sündinud XX.XX.XXXX ja tütar XX.XX.XXXX. Alates 06.02.2024 elavad lapsed koos laste isaga, laste emast eraldi. Laste ema osales alates 06.02.2024 kuni avalduse esitamiseni laste kasvatamises ebaregulaarselt ja ülalpidamises ebapiisaval määral. Kohtuväliselt sõlmisid vanemad Lasnamäe Linnaosa Valitsuse lapse heaolu talituse abiga 22.08.2024 kokkuleppe, mille kohaselt jäävad lapsed elama laste isa juurde kuni laste ema leiab neile turvalise elukoha ja kolib sinna ilma Q (laste ema elukaaslane), kuna tema ohustab laste füüsilist ja psühholoogilist seisundit. Laste ema võttis lapsed 02.10.2024 lasteaiast ilma laste isa teadmata ja nõusolekuta enda juurde. Laste ema rikkus sellega vanemate vahel sõlmitud 22.08.2024 kokkulepet, kuna asus lastega elama sinna, kus elab ka laste ema elukaaslane. Laste ema ei ole peale nimetatud sündmust lapsi uuesti lasteaeda viinud. 1.
5. Laste isa hinnangul takistab laste ema oma tegevuse ja tegevusetusega laste kasvatamist, mistõttu ei saa vanemad enam teostada ühiselt hooldusõigust laste suhtes. Ühise hooldusõiguse üleandmine laste isale on vajalik, et otsustada laste lasteaia, elukoha jmt valik, mida ei saa avaldaja teha ilma laste ema nõusolekuta. Vanemad ei ole suutelised lastele olulistes küsimustes kokku leppima, kuna laste ema ei suhtle laste isaga selliselt, et saaks küsimusi lahendada. Laste isal on lastega tugevam hingeline side kui laste emal, kuna enamus oma ajast näevad lapsed oma isa mitte ema. Laste arenguga tegeleb laste isa, sh viib neid lasteaeda, mida ei tee ega teinud laste ema. Laste ema on korduvalt jätnud lapsi nii öösiti kui päeviti koju ilma järelevalveta. Puudutatud isikute seisukohad
6. Laste ema vaidles avaldusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Laste ema märkis, et tõele ei vasta laste isa väide, et lapsed on elanud pidevalt laste isa juures alates
7. aasta veebruarist. Laste ema üüris 06.02.2024 endale korteri ja kolis sinna koos lastega. Laste isa võttis lapsi enda juurde keskmiselt kaheksa päeva kuus. Laste ema naasis koos lastega 25.07.2024 laste isa juurde, kuid vanemate suhted ei laabunud, mistõttu kolis laste ema 01.08.2024 koos tütrega tagasi enda juurde. Poeg jäi laste isa juurde elama. Vanemate vahel tekkis pidevalt konflikte ning kuna laste isa pidas laste ema uut elukaaslast lastele ohtlikuks, allkirjastas laste ema lastekaitse survel kokkuleppe, et lapsed elavad alates 22.08.2024 laste isa juures, kuni laste ema üürib korteri paremate elamistingimustega. Laste ema üüris 02.10.2024 uue korteri ja viis 02.10.2024 poja enda juurde elama ning 04.10.2024 tütre. Laste ema elab koos elukaaslase, elukaaslase lapse ja kahe lapsega. Laste isa kasutas 02.10.2024 laste ema suhtes laste juuresolekul füüsilist vägivalda, mille osas algatati kriminaalmenetlus. 2 2-24-15798 Laste ema leiab, et puudub vanemate vaheline vaidlus laste isa õiguste üle viibimiskoha, tervise, hariduse, sh huvihariduse osas. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et laste ema oleks lastele ohtlik ning et tal puuduksid oskused laste eest hoolitsemiseks.
8. Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, eestkosteasutus) leiab, et laste isa avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ei ole põhjendatud.
9. Lastele määratud esindaja kohtus ja rääkis lastega 05.11.
10. Laste ärakuulamise ajal ja järel nende ema poolt lastele võimalikku ohtu, laste halba kohtlemist, laste kahjustamist või laste hooletusse jätmist lastele määratud esindaja ei kinnitanud. Vanemate vahel on küll erimeelsused, aga mitte sel määral, et ühine hooldusõigus lõpetada ja lõpetatud osas avaldajale üle anda. Lastele määratud esindaja leidis, et vaidlus tundub olema mitte niivõrd ühise hooldusõiguse, vaid lastega mõistliku suhtlemiskorra üle. Maakohtu määrus ja põhjendused
11. Harju Maakohus kinnitas 27.11.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) suhtluskorra kokkuleppe ja määras kindlaks laste isa ja laste ema suhtluskorra poja ja tütrega (resolutsiooni p-d 1–1.9). Maakohus jättis rahuldamata laste isa avalduse vanemate ühise hooldusõiguse täielikuks või osaliseks lõpetamiseks (resolutsiooni p 2) ja jättis vanemate ühise hooldusõiguse laste suhtes lõpetamata (resolutsiooni p 3). Maakohus jättis läbi vaatamata laste isa taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (resolutsiooni p 4). Lastele määratud esindaja riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jäid riigi kanda ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 5). 5.
12. Maakohus viitas määruses perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg-tele 1 ja 2, § 120 lg-le 1, § 123 lg-le 1, § 124 lg-le 1, § 126 lg-le 2 ja § 137 lg-tele 1 ning
13. 5.
14. Maakohus nõustus nii eestkosteasutuse lastekaitse kui ka lastele määratud esindaja ja laste ema seisukohaga, et vanematel on probleem pigem suhtluskorras. Praegusel juhul ei esine selliseid rikkumisi, mis annaks aluse vanema hooldusõiguse piiramiseks. Käesolevat probleemi saab lahendada lapsi vähem traumeerival viisil. Kohus ei võta vanemalt hooldusõigust ära nö igaks juhuks, vaid kohus kaalub igat tõsist juhtumit konkreetse probleemi näol, mis on kohtule tõendatud. Praegusel juhul ei ole kohtu ette toodud selliseid kaalukaid asjaolusid, mis annaks alust järeldada, et laste elu, tervis või heaolu on ohtu seatud. Lapse huvide tagamiseks on vajalik säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus laste isa avalduse hooldusõiguse osaliseks või täielikuks lõpetamiseks rahuldamata. 5.
15. Maakohus tegi 14.11.2024 toimunud ärakuulamisel vanematele ettepaneku lõpetada vaidlus suhtluskorra kompromissiga, millega vanemad nõustusid tingimustel, mille kohus määrusega kinnitab. Määruskaebus
16. Laste isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 ning teha selles osas uus määrus, millega anda laste ainuhooldusõigus üle laste isale, alternatiivselt lõpetada vanemate ühine hooldusõigus laste elukoha, hariduse ja tervise küsimustes, andes selles osas otsustusõiguse laste isale. 6.
17. Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud arvestamata asjaolud, mis viitavad sellele, et laste ema ohustab laste huve. Laste ema rikkus 22.08.2024 kokkulepet, mille kohaselt pidid 3 2-24-15798 lapsed jääma elama laste isa juurde, kuni laste ema leiab neile turvalise elukoha ilma lastele ja laste emale ohtliku Q. Lisaks võttis laste ema lapsed omavoliliselt 02.10.2024 lasteaiast, rikkudes vanematevahelist kokkulepet. Laste ema ei ole peale seda lapsi uuesti lasteaeda viinud. Maakohus ei arvestanud piisavalt asjaolu, et laste ema elukoht koos laste ema elukaaslasega kujutab ohtu laste psühholoogilisele ja füüsilisele heaolule. Lapse heaolu spetsialistide ja laste isa väited laste ema elukaaslase vägivaldsuse kohta toetavad väidet, et selline elukorraldus ei ole laste huvides. Maakohus ei ole andnud hinnangut sellele, kuidas laste ema elukaaslase kohalolek laste ema kodus mõjutab laste psühholoogilist ja füüsilist turvatunnet. 6.
18. Maakohus on ühtlasi jätnud arvestamata laste isa väite, et vanemate vahel puudub igasugune koostöö, mis takistab laste elukoha, hariduse ja tervisega seotud otsuste tegemist. Ühine hooldusõigus takistab laste igapäevase elu stabiilsust. Laste ema on korduvalt takistanud laste isal lastega suhtlemist ning rikkunud suhtluskorda. Laste ema on lapsed isoleerinud hariduskeskkonnast, mis kahjustab laste sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Arvestades vanematevahelise konflikti ulatust, ei ole koostöö võimalik. 6.
19. Laste isa on näidanud, et tal on parem võimekus laste igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ja stabiilse elukeskkonna tagamiseks. Lapsed on elanud laste isa juures stabiilselt alates 06.02.
20. Laste isa tagab lastele regulaarse hariduse, mida laste ema tegevus on takistanud. 6.
21. Maakohus ei järginud uurimisprintsiipi, kui jättis tähelepanuta olulised tõendid ja menetluslikud taotlused. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata laste isa taotluse kuulata üle Lasnamäe Linnaosa Valitsuse lapse heaolu spetsialisti Kerli Kisperi, kes on olnud laste olukorraga tihedalt seotud alates
22. aastast. K. Kisper oleks saanud selgitada laste emotsionaalset ja füüsilist heaolu seoses laste ema elukaaslasega, keda laste isa on korduvalt nimetanud ohtlikuks, samuti varasemaid vägivallajuhtumeid ja nende mõju laste heaolule, mis võiksid kinnitada, et laste ema ja tema elukaaslase konfliktid olid laste juuresolekul ja laste ema elukeskkond ei ole laste huvides. 6.
23. Maakohus jättis lisaks arvestamata laste isa esitatud tõendi, mis puudutas kriminaalmenetluse lõpetamist laste isa vastu. Tõend kinnitab, et väited laste isa vägivallakäitumise kohta olid alusetud. Menetlusosaliste seisukohad
24. Lastele määratud esindaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata.
25. Eestkosteasutus ei toeta määruskaebust. Menetluse edasine käik
26. Harju Maakohus rahuldas 23.01.2025 määrusega laste ema 11.12.2024 määruskaebuse ja tühistas vaidlustatud määruse resolutsiooni p 1, millega maakohus kinnitas kompromissi vanemate ja laste suhtluskorra kindlaksmääramiseks.
27. Maakohus jättis laste isa määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. 4 2-24-15798 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel (koosmõjus §-ga 659) laste isa avalduse rahuldamata jätmise ja vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamata jätmise ning menetluskulude jaotuse osas tühistada ja asi tuleb saata selles osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
29. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Laste isa vaidlustab maakohtu määruse resolutsiooni p-e 2 ja 3, s.o laste isa avalduse rahuldamata jätmist ja vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamata jätmist. Maakohus on 23.01.2025 tühistanud vaidlustatud määruse resolutsiooni p 1, millega kinnitati kompromiss ja määrati kindlaks laste ning vanemate suhtluskord. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas.
30. Kui kohtule esitatakse PKS §-de 119 või 137 alusel avaldus, sest vanematel on ühise hooldusõiguse teostamisel erimeelsused, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus hagita menetluse põhimõtteid arvestades, milline lähenemine on lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 15). Mõlema vanema ühine hooldusõigus tuleb säilitada võimalikult suures ulatuses (RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 30) ning vanemate ühise hooldusõiguse võib lõpetada ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse anda üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik (RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708, p 19). Kuigi laste huvides on reeglina vanemate lahuselu korral kaks hooldusõiguslikku vanemat ka pärast vanemate abielu või kooselu lõppemist, ei tähenda see, et vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine on igal juhul lapse huvides. Vanemate tõsised ja korduvad erimeelsused lapse kasvatamise üle võivad viidata siiski sellele, et vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine ei pruugi olla lapse huvides (RKTKo 07.06.2011, 3-2-1-45-11, p 20). Vanemate võrdsuse põhimõttest on põhjendatud teha erandeid siis, kui vanemate vahel on sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise hooldusõiguse ja hoolduskohustuse teostamist (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 14).
31. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine, samuti last puudutavas küsimuses ühele vanemale PKS § 119 alusel otsustusõiguse andmine, on kohtu kaalutlusotsused, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28).
32. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohtu diskretsiooniõiguse teostamine vaidlustatud määrusest kontrollitav. Maakohus kinnitas vaidlustatud määrusega kompromissi, määras vanemate ja laste suhtluskorra ning jättis laste isa avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks rahuldamata. Kuivõrd vanemad ei olnud tegelikkuses istungil vanemate ja laste suhtlemise korras kokku leppinud, tühistas maakohus ise vaidlustatud määruse kompromissi kinnitamise ja suhtluskorra määramise osas (vt Harju Maakohtu 23.01.2025 määrus, p 6 (dok 33)). Maakohtu põhjendused seoses laste isa ühise hooldusõiguse lõpetamise avalduse rahuldamata jätmisega seonduvad peamiselt maakohtu tõdemusega, et vanemate vahel ei ole mitte hooldusõiguse vaidlus, vaid vaieldakse suhtluskorra üle. Praeguses asjas ei olnud kumbki vanematest suhtluskorra kindlaksmääramise avaldust esitanud.
33. Kohus teeb hagita menetluses TsMS § 435 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1, § 478 lg-ga 1 ja § 463 lg-ga 2 määruse alles siis, kui asja on ammendavalt arutatud ja asi on 5 2-24-15798 lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Hagita asjas ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi üldjuhul seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega. Hagita menetluses kohaldub uurimispõhimõte, mis tähendab, et TsMS § 5 lg 3 järgi selgitab kohus üldjuhul ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid. Kohus peab TsMS § 477 lg 7 järgi kontrollima, et avaldus vastaks seadusele ja oleks tõendatud, sh peab kohus nõudma tõendite esitamist või koguma neid vajadusel ise.
34. Maakohtu järeldus vaidlustatud määruses, et ei esine rikkumisi, mis õigustaks vanema hooldusõiguse piiramist ning ei esine selliseid kaalukaid asjaolusid, mis tooksid kaasa vanema hooldusõiguse lõpetamise, ei põhine ühelgi tuvastatud asjaolul ega uuritud tõendil. Maakohus on järeldusi tehes tuginenud teiste menetlusosaliste arvamusele, et vanematel ei ole vaidlust laste hooldusõiguse osas. Vaidlustatud määrusest ei nähtu asjaolude tuvastamist, samuti vanemate väidete ning tõendite sisulist analüüsimist. Välja on selgitamata, kuidas viibisid lapsed enne 02.10.2024 vanemate juures. Laste isa avalduses ja laste ema vastuses avaldusele on esitatud üksteisele vasturääkivad seisukohad selles osas, kellega lapsed enne laste isa kohtusse pöördumist elasid. Tuvastatav ei ole, miks maakohtu hinnangul ei esine vanemate vahel erimeelsusi, mis õigustaks ühist hooldusõigust lõpetada või otsustusõigust laste isale anda, kuigi laste isa on vastavat asjaolu väitnud. Hindamata on laste isa väited selle kohta, et lapsed elavad koos emaga, kelle elukohas viibib ka laste ema elukaaslane, kes on käitunud vägivaldselt laste juuresolekul. Samuti on vaidlustatud määruses käsitlemata laste isa väited laste haridustee lõppemise kohta, kuivõrd laste ema ei ole laste isa väitel alates
35. aasta oktoobrist lapsi lasteaeda viinud.
36. Vaidlustatud määrusest puuduvad täielikult põhjendused laste isa alternatiivse nõude rahuldamata jätmise osas, millega laste isa palus teatud küsimustes anda talle üle otsustusõigus.
37. Toimikust ei nähtu, et maakohus oleks menetlusosalistega arutanud hooldusõiguse sisu ning välja selgitanud, miks ja millises ulatuses peab laste isa ühise hooldusõiguse lõpetamist või talle teatud küsimustes ainuotsustusõiguse andmist vajalikuks.
38. Eelnevaga on vaidlust lahendades jäetud selgitamiskohustus olulises ulatuses täitmata, samuti on maakohus rikkunud oluliselt TsMS § 5 lg-s 3 ja § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatud uurimispõhimõtet ning TsMS § 442 lg-st 8 koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 tulenevat määruse põhjendamise kohustust. Maakohtu rikkumiste ulatust arvestades ei saa ringkonnakohus maakohtu rikkumisi ise kõrvaldada, sest see eeldaks maakohtu asemel täies mahus eelmenetluse uuesti läbi viimist. Praegu on vanemate vaheline hooldusõiguse vaidlus sisuliselt jäetud lahendamata. Vaidlustatud määruse olulises osas põhjendamata jätmine on menetlusõiguse normi oluline rikkumine (TsMS § 656 lg 1 p 5 koosmõjus §-ga 659). Nimetatud rikkumine toob kaasa vaidlustatud määruse tühistamise ühise hooldusõiguse lõpetamise küsimuses, kuivõrd ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu rikkumist kõrvaldada.
39. TsMS § 552¹ lg 1 sätestab, et kohus kuulab last puudutavas asjas isiklikult ära lapse, kes on suuteline seisukohti omama, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks lapsed ära kuulanud. Maakohus ei ole ka põhjendanud, miks lapsed on praeguses asjas jäetud ära kuulamata ja laste arvamus välja selgitamata.
40. Maakohtul tuleb asja uuel lahendamisel välja selgitada, kas vanematel on vaidlus lapsi puudutavates olulistes küsimuses või kas vanematel on sellised erimeelsused, mis ei võimalda mingis ulatuses ühist hooldusõigust teostada. Selleks tuleb tuvastada asjas tähtsust omavad 6 2-24-15798 asjaolud, vajadusel tuleb maakohtul ise asjaolusid selgitada ja tõendeid koguda. Kuivõrd 14.11.2024 istungi protokollist nähtuvalt arutas maakohus vanematega peamiselt suhtlusõiguse küsimusi, tuleb vanemad hooldusõiguse vaidluse osas ära kuulata ning ära kuulata ka lapsed, kui nad on suutelised seisukohti omama. Kui maakohus jätab mingil põhjusel lapsed ära kuulamata, tuleb seda põhjendada. Maakohtul tuleb järgida määruse põhjendamiskohustust ning vastata menetlusosaliste väidetele.
41. Ringkonnakohus juhib menetlusosaliste tähelepanu sellele, et maakohus on vaidlustatud määruse p-s 15 õigesti viidanud Riigikohtu praktikale, mille kohaselt tuleb eelduslikult säilitada vanemate ühine hooldusõigus võimalikult suures ulatuses ning ühise hooldusõiguse lõpetamiseks või otsustusõiguse andmiseks peavad esinema erandlikud asjaolud, mis selliselt vanemate õigustesse sekkumist õigustaks. Vanemate võrdsuse põhimõttest on põhjendatud teha erandeid siis, kui vanemate vahel on sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise hooldusõiguse ja hoolduskohustuse teostamist (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 14).
42. Kuna maakohtu määrus tühistatakse eelpool kirjeldatud eksimuste tõttu ja asi saadetakse tagasi maakohtule uueks läbi vaatamiseks, ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomiast tulenevalt vajalikuks vastata muudele määruskaebuse väidetele.
43. Kolleegium märgib, et laste isa esitas 21.01.2025 käesolevas asjas taotluse suhtluskorra kindlaksmääramiseks ja taotluse tõendite vastuvõtmiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on laste isa esitanud 28.01.2025 avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks, mida menetletakse tsiviilasjas nr 2-25-
44. Seega jätab kohus praeguses asjas 21.01.2025 esitatud suhtluskorra avalduse tähelepanuta. 21.01.2025 esitatud tõendid on seotud laste isa hooldusõiguse avaldusega, mistõttu tuleb maakohtul otsustada nende tõendite vastuvõtmine. Määruskaebemenetluses taotletud tõendite kogumise ja tõendite vastuvõtmise otsustab maakohus asja sisulisel lahendamisel.
45. Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, jaotab maakohus menetluskulud sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
46. Kuna ringkonnakohus ei tee asjas lõpplahendit, ei ole käesolev määrus TsMS § 696 lg 3 järgi edasikaevatav (vt ka RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11). (allkirjastatud digitaalselt) 7