TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-24-211 Otsuse kuupäev 6. märts 2025 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Rannet Kodari kaebus Tartu Linnavalitsuse 17.10.2

) § 5 lg 1 p 1 alusel volitus tühistada haldusakt osaliselt või täielikult. Kuid haldusakti osaline tühistamine eeldab, et tühistatavat osa saab käsitleda eraldi, sõltumatuna muudest haldusakti tingimustest. Projekteerimistingimuste puhul on põhimõtteliselt võimalikud mõlemad olukorrad - nii see, et need saab tühistada üksnes tervikuna, kui ka see, et neid saab tühistada teatavas osas. Teisena nimetatud olukorraga on tegemist näiteks juhul, kui vaidlustatakse üksnes nõudeid ehitise välisilmele ja kasutatavatele ehitusmaterjalidele. Kohtu hinnangul ei ole praeguse kohtuasja asjaoludel võimalik tühistada projekteerimistingimusi üksnes ehitusjoont puudutavas osas. Ehitise lubatavust ja mõju on hinnatud mitmete asjaolude lahutamatus koosmõjus. Ehitise sobivus piirkonda ja selle mõju naaberkinnisasjadele sõltuvad oluliselt sellest, kus ehitis paikneb. Ehitise paiknemisega lahutamatus seoses on see, millise kõrguse, mahu ja ehitisealuse pinnaga hoone saab kinnisasjale rajada. Võimalik ei ole tühistada projekteerimistingimusi üksnes ehitusjoone osas, jättes samal ajal kehtima nõuded hoone kõrgusele ja ehitisealusele pinnale.

1. Kohus lubab eeltoodut arvestades kaebajal täiendada kaebust alternatiivsete nõuetega tühistada projekteerimistingimused tervikuna ning kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti lahendama. See, et kaebuse muutmise lubamine sisaldub kohtuotsuses, ei riku menetlusosaliste õigusi. Menetlusosalistele oli 22.01.2025.a määrusest teada, et kaebuse nõue võib muutuda, ning võimalus esitada sellest lähtudes täiendavaid seisukohti. Vaidluse all olevad küsimused jäävad ka pärast kaebuse nõude muutmist samaks. Projekteerimistingimuste osalise või täieliku tühistamise nõue
2. Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 1 p 1 alusel on kaebaja kinnisasjale tema soovitud hoone, s.o ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks reeglina nõutav detailplaneeringu koostamine. PlanS § 125 lg 5 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus võib lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: 1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi; 2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega. PlanS § 125 lg 5 määratleb, mis on projekteerimistingimuste menetluses võimalik ja mis mitte. Muuhulgas on projekteerimistingimuste andmise korral vältimatu, et - püstitada saab ühe hoone ja seda teenindavad rajatised; - hoone peab sobituma mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda; - järgida tuleb üldplaneeringus määratud üldisi kasutus- ja ehitustingimusi ning muid üldplaneeringu tingimusi. 9
3. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 alusel on haldusakti õiguspärasuse üheks eelduseks kooskõla haldusakti andmise ajal kehtiva õigusega. Sätet on õiguskirjanduses sisustatud nii, et haldusakti andmine ei tohi lisaks seadustele ja määrustele olla vastuolus ka haldusorgani jaoks kohustuslike varasemate haldusaktide või -lepingutega
4. Ehitusseadustiku (EhS) § 32 p 2 kohaselt keeldub pädev asutus projekteerimistingimuste andmisest, kui projekteerimis-tingimuste taotlus ei vasta üldplaneeringule. EhS 34 p 2 võimaldab projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamist, kui projekteerimistingimuste andmise aluseks olnud andmed, planeering või muud ehitisele ja ehitamisele esitatavad nõuded on muutunud. Haldusmenetluse ajal muutus üldplaneering. Projekteerimistingimuste taotluse esitamise ajal kehtis Tartu linna üldplaneering 2030+ (kehtis kuni 06.10.2021)
5. Praegu kehtib Tartu linna üldplaneering 2040+ (alates 07.10.2021)
6. Kohtu hinnangul tuli projekteerimistingimuste andmisel lähtuda haldusakti andmise ajal kehtivast üldplaneeringust ehk üldplaneeringust 2040+ olenemata sellest, kas ja kuidas muudab see kaebaja võimalusi. Kohtule ei ole äratuntav ükski õigusnorm, mis võimaldaks haldusakti andmisel lähtuda kehtivuse kaotanud üldplaneeringu nõuetest. Sellele, et lähtuda tuleb kehtivast üldplaneeringust, viitab EhS § 34 p 2 - kui üldplaneeringu muutumise tõttu saab kehtetuks tunnistada juba antud ja kehtivad projekteerimistingimused, siis ammugi tuleb projekteerimistingimuste andmisel aluseks võtta kehtiv üldplaneering.
7. Sõbra tn 11 kinnisasi paikneb üldplaneeringu 2040+ tähenduses Taga-Karlova asumis, arhitektuuriüksuses TK
8. Piirkond on üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikuks alaks, mille kaitse- ja kasutustingimused, s.h hoonestamise põhimõtted on antud miljööväärtuslike alade nõuetega. Sõbra tn 11 hoone on üldplaneeringu tähenduses miljööväärtuslik hoone. Üldplaneeringu 2040+ seletuskirja punkti 9.1.1 ütleb, et miljööväärtuslike alade kaitse eesmärk on tagada ehitusajaloolise väärtusega hoonete, planeeringu, algsete kruntide, krundistruktuuri, tänavavõrgu, ajalooliste teede, haljastuse, maastikuelementide, iseloomulike abihoonete ning kaug- ja sisevaadete säilimine ja taastamine. Punkti 9.1.3 alusel peab miljööväärtuslikule alale uute hoonete ehitamisel uue hoone arhitektuur järgima väljakujunenud ajaloolist keskkonda, arvestama lähiümbruse majade mahtu, kuju, viimistlusmaterjale, avade proportsioone, katuse kuju ja katusematerjali, sokli, räästa ja harja kõrgust ning piirkonna traditsioonilisi värvilahendusi. Karlova miljööväärtuslikul alal (dtl 245) on üldplaneeringu alusel üldiseks põhimõtteks järgida algseid hoonestus- ja ehitustavasid, s.h hoonete ja kinnisasjade suurus, ehitusjoon, hoonete asukoht krundil, korruselisus. Miljööväärtusliku hoone ümberehitamisel (dtl 246) on mahu ja katuse osas nõudeks säilitada hoone maht, katuse tüüp, katuse harja- ja räästajoon. Katuseharja on lubatud tõsta erandjuhul, kui säilib ajaloolistele naaberhoonetele ja majatüübile iseloomulik arhitektuurne lahendus. Laiendamine ja ümberehitamine on lubatud, kui see järgib tüübile iseloomulikku ajaloolist lahendust, arvestatakse koormusindeksit ja krundi kompaktne haljastatud osa on vähemalt 30% krundi pinnast. Karlova miljööväärtusliku ala uute hoonete lisatingimused on järgmised (dtl 244): - asukoht: tänaval välja kujunenud ehitusjoon. Kui uus hoone kavandatakse olemasoleva tänavaäärse hoone taha, siis tuleb see ehitada hoovimajana põhimõttel, et selle ette jääb 1 A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu
9. Lk 272 Tartu Linna Üldplaneering 2030+ https://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/web/viited/UP-14-003 3 Tartu Linna Üldplaneering 2040+ https://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/web/viited/VOLO2021100700373 2 10 majandushoov ning taha krundi sügavusse tarbe- ja/või puhkeaed; - maht: hävinenud või lammutada lubatud miljööväärtusliku hoone asemele tuleb uus hoone ehitada samas mahus. Hoovimaja peab üldjuhul olema vähemalt 20% väiksema ehitusaluse pinnaga ja madalam kui tänavaäärne hoone. Erand on lubatud väikese tänavaäärse hoone puhul.
10. Üldplaneeringu 2030+ nõuded olid üldjoontes samad. Miljööväärtusliku hoonestusala kaitse eesmärk oli ka selle üldplaneeringu järgi tagada ehitusajaloolise väärtusega elu- ja abihoonete, planeeringu, algse krundistruktuuri, tänavavõrgu, ajalooliste teede, haljastuse, maastikuelementide ning kaug- ja sisevaadete säilimine (seletuskirja punkt 6.2). Seletuskirja punkti 6.3.2 järgi ei tohtinud miljööväärtuslikul alal ehitustegevus minna vastuollu algsete hoonestus- ja ehitustavadega, mille hulka kuulub hoonete ja kinnisasjade suurus, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap. Soodustada tuli ala terviklikkuse säilimist ja taastamist. Miljööväärtusliku hoone (milliseks oli ka Sõbra tn 11) restaureerimisel tuli säilitada hoone maht, katuse tüüp, katuse harja- ja räästajoon. Katuseharja oli lubatud tõsta erandjuhul, kui säilib ajaloolistele naaberhoonetele ja majatüübile iseloomulik arhitektuurne lahendus (punkt 6.4.3). Uute hoonete ehitamise nõuded miljööväärtuslikul alal olid järgmised: - punkt 6.6.2: uus hoone tuleb ehitada tänaval välja kujunenud ehitusjoonele. Kui uus hoone kavandatakse olemasoleva tänavaäärse hoone taha, siis tuleb see ehitada hoovimajana põhimõttel, et selle ette jääb majandushoov ning taha krundi sügavusse tarbe- ja/või puhkeaed. Hoovimaja peab üldjuhul olema väiksema mahuga (vähemalt 20% väiksem ehitisealune pind ja madalam) kui tänavaäärne põhihoone. Erand on lubatud väikese tänavaäärse hoone puhul; - punkt 6.6.4: hävinenud või lammutada lubatud miljööväärtusliku hoone asemele tuleb uus hoone ehitada üldjoontes samas mahus või lähtuvalt lähiümbruse majadest; - uue hoone arhitektuur peab järgima väljakujunenud ajaloolist keskkonda, arvestama mahult ja arhitektuurselt lahenduselt lähiümbruse majade avade proportsioone, katuse kuju ja katusematerjali tüüpi, sokli, räästa ja harja kõrgust ning piirkonna traditsioonilisi värvilahendusi.
11. Menetlusosalised toovad põhilise erinevusena üldplaneeringute 2030+ ja 2040+ vahel välja selle, et eelmise üldplaneeringu järgi pidi lammutatud hoone asemele ehitatav uus hoone olema üldjoontes samas mahus või lähtuvalt lähiümbruse majadest, kehtiva üldplaneeringu järgi tuleb uus hoone ehitada samas mahus. Kohtu hinnangul võivad projekteerimistingimused olla hoone mahu (mis on määratletud ehitisealuse pinna ja ehitise kõrguse kaudu) osas vastuolus üldplaneeringuga 2040+. Kohaldatavaks üldplaneeringu sätteks on miljööväärtuslikule alale uue hoone ehitamise nõuded. Need näevad ette, et hävinenud või lammutada lubatud miljööväärtusliku hoone asemele tuleb uus hoone ehitada samas mahus. Kohaldatav ei ole sama lõigu teine ja kolmas lause (reegel hoovimaja suuruse kohta ja sellest erandi tegemise võimalus), kuna kinnisasjal ei ole ja ei ole kunagi olnud tänavaäärset maja ning tegemist ei ole hoovimajaga üldplaneeringu tähenduses. Vaielda võib selle üle, kas teatava tõlgendamise võimaluse annab see, et olemasoleva miljööväärtusliku hoone ümberehitamise korral on laiendamine võimalik. Kohus ei võta selles küsimuses lõplikku seisukohta, kuna see ei mõjuta käesoleva asja lahendust. Kohus ei saa projekteerimistingimusi tühistada alusel, et hoone maht on vastuolus 11 üldplaneeringuga. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 1 alusel on haldusakti tühistamise eelduseks haldusakti õigusvastasuse kõrval ka see, et haldusakt rikub kaebaja õigusi. See, kui vastustaja on projekteerimistingimustes hoone mahu määratlenud lubatust suuremana, ei riku kaebaja õigusi. Kaebuse esitamine ei saa endaga kaasa tuua kaebaja eesmärgile vastupidist tulemust. Muus osas ei ole üldplaneeringute 2030+ ja 2040+ vahel märkimisväärseid erinevusi.
12. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja projekteerimistingimuste puhul rahul ühe tingimusega – sellega, et ehitusjoon ja ehitusala on määratud olemasoleva hoone järgi. Kaebaja tugineb huvile kasutada kinnisasja otstarbekamalt, kuna ehitusjoone nihutamisel Sõbra tänava suunas jääb kavandatava hoone ja olemasoleva garaaži vahele rohkem ruumi ning kaebajal on võimalik rajada kinnisasja tagaossa haljasala. Vastustaja on kaalukamaks pidanud avalikke huve ja naaberkinnisasjade omanike huve. Kohus nõustub vastustajaga. Asjas on korduvalt rõhutatud Sõbra tn 11 kinnisasja ebaharilikku kuju. Kinnisasi on tavatult kitsas, selle laius on 8,6 m. Samuti on asjas korduvalt välja toodud, et ajalooliselt moodustati kinnisasi Sõbra tn 13 ehitustööliste huvides rajatud väikese hoone juurde. Kinnisasjal praegu paiknev hoone on ühekorruseline, selle ehitisealune pind on 54 m
14. Kohtu hinnangul on vastustaja õigesti leidnud, et üldplaneering näeb ette hoone rajamise samasse asukohta, kus paiknes lammutatav hoone, ning lisaks sellele on kohtuasja asjaoludel avalik huvi ja naaberkinnisasjade omanike huvid hoone paiknemise küsimuses kaalukamad kaebaja huvist. Kohus nõustub projekteerimistingimuste andmisel ja kohtumenetluses esitatud vastustaja seisukohtadega ja ei korda neid täies mahus. Kaebaja õigused oma kinnisasja kasutamisel, s.h hoonestamisel on piiratud avalik-õiguslike kitsenduste ja naaberkinnisasjade omanike huvidega. Lammutatava hoone asemele uue ehitamisel on välja kujunenud ehitusjooneks hoone algsest asukohast lähtuv ehitusjoon. Avalik-õiguslike kitsenduste hulka kuulub see, et Karlova miljööväärtuslikul alal on ette nähtud ehitusjoone, hoonete paiknemise ning kaug- ja sisevaadete säilimine ja taastamine. See annab tavapärasest suurema kaalu naaberkinnisasja omaniku huvile säilitada hoonete praegune paiknemine üksteise suhtes ja hoonetest / hoonetele avanevad vaated ning lisab neile asjaoludele avalik-õigusliku aspekti. Sõbra tn 11 kinnisasja laiusest tuleneb, et kavandatav hoone jääb paratamatult naaberkinnisasjadel paiknevatele hoonetele väga lähedale. Kui hoonestusala paigutada kaebaja soovitud viisil, siis jääb Sõbra tn 9a ja 11 hoonete seinte ja akende vaheliseks kauguseks ligikaudu 5 m, Sõbra tn 11 ja 13 hoonete puhul veel vähem. Sõbra tn 9a ja Sõbra tn 13 hoonetel on kaebaja kinnisasja suunas aknad, kaebaja on elamu teisele korrusele samuti kavandanud aknad nende hoonete suunas (dtl 35, 36). Mitmed toimikus olevad fotod ja joonised kajastavad seda, kui tihedalt oleksid hooned kaebaja soovitud ehitusjoone korral üksteise suhtes paiknenud (vt näiteks dtl 62, 63, 66, 80, 115). Hoone paigutamine nii, et see oleks osaliselt külgnenud naaberkinnisasjadel paiknevate hoonetega, oleks endaga kaasa toonud privaatsuse riive ning naaberkinnisasjadel paiknevatest hoonetest avaneva vaate olulise muutumise.
15. Vastustaja ei ole jätnud kaebaja õigusi kaalutlusõiguse teostamisel arvestamata. Kohus nõustub vastustajaga, et projekteerimistingimustes on kaebajale antud kõiki asjaolusid kogumis arvestades maksimaalne võimalik ehitusõigus. Kaebajal tuli kinnisasja omandamisel arvestada kinnisasja omadustega (suuruse ja kujuga) ning piirangutega, mis tulenevad sellest, 12 et kinnisasi paikneb miljööväärtuslikul alal. Üldplaneeringu 2030+ kohaselt oli sellise kinnisasja puhul eelistatavaks variandiks ja üldplaneeringu 2040+ alusel on reegliks, et ehitamine kinnisasjale on võimalik olemasoleva hoone asukohas ja mahus. Kaebaja ootused rajada kinnisasjale kahekorruseline 7,5 m laiune 3-4 magamistoa ja saunakompleksiga (saun ja puhkeruum) elamu (dtl 34-35, 70), säilitades samal ajal olemasoleva garaaži ning rajades elamu taha ka kaebaja ootustele vastava haljasala, ei ole teostatavad, kuna need ei ühti üldplaneeringust tulenevate kitsendustega ja ei ole teostatavad nii, et ülemääraselt ei riivata naaberkinnisasjade omanike õigusi. Kui kaebaja väitel lahendaks garaaži paiknemisega seotud probleemi ühe meetri suurune muudatus, siis saab kaebaja ehitada elamu ühe meetri võrra lühemana. Vastustajal oli õigus ja isegi kohustus arvestada ka kaebaja soovitud elamu paiknemisega Sõbra tn 13 kinnisasja suhtes ja selle võimalike mõjudega Sõbra tn 13 kinnisasja omaniku õigustele. Õigusnormidest ei tulene tingimust, et vastustajal tuleb projekteerimistingimuste andmisel arvestada naaberkinnisasjade omanike õigustega üksnes siis, kui omanik esitab vastuväiteid. Tingimused, mis reguleerivad miljööväärtuslikul alal hoonete paiknemist kinnisasjal ja üksteise suhtes ning vaadete säilimist, on avalik-õiguslikud. Nende järgimine on vastustajale kohustuslik olenemata sellest, kas naaberkinnisasjade omanikud peavad vajalikuks menetluses osaleda.
16. Põhjendatud ei ole kaebaja etteheide, et vastustaja põhjendused projekteerimistingimuste andmisel või kaebaja huvide kaalumine ei olnud piisavad. Vastustaja on põhjalikult ja igakülgselt kaalunud kaebaja huvi rajada kinnisasjale elamu, avalik-õiguslikke piiranguid ja nende leevendamise võimalusi kaebaja huvides ning naaberkinnisasjade omanike huve, samuti selgitanud, miks tuleb ehitusjoon määrata lähtudes olemasolevast hoonest. Kaebaja seisukohad kaebuses näitavad, et vastustaja põhjendused olid talle arusaadavad. Kaebajal ei tekkinud õigustatud ootust ehitusjoone paiknemisele sellest, et haldusmenetluse käigus käsitles vastustaja kaebaja soovitud ehitusjoone paiknemise varianti. Vastustajale ei ole etteheidetav, et ta otsis lahendust, mis ei põhjustaks vaidlusi. Erinevate lahenduste väljapakkumine ja arutamine ning kompromissi otsimine on ehitusõiguse menetluse olemuslikud osad.
17. Vaidlus puudub selles, et kaebaja esitas projekteerimistingimuste taotluse 12.01.2021 ja vastustaja andis projekteerimistingimused 17.10.2023 ehk vastustaja ei ole järginud EhS § 31 lõikes 2 sätestatud tähtaega. Kuid see ei suurenda kaebaja huvide kaalu, ei vähenda naaberkinnisasja omaniku huvide või avaliku huvi kaalu ja ei ole alus projekteerimistingimused tühistada. Kui vastustaja on viivituses haldusmenetluse läbiviimisel, siis ei anna see kaebajale õigust nõuda projekteerimistingimuste andmist kaebaja soovitud sisuga. Kohtule ei ole äratuntav, et EhS § 31 lg 2 sätestatud tähtaja ületamine oleks mistahes viisil saanud mõjutada asjas tehtud otsust (RVastS § 3 lg 3 p 1). Haldusorgani viivituse korral on kohaseks õiguskaitsevahendiks menetluse lõpuleviimise, s.o haldusakti andmise või sellest keeldumise otsuse tegemise nõudmine, tegemata seejuures ettekirjutusi otsuse sisule. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks sellise nõude esitanud. Kohus nõustub sellega, et menetluse kestuse tingis eeskätt vastustaja soov leida võimalus elamu ehitamiseks kaebaja kinnisasjale nii, et kaebaja huve ja ootusi arvestatakse võimalikult suures ulatuses. Kohtule ei nähtu kohtuasjas esitatud dokumentidest, et kaebaja oleks menetluse käigus väljendanud vastustajale huvi, et vastustaja annaks kiiremini välja haldusakti (näiteks keeldumise projekteerimistingimuste andmisest), et kaebajal oleks võimalus seda vaidlustada. Kohus ei käsitle eeltoodut arvestades põhjalikumalt seda, kelle tegevusest või tegevusetusest 13 oli menetluse kestus tingitud, kas menetlus oli teatavatel ajavahemikel peatunud jms.
18. Otsuse punktis 12-21 toodu tähendab, et kaebaja väited ei anna alust tühistada projekteerimistingimusi osaliselt, ehitusjoone osas, või täies ulatuses. Muud nõuded, kokkuvõte
19. Kaebuse koosseisus olevate kohustamisnõuete rahuldamine oleks võimalik üksnes tühistamisnõude rahuldamise korral. Kui kohus kumbagi tühistamisnõuet ei rahulda, siis tuleb rahuldamata jätta ka kohustamisnõuded. Vaideotsusele ei ole kaebaja esitanud vastuväiteid, mis väljuksid põhivaidluse piiridest. Kohus mõistab vaideotsuse tühistamise nõuet nii, et kaebaja vaidlustas vaideotsuse õigusselguse huvides, kuna ta ei nõustu vaideotsuse põhjendustega ja vaide rahuldamata jätmisega. Kuna kohus jätab rahuldamata tühistamis- ja kohustamisnõuded, siis tuleb rahuldamata jätta ka vaideotsuse tühistamise nõue. Vaideotsuse tühistamiseks ei anna alust see, et vastustaja jättis selles rahuldamata kaebaja taotluse menetluse uuendamiseks. HMS § 44 lg 1 sätestatud menetluse uuendamise aluseid ilmselgelt ei esinenud. Haldusakti sisu ei saa olla HMS § 44 lg 1 p 2 tähenduses uus oluline tõend, millele tuginedes taotleda haldusmenetluse uuendamist. Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.
20. Kui kaebaja väitel on vastustaja õigusvastase tegevuse või tegevusetusega põhjustanud talle kahju, siis on kaebajal õigus esitada kahju hüvitamise nõue. See küsimus väljub käesoleva kohtuasja piiridest. Menetluskulud. Selgitused 25.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab

§ 109lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.

26.

§ 175lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas.

Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 175lg 3-5).

Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 14