Obsah (6)

§ 42§ 31§ 26§ 32§ 44§ 3

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-23-1870 Otsuse kuupäev 14. märts 2025 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi X kaebus Mustvee valla vastu xxx külas xxx kinn

) § 31 lg 3 sätestab, et pädev asutus kaasab projekteerimistingimuste menetlusse vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku.

§ 42

lg 6 sätestab, et pädev asutus kaasab ehitusloa menetlusse vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et haldusmenetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi (vt näiteks Riigikohtu lahend asjas 3-14-52416 p 13). 8. Kohus ei nõustu sellega, et kaebaja kaasamata jätmine oli õiguspärane. Haldusmenetlustes lahendatavaks küsimuseks oli päikeseelektrijaama rajamine elektrienergia tootmise eesmärgil maa-alale, mille juhtotstarve on üldplaneeringu järgi põllumajandus- ja metsamaa ning mis piirneb elamumaa juhtotstarbega alaga. Tegemist on suurte mõõtmetega ehitisega ehitisealune pind oli ehitusloa taotluses 13 400 m 2 (1,34 ha) ja ehitise kõrgus 3,2 m. Kaebaja kinnisasi on juht- ja sihtotstarbelt elamumaa ning vastustajale oli projekteerimistingimuste andmise seisuga teada, et kaebaja on alustanud tegevustega, mis on vajalikud kinnisasjale elamu ehitamiseks (vt dtl 14, 61-62). Kohtu hinnangul on sellises olukorras ilmselge, et esineb vajadus naaberkinnisasja omaniku kaasamiseks

§ 31lg 3 ja § 42 lg 6 tähenduses.

9. Kaebaja on kohtumenetluses vastuväidetena välja toonud, et päikeseelektrijaam rajatakse tema kinnisasjale väga lähedale, rajatis võib põhjustada valgusreostust, piirata kaebaja võimalusi istutada oma kinnisasjale puid, rajatis põhjustab visuaalset häiringut, muutub hajaasustusele iseloomulik põllu- ja metsamaadega ümbritsetud miljöö, esineb vastuolu üldplaneeringus ette nähtud maa juhtotstarbega. 10.

§ 26

lg 3 p 3 järgi tuleb projekteerimistingimuste andmisel arvestada üldplaneeringus määratud tingimusi.

§ 32

p 2 järgi keeldutakse projekteerimistingimuste andmisest, kui projekteerimistingimuste taotlus ei vasta üldplaneeringule. 5 Projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmise ajal kehtis Avinurme valla üldplaneering (seletuskiri dtl 227-265, maakasutuskaart dtl 266). Üldplaneeringu seletuskirja punkti 4.6 järgi on tehnoehitise maa-alaks muuhulgas elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa-ala. Tehnoehitisi planeeringuga ei kavandata. Arendussoovi korral tuleb jälgida seletuskirjas toodud tingimusi, neist on praeguses vaidluses asjakohased järgmised: * taastuvenergeetika - väiketuulikute ja päikesepaneelide jms - arendamisel lähtuda tingimustest, mis on toodud peatükis 5.9.2; * maastikul domineerivaid objekte mitte rajada planeeringuga määratud ilusate vaatekohtade vaatekoridoridesse. Viidatud peatükis 5.9.2 sisalduvad järgmised nõuded: * hajaenergeetikas on nende energia-allikate kasutuselevõtmisel, mis vajavad suuri maatulundusmaa alasid (nt päikesepaneelide paigutamine), oluline eelistada esmajärgus vähem väärtuslike alade kasutamist: näiteks alasid väljaspool väärtuslike põllumajandusmaade ja väärtuslike maastike avamaastikku; * kulude optimeerimise seisukohast on asukohavalikul ja tootmisvõimsuse kavandamisel oluline jälgida liitumisvõimalusi võrguga; * päikesepaneelide kasutuselevõtu kavandamisel tuleb asukoha valikul eelistada väheväärtuslike alade kasutamist (väljaspool väärtuslike maastike ja väärtuslike põllumajandusmaade avamaastikku). Seletuskirja punktis 4.12 reguleeritakse põllumajandusmaa ja metsamaa alade kasutamist. Soodustamaks ettevõtlust võib hajaasustuses põllumajanduse ja metsamajanduse maa-alale rajada äri- ja tootmisettevõtteid ning muu otstarbega hooneid ja rajatisi juhul, kui need jälgivad peatükis 2 toodud laiemaid põhimõtteid ning soovitud juhtotstarbele vastavaid tingimusi (viidatud on ärimaa kasutamist reguleerivale peatükile 4.3 ja tootmismaa kasutamist reguleerivale peatükile 4.4). Erinevalt mitmetest teistest juhtotstarvetest ei ole siin selge sõnaga ette nähtud, et maale võib rajada tehnoehitisi. Üldplaneeringu maakasutuskaardi järgi on kaebaja kinnisasi ja selle kõrval paiknev Sadulsepa kinnisasi elamu maa-alad (tähistatud kollase värviga), neid ümbritsevad põllumajanduse ja metsamaa maa-alad (tähistatud vastavalt valge ja rohelise värviga). Kaebaja kinnisasja ja xxx kinnisasja piirkonnas ei ole tähistatud olemasolevat või planeeritavat tootmismaa või tehnoehitiste maa-ala. Samuti ei ole tähistatud väärtuslikku põllumajandusmaad (kaardil on märgitud, et tähistatud on 1 ha ja suuremad massiivid). 11. Kohus mõistab üldplaneeringus toodut nii, et päikeseelektrijaama rajamine põllumajandusmaa juhtotstarbega alale ei ole iseenesest välistatud. Üldplaneeringus on päikeseparkide paiknemise küsimus tahtlikult jäetud lahtiseks, samuti on avatuks jäetud võimalus, et põllumajandusmaa võetakse kasutusele tootmismaana. Küll aga tähendab üldplaneeringus sedavõrd avatud võimaluste sisaldumine, et kaebaja (ja teiste lähiümbruse kinnisasjade omanike) kaasamine projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlusse oli tavapärasest olulisem. Ehitusõiguse andmise haldusmenetlus sisaldab praegusel juhul endas ka ehitise asukoha valikut (vt Riigikohtu 11.10.2019.a otsus asjas 3-152232 p 11). Üldplaneeringut ei saa mõista nii, et kui tegemist ei ole väärtusliku põllumajandusmaa või väärtusliku maastiku / vaatekoridoriga, siis peab iga põllumajandusmaaga piirneva kinnisasja omanik arvestama, et tema naabrusesse võidakse rajada päikeseelektrijaam ja isegi tema seisukohta selle rajamise otsustamisel ära ei kuulata. 6 Kaebaja kinnisasi paiknes põllu- ja metsamajandusmaa juhtotstarbega piirkonnas ning üldplaneering ei näinud ette, et just kaebaja naaberkinnisasjale rajatakse päikeseelektrijaam. Tegemist on olulise muudatusega - põllumajandusmaa võetakse kasutusele tehnoehitise maana. Kaebajal ei ole üheski menetluses olnud võimalust kaasa rääkida küsimuses, kas tema naaberkinnisasjal võiks paikneda üldisemalt tehnoehitis või konkreetsete omadustega päikeseelektrijaam. Tegemist on olulisema mõjuga kui vaid miljöö ja vaate muutumine. Projekteerimistingimuste andmisel oleks nende vastavust üldplaneeringule (

§ 32p 2) tulnud hinnata ka kaebaja huvide ja õiguste aspektist.

Ehitusloa andmisel oleks tulnud hinnata, kas kaebaja välja toodud mõjud on

§ 44

p 4 tähenduses püsivad negatiivsed mõjud, kas need on üleliia koormavad ja kas neid on võimalik piisavalt vähendada või leevendada. 12. Kohus ei nõustu projekteerimistingimuste andmisel esitatud vastustaja põhjendusega, et päikeseelektrijaama ehitamine maatulundusmaale on lubatud, kuna ehitise alusel pinnal säilib põllumajandusmaa potentsiaal ja pärast paneelide demonteerimist saab maad taas põllumajandusmaana kasutada. Sel juhul kaotaks maale juht- ja sihtotstarbe omistamine igasuguse tähenduse, kuna ükski ehitis ei ole igavene ja pärast selle lammutamist saab maad kasutada muul otstarbel. Ehitusõigust ei ole antud ajutise ehitise rajamiseks

§ 3

lg 4 tähenduses ehk lühemaks kui viieaastaseks kasutamiseks mõeldud ehitisele, mis lammutatakse selle ajavahemiku möödumisel. 13. Kohtu hinnangul ei saa üldsõnaliselt ja tingimusteta väita, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust sellele, et olemasolev elukeskkond tema kinnisasja ümber jääb samaks. Kohus lisaks märgib, et ka kolmandatel isikutel ei ole subjektiivset õigust sellele, et nad saavad põllumajandusmaa juhtotstarbega ja maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjale rajada (soovitud suurusega) päikeseelektrijaama. Tegemist on konkureerivate huvidega, mida vastustajal tuleb haldusmenetluses kaaluda ja võimalusel ühildada. Kaebajal on aga kahtluseta subjektiivne õigus sellele, et kui elukeskkond tema kinnisasja ümber oluliselt muutub, siis saab ta vastavas haldusmenetluses osaleda ning tema õigusi ja huve haldusaktis kohaselt kaalutakse. Neid subjektiivseid õigusi on praegusel juhul rikutud. Kohtupraktikas on võimalikuks peetud ehitusloa tühistamist põhjendusel, et haldusmenetluses ei kaalutud võimalusi vähendada rajatava ehitise mõju vaatele (Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2024.a otsus asjas 3-22-1311 p 15). Samuti on kohtupraktikas leitud, et päikesepargi rajamisel tuleb arvesse võtta, kas see vähendab naaberkinnisasja omaniku võimalusi viibida senises miljöös, kas see võib muuta vaadet ja mõjutada kinnisasja hinda. Ümbruskonna muutumisel tuleb lähtuda kehtivatest ühiskondlikest kokkulepetest, mis reeglina sisustatakse planeerimismenetluse käigus. Kaalumis- ja põhjendamiskohustus ei lange ära seetõttu, et isikul puudub õigus miljöö muutumatuna püsimisele. Kuigi isik peab teatud ulatuses leppima ümbruskonnas miljöö muutumisega, seab

§ 44

p 4 kohustuse kontrollida, ega ei ole tegemist püsiva negatiivse mõjuga, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada (Tallinna Halduskohtu 09.12.2024.a otsus asjas 3-24-1578). Riigikohus selgitas 28.12.2021.a otsuses kohtuasjas 3-17-2023 (p 22), et seadused tagavad naaberkinnisasja omanikule projekteerimistingimuste andmise ja detailplaneeringu koostamise menetluses võrdväärsed võimalused oma õiguste ja huvide kaitsmiseks: õiguse olla menetlusse kaasatud, õiguse avaldada oma arvamust ning õiguse, et tema õigusi ja põhjendatud huvisid kaalutakse. Seejuures on naaberkinnisasja omanikul nii projekteerimistingimuste kui detailplaneeringu menetluse käigus õigus välja tuua miljööga seotud õigusi ja huve. HMS § 4 lg 2 järgi on naabril õigus, et mõlema menetluse käigus tema huve hinnatakse ning kui need on põhjendatud, siis kaalutakse. Miljöö kahjustamine võib 7 riivata naabri omandiõigust (vt nt kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-4-12, p 12 ja otsus nr 3-152232/93, p 8.3), kuid välistada ei saa ka naabri miljööga seotud huvide põhjendatust. 14. Kohtul tekib otsuse punktis 10-13 toodut arvestades kahtlus, kas päikeseelektrijaama rajamist sai lubada detailplaneeringut koostamata. Vastustaja on seda küsimust käsitlenud aspektist, kas tegemist on olulise avaliku huviga rajatisega. Kohus nõustub sellega, et olulise avaliku huviga rajatisega tegemist ei ole. Kuid kohus kahtleb, kas täidetud on

§ 32

p 2 tulenev nõue, et projekteerimistingimused saab anda üksnes üldplaneeringuga kooskõlas oleva ehitamise puhul. Detailplaneeringu koostamise vajadusele viitab see, et maad ei kasutata üldplaneeringus ette nähtud juhtotstarbel. Kohtupraktikas ei ole välja kujunenud seisukohta, kuidas peaks toimuma päikeseelektrijaamade paiknemise ja asukoha valik ning kas päikeseelektrijaama rajamisel tootmise eesmärgil saavad selle aluseks olla projekteerimistingimused või tuleks koostada detailplaneering. Kliimaministeeriumi väljaandes „Kohalike omavalitsuste tuule- ja päikeseenergia käsiraamat“1 on öeldud, et päikesepargi rajamiseks detailplaneeringu alusel peab üldplaneeringus olema alale üldjuhul määratud tootmismaa juhtotstarve. Kui tegemist pole valdava maakasutuse juhtotstarbega, tuleb kontrollida, kas on seatud täiendavad tingimused energiatootmiseks või kaasotstarveteks (lk 49). Projekteerimistingimusi ei saa väljastada, kui esineb vastuolu kehtiva üldplaneeringu või maakonnaplaneeringuga (lk 56). Projekteerimistingimuste taotluses kavandatud tegevus peab vastama üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbele, seda ka juhul, kui päikesepark rajatakse ajutise ehitisena (lk 58, 59). Kohus selgitab, et viidatud väljaanne ei ole käsitletav tõendina, vaid tegemist on õiguskirjandusele ja kohtupraktikale sarnase allikaga.

1. Kolmandad isikud on välja toonud mitmeid asjaolusid, mis päikeseelektrijaama suurust ja paiknemist mõjutavad: osal Venna kinnisasjast kasvab mets ja sinna ei saa päikesepaneele paigaldada, päikesepaneele ei saa paigaldada selliselt, et neile tekiks kasvõi osaline varjutus, varjutust põhjustab Päikese kinnisasjast lääne pool kasvav võsa, mida selle kinnisasja omanik (kohtu arusaamisel on tegemist Väljarametsa kinnisasjaga) ei olnud nõus maha võtma, varjutust põhjustab ka Päikese kinnisasja ida- ja lõunaküljes kasvav mets. Kolmas isik on ehitusloas ette nähtud paneelide arvu ca 25% võrra vähendanud, kuid seda kinnisasja kirdenurgas, mitte kaebaja kinnisasja vahetus läheduses. Kui eeltoodu kõrvale panna kohtuasjas välja toodud kaebaja huvid, siis ei saa kuidagi öelda, et tehtud otsused (näiteks päikeseelektrijaama suurus, paneelide paiknemine, haljastuse rajamine paneelide varjamiseks Päikese kinnisasjale) oleksid kindlasti jäänud samaks. Kaebaja ärakuulamine ja tema huvide kaalumine projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluses sai tehtavaid otsuseid mõjutada. Praegu arvestavad haldusaktid täies ulatuses kolmandate isikute huvi paigutada Päikese kinnisasjale maksimaalses võimalikus koguses päikesepaneele, kuid mitte raiuda kasvavat metsa, ning kolmandad isikud on ise välja selgitanud ja arvesse võtnud vähemalt ühe naaberkinnisasja omaniku huvid. Vastustaja roll on haldusmenetluses piirdunud sellega, et vastustaja otsustas, et isikuid, kelle huve või õigusi võib ehitis või ehitamine puudutada, ei ole. Vastustaja võimalus esitada haldusakti põhjendused kohtumenetluses on piiratud - vastustaja peab muutma usutavaks, et ta tugines samadele põhjendustele juba haldusakte andes. Kui vastustaja oli haldusmenetlustes seisukohal, et ehitisel ei ole kaebaja õigustele ja huvidele 1 https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023-07/Kohalike%20omavalitsuste%20tuule%20ja%20p%C3%A4ikeseenergia%20k%C3%A4siraamat%20%282021%29.pdf 8 mingit mõju, siis ilmselgelt ei saanud ta samal ajal lähtuda muudest võimalikest põhjendustest, näiteks põhjendustest, mille järgi kolmandate isikute huvid on kaebaja huvidest kaalukamad.
2. Haldusmenetlus ei saa üle kanduda kohtumenetlusse ning kohtuasja lahendamisel ei tohi asuda ulatuslikult muutma vaidlustatud haldusakti õiguslikku ja faktilist alust, s.t asuda otsima põhjendusi haldusakti kehtima jäämiseks haldusaktis märgitust oluliselt erinevatel põhjustel (Riigikohtu otsused 04.03.2020 asjas 3-18-1740 p 18.4, 06.12.2021 asjas 3-20-39 p 13.5). Selleks, et vaidlus ehitusõiguse andmise sisuliste põhjenduste üle oleks kohtumenetluses lubatav, peab esmalt haldusmenetluses lahendama küsimuse, millised on ehitusõigust taotleva isiku ja puudutatud isikute huvid ning kuidas neid vastastikku arvestades ja kaaludes ehitusõiguse taotlus lahendada. Kui kolmandad isikud jäävad ehitamise soovi juurde, siis tuleb vastustajal esmalt projekteerimistingimuste taotlus ja vajadusel hiljem ka ehitusloa taotlus uuesti lahendada. Kohus ei käsitle eeltoodut arvestades täpsemalt kaebaja ja kolmandate isikute esitatud põhjendusi ja tõendeid. Olukorras, kus vastustaja ei ole kaalutlusõigust teostanud, tähendaks see ennetavat sekkumist haldusorgani tegevusse, milleks halduskohtul volitusi ei ole. Halduskohus hindab haldusorgani tegevuse õiguspärasust järelkontrollina. Ehitusvaldkonnas tehtavad otsused, eriti olukorras, kus esineb vajadus naaberkinnisasjade omanike huvide tasakaalustatud arvestamiseks, sisaldavad endas alati kaalutlusõiguse teostamist ning kohus ei saa teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3). Kaebajal ja kolmandatel isikutel on oma väited ja tõendid võimalik esitada haldusmenetluses. Vastustaja saab haldusmenetluses muuhulgas välja selgitada kolmandate isikute lõpliku seisukoha selle osas, kuhu ja millist haljastust saab päikesepaneelide läheduses rajada, ning kui vastustaja peab seda ebausutavaks, siis anda kaebajale võimaluse tõendada, et päikeseelektrijaama rajamise korral väheneb kaebaja kinnisasja väärtus.
3. Tallinna Halduskohus leidis sarnases päikeseelektrijaama rajamiseks antud ehitusloa üle peetud vaidluses 09.12.2024.a otsuses asjas 3-24-1578, et ehitusluba on oma olemuselt kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb tuvastada asjakohased huvid, õigused ja häiringud, hinnata häiringute leevendamise võimalusi ning kokkuvõttes põhjendada, kas kaalukamad on ehitada soovija (arendaja) või naabruskonna huvid. Piirinaabri õigused ehitusloa andmise menetluses ei piirne üksnes sellega, et ta oleks kaasatud ja ära kuulatud, vaid peab toimuma ka huvide reaalne kaalumine. Piirinaabri huvideks, mida tuleb kaaluda, võivad olla kinnisasja turuväärtuse vähenemine, senise loodusmaastiku asemel tehismaastiku tekkimine, vaate muutumine. Piirinaabri huvidega arvestamine ei tähenda tingimata ehitusloa väljastamata jätmist, vaid piirinaabri argumendile õige kaalu andmist ja seejärel kaalumisotsuse tegemist. Kui haldusaktis puuduvad põhjendused huvide kaalumise kohta, siis on tegemist sedavõrd ulatusliku puudusega, mida ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada. Kohus nõustub nende seisukohtadega.
4. Menetlusosalised ei ole tõstatanud küsimust, kas projekteerimistingimuste tühistamise nõue on lubatav pärast ehitusloa andmist. Kohtu hinnangul on nõue lubatav. Esiteks ei saa öelda, et projekteerimistingimused kaotavad ehitusloa andmisel kehtivuse. Tegemist on iseseisva haldusaktiga, mis määrab õiguslikult siduvalt kindlaks teatavad ehitamisega seotud küsimused (HMS § 52 lg 1 p 2). Teiseks, isegi kui projekteerimistingimused on kehtivuse kaotanud, esineb käesoleva kohtuasja asjaoludel vajadus nende „ületühistamiseks“ (Riigikohtu lahendi 3-3-1-44-14 p 10-11), kuna üksnes ehitusloa tühistamise korral jätkub projekteerimistingimuste mõju kaebaja õigustele. 9
5. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse ning tühistab projekteerimistingimused ja ehitusloa. Menetluskulud. Selgitused
6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine vastustaja kohustus.
7. Kaebaja esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid, mille järgi tema menetluskuluks on esindaja kulu (kulu õigusabile ) 4867,80 eurot (sisaldab käibemaksu) ja riigilõiv 40 eurot. Kaebajale on osutatud õigusabi 21,25 tunni ulatuses, see sisaldab osalemist esialge õiguskaitse asjas toimunud määruskaebemenetluses. Kaebajale on väljastatud õigusteenuse osutamise eest järgmised arved: - 04.09.2023 arve nr 2331006 kogusummas 2 583,24 eurot. Arve spetsifikatsiooni kohaselt on ajavahemikul 09.08-23.08.2023 tehtud töödeks materjalidega tutvumine, suhtlus kliendiga, kaebuse koostamine ja selle kohtule esitamine kokku 11 tunni ulatuses; - 31.12.2023 arve nr 2331046 kogusummas 998,08 eurot. Arve spetsifikatsiooni kohaselt on ajavahemikul 12.09-06.11.2023 tehtud töödeks kolmandate isikute väidetele seisukoha koostamine ja kohtule esitamine, suhtlus kliendiga määruskaebuse teemal ning määruskaebusele vastuse koostamine ja esitamine kokku 4,25 tunni ulatuses; - 08.07.2024 arve nr 2431092 kogusummas 835,64 eurot. Arve spetsifikatsiooni kohaselt on ajavahemikul 10.04-11.06.2024 tehtud töödeks ringkonnakohtu määrusega tutvumine, tagasiside kliendile, tegevused seoses kompromissettepanekuga ning esialgse õiguskaitse taotlusega (muutmise vajaduse analüüs, täitmise kontrollimise taotluse koostamine) kokku 3,5 tunni ulatuses; - 28.01.2025 arve nr 2531011 kogusummas 596,89 eurot. Arve spetsifikatsiooni kohaselt on tehtud töödeks täiendavate seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine kokku 2,5 tunni ulatuses. Väljastatud arved sisaldavad büroo üldkulu, mille väljamõistmist kaebaja ei taotle. Vastustaja ei ole kaebaja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.
8. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja esindaja kulud täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud HKMS § 109 lg 6 tähenduses. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega, täiendava seisukoha kolmandate isikute seisukohtadele koos taotlusega jätkata esialgse õiguskaitse kohaldamist kuni kohtumenetluse lõpuni, vastuse määruskaebusele, taotluse esialgse õiguskaitse määruse täitmise kontrollimiseks, täiendava seisukoha pärast kaebuse läbivaatamiseks kirjaliku menetluse määramist koos menetluskulude nimekirjaga, vastuväite kolmandate isikute täiendavale seisukohale ning vastuväite kolmandate isikute menetluskulude nimekirjale. Kaebaja seisukohad erinevates menetlusdokumentides on paljuski korduvad, eelkõige kaebuse tähtaegsuse, kaebaja kaasamata jätmise ja ärakuulamisõiguse tagamata jätmise ning kaebajale tekkivate kahjulike mõjutuste osas. Riigikohus on selgitanud, et vajalikkuse ja põhjendatuse puhul tuleb arvestada nii õigusküsimuste keerukust kui faktiliste asjaolude mahukust (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-180-16, p 35). Kohtu hinnangul ei ole käesoleva vaidluse puhul tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega. Küsimus on projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmise õiguspärasuses, eelkõige kaebaja kaasamise ja tema huvide kaalumise alusel, mille osas on välja kujunenud ulatuslik kohtupraktika. 10 Kohtu hinnangul on vajalikud ja põhjendatud kaebaja kulud õigusabile 17 tunni ehk 3230 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 710,60 eurot. Kokku mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja esindaja kulu 3940,60 eurot + riigilõivu 40 eurot, kokku 3980,60 eurot.
9. Kolmandate isikute menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 8 alusel nende endi kanda, kuna kolmandad isikud osalesid menetluses vastustaja poolel.
10. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 11