← Eesti

1-21-7780/264

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar
  2. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-7780 Kohtukoosseis Janika Kallin, Pavel Gontšarov ja Sten Lind Kriminaalasi Jurgen Essenbergi süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  3. aprilli
  4. a otsus Apellant süüdistatava Jurgen Essenbergi kaitsja Prokurör Vahur Verte Kaitsja Jaanus Tehver Süüdistatav Jurgen Essenberg, isikukood 37207090295, isikuandmed maakohtu otsuses, kd XI, tlk 170 ülejäänud RESOLUTSIOON
  5. Jätta Harju Maakohtu
  6. aprilli
  7. a otsus muutmata ja Jurgen Essenbergi kaitsja apellatsioon rahuldamata.
  8. Lugeda Jurgen Essenbergi poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 10 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust, mille kandmise alguseks lugeda päev, mil süüdimõistetu ilmub kinnipidamisasutusse talle mõistetud karistust kandma.
  9. Jätta apellatsioonimenetluse kulu Jurgen Essenbergi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 1 Menetluse eelnev käik.
  10. Harju Maakohus tunnistas
  11. aprilli
  12. a otsusega Jurgen Essenbergi KarS § 184 lg 2 pde 1 ja 2 järgi süüdi ja karistas teda vangistusega 9 aastat 6 kuud. Seda karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel süüdistatavale Soome Vabariigi Turu ringkonnakohtu
  13. septembri
  14. a otsusega nr 15/159973 mõistetud karistuse ärakandmata osa ehk 3 aasta 5 kuu 16 päeva võrra. Jurgen Essenbergile mõisteti liitkaristuseks 12 aastat 11 kuud 16 päeva vangistust. Eelvangistus loeti KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka ning selle algust arvestati alates Jurgen Essenbergi kinnipidamisest, s.o alates
  15. augustist
  16. a. Maakohus määras, et tõkend vahistamine jääb muutmata ning see tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsuse alusel mõisteti süüdistatavalt välja sundraha ning ühtlasi näidati ära, kuidas toimida lahendi jõustumisel kriminaalasja juurde võetud asitõenditega. Maakohus asus seisukohale, et ANOM-vestlused on tõendina lubatavad. Kohus tuvastas, et Jurgen Essenberg kasutas rakendusega ANOM varustatud mobiiltelefoni ning kasutas vestlustes kasutajatunnust Puzle. ANOM-vestluste põhjal koostatud vaatlusprotokollide lubatavuse ja usaldusväärsuse kohta märkis maakohus, et need küsimused tõstatas kaitsja alles kohtuvaidluses ning vastuväited, mis on esitatud liiga hilja, tuleb jätta tähelepanuta. Marihuaana ja tetrahüdrokannabinooli jälgedega vesipiibu omandamise etteheite osas asus maakohus seisukohale, et seda poleks pidanud süüdistuses mainimagi olukorras, kus prokurör ütles kohtuvaidlustes, et tegu on kaudse tõendiga, mis peaks tõendama seda, et Jurgen Essenberg käitles ebaseaduslikult amfetamiini, metaamfetamiini, mefedrooni ja kokaiini. 1.2 Maakohtu otsuse vaidlustas Jurgen Essenbergi kaitsja, kes taotles ringkonnakohtult kliendi õigeks mõistmist, talle alusetu vahistamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ning menetluskulude riigi kanda jätmist. Kaitsja leidis, et ANOM-vestlused pole lubatav tõend. Lisaks pole ANOM-vestluste põhjal koostatud vaatlusprotokollid usaldusväärsed ja tõendina lubatavad ning maakohtu etteheited selle kohta, et kaitsja jäi kriitikaga hiljaks, ei ole põhjendatud. 1.3 Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  17. juunil
  18. a maakohtu otsuse, mõistis Jurgen Essenbergi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi õigeks, vabastas süüdistatava vahi alt, mõistis tema kasuks välja alusetu vahistamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitise, tagastas asitõendina ära võetud mobiiltelefoni ja võttis seisukoha menetluskulude osas. Etteheites, mis puudutas marihuaana ja tetrahüdrokannabinooli jälgedega vesipiipu, lõpetas ringkonnakohus KrMS § 274 lg 1 alusel kriminaalmenetluse, sest süüdistatava tegevus võib vastata väärteo tunnustele. Ringkonnakohus nõustus kaitsjaga, et Jurgen Essenbergi süüküsimuse lahendamisel keskse tähtsusega ANOM-vestlused on tõendina lubamatu. 1.4 Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas prokuratuur, kes taotles riigikohtult maakohtu otsuse jõustamist. Prokurör leidis, et ANOM-vestlused on tõendina lubatavad. 2 1.5 Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse osas, millega Jurgen Essenberg mõisteti KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi õigeks, lõpetati osaliselt kriminaalmenetlus, tühistati maakohtu otsustus asitõendite suhtes kohaldatavate meetmete kohta, süüdistatavale tagastati tema mobiiltelefon ning hüvitati alusetu vahistamisega tekitatud mittevaraline kahju ning maa- ja ringkonnakohtu menetluskulusid puudutav seisukoht. Tühistatud osas saatis riigikohus kriminaalasja uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Riigikohus mõistis Jurgen Essenbergi õigeks 0,52g marihuaana ja tetrahüdrokannabinooli jälgedega vesipiibu omandamises. Riigikohus leidis, et ANOM-vestlused on tõendina lubatavad RKKKo lahendis 1-21-7384 toodud põhjustel ja sel põhjusel jättis ringkonnakohus asja lahendamisel need vestlused põhjendamatult tõendite kogumist välja. Vaatamata toodule ei ole võimalik maakohtu otsust jõustada. Kaitsja apellatsioon sisaldas väiteid, mida ringkonnakohus ei hinnanud. Mis puudutab kaitsja väiteid ANOM-vestluste alusel koostatud vaatlusprotokollide usaldusväärsuse ja lubatavuse kohta, siis nende esitamisega kaitsja maakohtus ei hilinenud. Jurgen Essenbergi tuleb 0,52g marihuaana ja tetrahüdrokannabinooli jälgedega vesipiibu omandamises õigeks mõista, sest neid fakte prokurör maakohtus toimunud kohtuvaidluses enam osana süüdistusest ei käsitlenud. Nii toimides loobus prokuratuur süüdistusest. Maakohtu otsust prokuratuur ei vaidlustanud. Maakohtu
  19. aprilli
  20. a otsuse põhjendused.
  21. Jurgen Essenberg osales kohtule esitatud ANOM-vestlustes kasutajanimega Puzle. Fakt, et süüdistatava juurest ANOM-i rakendusega mobiiltelefoni ei leitud, ei tähenda, et ta seda ei kasutanudki. Kohtule esitatud vaatlusprotokollis kajastatud Jurgen Essenbergi ja MM omavahelisest vestlusest nähtub, et süüdistatav teadis, et turvaliseks peetud ANOM-i rakendusega varustatud telefonide olemasolu on politseile teada ning ANOM-vestlused on põhjuseks, miks isikuid kinni peetakse. Varasemalt on Jurgen Essenberg uurinud, mis on ANOM-rakenduse eelised nn SKY-telefoni ees. Pärast kahtlustatavana kinni pidamist võeti Jurgen Essenbergilt ära mobiiltelefon Xiamo Redmi 9A, milles oli suhtlusrakendus Signal. Seal peetud vestlustes hoiatas kasutaja Marco süüdistatavat, et ta on politsei huviorbiidis, ning ühtlasi arutati, kas Eesti Vabariik on ANOM-iga kaasa läinud nagu Soome, Rootsi jt riigid. Lisaks kinnitab ANOM-rakendusega telefoni kasutamist ehk süüdistatava huvi oma tegevust varjata see, et ta on pidevalt muretsenud telefoni turvalisuse pärast ja kasutab aktiivselt VPNteenust, mis aitab varjata inimese tegelikku asukohta. 2.1 Kui kõrvutada kasutaja Puzle ANOM vestlusi teiste kohtule esitatud tõenditega, siis esiteks kattuvad Puzle ja Jurgen Essenbergi asukohad ning lisaks kirjeldab Puzle vestlustes sündmusi, mis tõendite kohaselt toimusid Jurgen Essenbergiga.
  22. Jurgen Essenbergi süü talle esitatud süüdistuses on tõendatud. 3.1 Episoodis, mis seisneb suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises isikute grupis koos RV, JH, MO, MM ja VTga Eesti Vabariigis ja Poola Vabariigis, kinnitab Jurgen Essenbergile esitatud süüdistuse paikapidavust kohtule esitatud
  23. augusti
  24. a vaatlusprotokoll, mille tingnimetus on „J. Essenberg, IX-XIII episoodid“. Eelkõige kinnitavad narkootikumide käitlemist J. Essenbergi ja MM vahel 24.03, 25.03, 03.04, 05.04, 11.04, 3 13.04, 16.04, 22.04, 23.04, 29.04 ja 30.04 toimunud vestlused, mida tuleb kõrvutada MO ja MM vahel 30.04 toimunud vestlusega. Kokaiini tähistati ANOM-vestlustes terminiga „Kallis“. Sellele viitab nii isikute omavaheliste vestluste kontekst, pakkimise viis kui ka hinnaklass. Asjaolu, et MM varustas ka teisi isikuid kokaiiniga, kinnitavad varasemad kohtuotsused,
  25. juulil
  26. a koostatud vaatlusprotokoll, mille tingnimetus on „Tober VIII episood“,
  27. augusti
  28. a jälitustoimingu protokoll,
  29. mai
  30. a JH kahtlustatava kinnipidamise protokoll, ekspertiisiakt nr 21E-AN0799 ja DNA-ekspertiisiakt nr 21E-GE
  31. Lisaks kinnitavad süüdistusversiooni ehk asjaolu, et Jurgen Essenberg käitles narkootilisi aineid Eesti Vabariigis,
  32. juuli
  33. a asitõendi vaatlusprotokoll tingnimetusega „J. Essenberg III episood“. Tegutsemist omakasu ajendil kinnitab asitõendi vaatlusprotokollid tingnimetusega „J. Essenberg VI episood“ ja „J. Essenberg VIII episood“. 3.2 Episoodis, mis seisneb narkootiliste ainete käitlemises Poola Vabariigis koos MM, RS ja PLga, on Jurgen Essenbergi süü tõendatud
  34. augustil
  35. a süüdistatava elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud käsikirjalike märkmetega,
  36. juuli
  37. a vaatlusprotokollidega, mille tingnimetused on: „J. Essenberg II episood“, „J. Essenberg IV episood“, „Essenberg V episood“, „Essenberg VII episood“ ja „J. Essenberg VIII episood“, asjatundja PR ütlustega,
  38. juulil
  39. a koostatud Euroopa Uurimismäärusele (edaspidi EIO) Poola Vabariigist laekunud vastustega (sh PL ja RS poolt Poola Vabariigis antud ütlused), RS elukoha läbiotsimisprotokolliga ja J. Essenbergi kasutuses olnud sõiduauto läbiotsimisprotokolliga ja sõiduki läbiotsimisel leitud esemete vaatlusprotokollidega.
  40. Kuna süüdistatav käitles suures koguses narkootilisi aineid ja tegi seda grupis, on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Teo pani Jurgen Essenberg toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes.
  41. Süüdistatavale karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada, et KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava teo eest on ette nähtud ainult vangistus kestusega kolm kuni viisteist aastat. Vaatamata sellele, et prokuratuur taotles Jurgen Essenbergi karistamist sanktsiooni keskmäära lähistele jääva karistusega, tuleb süüdistatavale karistuseks mõista vangistus 9 aastat 6 kuud. Süüdistatava süü on keskmisest suurem vaatamata sellele, et ta ei olnud grupi liider. Narkootikumide käitlemine oli kestlik, mitte juhuslik, piiriülene ning koordineeritud ja läbimõeldud. Süü suurust mõjutab ka rahvatervise ohustamise määr, mis nii koguseid kui ka väljatöötatud skeemi (s.o tootmine-turustamine) silmas pidades oli kõrge. Lisaks on karistust raskendavaks asjaoluks kuriteo toimepanemine omakasu ajendil KarS § 58 p 1 mõttes. Süüdistatavale samaliigiliste kuritegude eest mõistetud varasemad karistused pole soovitud mõju avaldanud, kuriteod pani ta toime katseajal. Jurgen Essenbergile mõistetud 9 aasta 6 kuu pikkust vangistust tuleb KarS § 65 lg 2 alusel suurendada talle Soome Vabariigi Turu ringkonnakohtu
  42. septembri
  43. a kohtuotsusega 15/139973 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 aasta 5 kuu 16 päeva pikkuse vangistuse võrra ning Jurgen Essenbergile tuleb liitkaristuseks mõista 12 aastat 11 kuud 16 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb 4 karistusaja algust arvestada süüdistatava kahtlustatavana kinnipidamisest ehk
  44. augustist
  45. a. Kaitsja apellatsioon.
  46. Harju Maakohtu
  47. aprilli
  48. a otsuse vaidlustas Jurgen Essenbergi kaitsja. Kaitsja taotleb tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega: - mõista Jurgen Essenberg KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi esitatud süüdistuses õigeks; - määrata, et riik hüvitab Jurgen Essenbergile 34 746,96 eurot kohtueelses ja maakohtu menetluses kantud menetluskulu; - määrata, et riik peab Jurgen Essenbergile hüvitama vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju, võttes aluseks vahi all viibimise kestust päevades ja
  49. a II kvartali keskmise brutokuupalga algusel kujunevat hüvitise päevamäära 62,43 eurot; - määrata, et riik hüvitab Jurgen Essenbergile apellatsioonimenetluse kulu vastavalt menetluskulude nimekirjale. Oma seisukohti põhjendab apellant kokkuvõtlikult nii.
  50. Maakohus tugines süüdimõistva otsuse tegemisel lubamatutele tõenditele ja rikkus sellega oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 12 ja lg 2 mõttes. Lisaks nn ANOMvestlustele on järgmistel põhjustel lubamatud ka prokuratuuri poolt kohtule esitatud 18 vaatlusprotokolli, mis asuvad III köites lehekülgedel 115-121, 122-126, 194-200 ja IV köites lehekülgedel 1-
  51. 7.1 Need vaatlusprotollid ei ole kehtiva kohtupraktika valguses tõendid, vaid abistav materjal või näitlik abivahend. Tõendiks saavad olla vaatluse esemeks olnud andmed (RKKKo 1-18437 p-d 57-58). 7.2 Need vaatlusprotokollid on eksitavad, sest nad ei kajasta õigesti ei vaatluse käiku ega vaatluse eset (vt kohtuvaidlustes esitletud slaidid nr 30-32).
  52. Maakohus ei analüüsinud ega hinnanud vaatluse esemeks olnud andmete usaldusväärsust. Juhul, kui maakohus oleks vahetult tutvunud vaatlusprotokollide lisaks olnud andmekandjatele salvestatud faili, oleks kohus ilmselt nõustunud kaitsjaga, et prokuratuuri koostatud Exceli tabelid, metaandmeteta png- või jpg-formaadis pildifailid jms ei ole usaldusväärseks tõendiks, mille abil võiks tuvastada faktilised asjaolud. Vaatluse esemeks on olnud kriminaalasja kohtueelse menetleja enda loodud failid olukorras, kus nende allikad ja loomise asjaolud pole kontrollitavad (vt kohtuvaidlustes esitletud slaidid nr 33-41).
  53. Vaatlusprotokollid tuleks tunnistada ebausaldusväärseks ja tõendikogumist välja jätta ka sellepärast, et nende edastamine ei toimunud asjassepuutuvas riikidevahelises lepingus sätestatud korras: 5 - esiteks ei kinnitanud esitatud andmete autentsust Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise lepingu vastastikusest õigusabist kriminaalasjades art 9 lg 2 ja seal viidatud vormi C kohaselt; - teiseks ei toimunud nende andmete edastamine, mida politsei asus Eestis järgnevalt kriminaalmenetlustes kasutama, eelviidatud lepinguga sätestatud korras ehk lepinguga määratud keskasutuste kaudu.
  54. Kui kõrvaldada tõendikogumist tõendid, mis on lubamatud, siis puudub süüdistatava süü tuvastamiseks igasugune tõenduslik alus. Isegi kui nõustuda, et ANOM-vestlused on tõendina lubatavad, puuduvad asjas usaldusväärsed tõendid selle kohta, et Jurgen Essenberg: 1) on üldse ANOM-vestlustes osalenud ning 2) ANOM-vestlustes kasutajanime Puzle all esinenud isik on Jurgen Essenberg.
  55. Narkootiliste ainete käitlemine Poola Vabariigis ei ole tõendatud. Maakohus viitas vaidlustatud otsuse lk 21, et Poola Vabariigis läbi viidud ülekuulamistel ei rääkinud seal üle kuulatud kahtlustatavad Jurgen Essenbergist. Maakohtu väide on vale. Poola Vabariigist EIO vastusena laekunud PL kahtlustatavana ülekuulamise protokolli kohaselt ütles PL, et ta küll tunneb Jurgen Essenbergi, kuid tal ei ole süüdistatavaga mitte mingisugust seost. Mis puudutab Jurgen Essenbergi kodust leitud käsikirjalisi märkmeid, siis nende alusel ei saa ette heita narkootiliste ainete käitlemist, kuna tõendeid selle kohta, et Jurgen Essenberg oleks neid ülestähendusi kasutanud, ei ole.
  56. Narkootiliste ainete käitlemine Eesti Vabariigis ei ole tõendatud. Pole tõendeid selle kohta, et teised isikud kasutasid hüüdnime Mersu Jurgen Essenbergi kohta. Samuti pole tõendatud Jurgen Essenbergi puutumus kokaiiniga või fakt, et tegelikkuses üldse leidis aset kokaiini käitlemine süüdistuses kirjeldatud viisil.
  57. Maakohtu otsus sisaldab väiteid, mis pole tõendipõhised, ning samuti lünki ja loogikavigu: - otsuse lk 13 on märgitud, et sõiduki MB r/n XXXXXX on süüdistatava tööandjale kuulunud sõiduk. Tõendeid, mis kinnitaks väite paikapidavust, kriminaalasjas esitatud ei ole; - otsuse lk 13 on omistatud oluline kaal asjaolule, et Tähetorni 21 Tallinnas asus süüdistatava tööandjaks olnud äriühing X OÜ. Äriregistri avalike andmete järgi asub sellel aadressil veel vähemalt 28 äriühingut ning seega pole põhjust veendumuseks, et seal tegutses nimelt Jurgen Essenberg; - otsuse lk 18 on kohus märkinud, et süüdistatava kodust leitud käsikirjaliste märkmete autor on süüdistatav. Maakohtu etteheide selle kohta, et süüdistatav võttis ütluste andmisest loobudes endalt ise võimaluse vaidlustada prokuratuuri seisukohti, on kohatu. See, kui süüdistatav loobub ütluste andmisest, ei tähenda, et prokuratuur ei peaks esitama oma versiooni kinnitavaid tõendeid. Lisaks taotlesid Jurgen Essenbergi kaitsjad eelmenetluses käekirjaekspertiisi läbi viimist, kuid selles kohus
  58. jaanuari
  59. a määrusega keeldus. 6
  60. Maakohus kohaldas Jurgen Essenbergile karistust mõistes ebaõigesti materiaalõigust. Asjaolusid, mis tingiks Jurgen Essenbergile KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 sanktsiooni keskmisest määrast rangema karistuse mõistmist, ei ole ning sel põhjusel kohaldas kohus süüdistatavale ebaõigesti raskemat karistust, kui taotles prokurör. Esiteks hindas kohus süüdistatava süü keskmisest suuremaks mh põhjusel, et seda tingivat „rahvatervise ohustamise määr“. KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava teo puhul on rahvatervis kuriteokoosseisu tunnuste tasandil ohustatud määral, mis vastab narkootiliste ainete suures koguses käitlemisele ning maakohus ei ole põhjendanud, et käsiloleval juhul leidis aset rahvatervise määra ohustamine suuremas ulatuses kui antud karistusnormi järgi kvalifitseeritavate tegude puhul keskmiselt. Teiseks põhjendas maakohus keskmiselt raskemat karistust asjaoluga, et Jurgen Essenbergi on varem samaliigilise kuriteo eest karistatud. Toodu on juba kaetud KarS § 184 lg 2 p 2 kvalifitseeriva tunnusega ning seega pole argument kohane. Prokuratuuri vastus kaitsja apellatsioonile.
  61. Prokuratuur tegi Jurgen Essenbergi kaitsjal kohtueelse menetluse lõpuleviimisel kättesaadavaks kõik Ameerika Ühendriikide rahvusvahelise koostöö raames saadud Jurgen Essenbergi ja teiste samas kriminaalasjas süüdistuse saanud süüdistatavate ANOM-vestlused. Kohtuistungil uuriti nii vaatlusprotokolle kui ka nende koostamise aluseks olnud andmeid ja kogu olemasolev teave esitati kohtule. Kaitsjatel oli nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses küllaldaselt võimalusi esitada oma vastuväiteid. Seda võimalust kaitsjad ka kasutasid ning maakohus on otsuses asunud põhjendatult seisukohale, et uuritud vaatlusprotollide ja nende aluseks olnud algandmete õigsuses pole põhjust kahelda. Maakohus rõhutas (vt maakohtu otsuse lk 12), et tõendite usaldusväärsuse kontrollimiseks esitasid kaitsjad kohtus mitmeid taotlusi – nt menetleja ME ristküsitlemiseks – kuid nendest loobuti. Olukorras, kus vastaspool ei soovi vastuväiteid esitada või esitab neist üksnes osa, ei pea kohus kedagi selleks ka kohustama. Menetluse edasine käik.
  62. Ringkonnakohus määras asja
  63. jaanuaril
  64. a arutamisele ning andis apellatsioonimenetluse osalistele tähtaja taotluste ja taanduste esitamiseks. Seda võimalust kasutas Jurgen Essenbergi kaitsja. Jurgen Essenbergi kaitsja täiendav seisukoht.
  65. Varasemas menetluses ringkonnakohtus ja kassatsioonimenetluses ei ole kummutatud apellatsiooni p-des 3.4, 3.5, 3.6 ja 3.7 esitatud kaitseväiteid. Nende valguses on Harju maakohtu
  66. aprilli
  67. a otsus ebaõige ja tuleb sel põhjusel tühistada. Pärast Riigikohtu otsust on süüdistatav kandnud apellatsioonimenetluse tõttu kulu – kaitsjale makstud tasu 2928 eurot. Koos
  68. juunil
  69. a esitatud taotlusega on apellatsioonimenetluse kulu kokku 10 858 eurot ning see tuleb Jurgen Essenbergi kasuks Eesti Vabariigilt välja mõista.
  70. Kõik vaatlusprotokollid, mis kajastavad ANOM-vestluste vaatlemist (kd III tlk 115-121, 122-126, 194-200 ja kd IV tlk 1-111) on tõendina lubamatud järgmistel põhjustel: 7 - vaatlusprotokollide järgi ei toimetatud ANOM-vestluste vaatlust KrMS §-des 83 lg 1 ja 86 lg 1 loetletud eesmärkidel; - vaatlusprotokollid kajastavad menetleja poolset andmete analüüsi, mis ei vasta vaatlusprotokolli olemusele ega täida vaatlusprotokolli eesmärke. Menetleja analüüs ja hinnang ei ole tõend KrMS § 63 lg 1 tähenduses ning vaatlusprotokollid on tõendina lubamatud Riigikohtu lahendi nr 1-18-437 p-s 57 toodud põhjustel.
  71. Vaatlusprotokollid on eksitavad, sest need ei kajasta õigesti vaatluse eset ja menetlustoimingu käiku. Prokuratuur esitas tõendina ME
  72. juuli
  73. a kirja (kd III tlk 47-71), mis tõendab, et vaatlusprotokollid koostanud uurija MVi käsutuses olid ME edastatud DVD-plaat, millele olid salvestatud failist Estonia_1.tar.gz.gpg dekrüpteerimise ja lahti pakkimise järgselt .xlsx failidesse eraldatud konkreetsete kasutajanimede vestlused. Järelikult ei vaadelnud uurija MV
  74. juulil
  75. a,
  76. augustil
  77. a,
  78. augustil
  79. a ja
  80. augustil
  81. a mitte Ameerika Ühendriikidest laekunud faili Estonia_1.tar.gz.gpg, vaid .xlsx faile, mille salvestajaks oli metaandmete kohaselt
  82. juulil 2021.a ME. Vaatlusprotokollide p 6 kohaselt on protokolli lisa CD-plaat, millele on salvestatud konkreetsetel kuupäevadel või ajavahemikel kasutajanime „Puzle“ poolt teostatud teabevahetus. Kui see väide oleks õige, peaks CD-plaatidele salvestatud sõnumid pärinema eri ajavahemikest, kuid ANOM-tõendina kohtule esitatud 3 Exceli faili (s.o 4f0106 Puzle.xlsx, JID ja username.xlsx ja kasutajate IMEI-d.xlsx) metaandmed on identsed. Kokkuvõtlikult ei olnud vaatluste objektiks mitte Ameerika Ühendriikide ametivõimude poolt vastuseks õigusabipalvele edastatud tõmmisfail, vaid Keskkriminaalpolitsei ametniku poolt
  83. juulil
  84. a loodud Exceli failid, mille loomise protsessi talletatud ja kohtule esitatud ei ole.
  85. Eraldi tasub välja toomist
  86. augusti
  87. a asitõendi vaatlusprotokolli (J. Essenberg, tuvastamine, kd III tlk 115-121) eksitav sisu: - vaatlusprotokolli p 1 kohaselt vaadeldi mh kahe sõiduki Maksu- ja Tolliameti sõidukite automaatse numbrituvastussüsteemi väljavõtet. Vaatlusprotokollile lisatud CD-plaadil on 2 faili: 1) sõdiuki XXXXXX ANTS andmed.png ja Sõiduki FFFFFF ANTS andmed.png. Kui failid avada, siis ei nähtu (sh ka metaandmetest) kuidas need on saadud (loodud) või mida pildil kujutatakse. Järelikult on vaatlusprotokolli kantud teave selle kohta, et tegu on automaatse numbrituvastussüsteemi väljavõtetega, üksnes menetleja paljasõnaline väide, mida vaatluse esemeks olnud failid ei kinnita; - vaatlusprotokolli p 1 kohaselt on vaadeldavateks objektideks ka „Fotod nr 1-2 Google Maps asukoha koordinaatidega“. Vaatlusprotokollile lisatud CD-plaadil on 2 faili, mille nimed on „Foto nr 1 J. Essenbergi asukoha koordinaadid 15.04.2021.jpg“ ja „Foto nr 2 J. Essenbergi asukoha koordinaadid 16.04.2021.jpg“. Nende failide avamisel kuvatakse pildid, mis küll sarnanevad kaardirakendusega, kuid selle päritolu ja saamise (loomise) asjaolusid ei kajasta ei pilt ise ega selle metaandmed. Piltidel pole ühtegi koordinaati, seal on käsitsi kritseldatud tähis X ning sellele on lisatud 8 selgitus „J. Essenbergi asukoha koordinaadid“. Järelikult on menetleja loonud kaardi, teinud sellest jpg formaadis foto ning seejärel teinud selle põhjal vaatlusprotokollis tõendusliku sisuga järeldusi isiku asukoha kohta. Eeltoodut võiks iseloomustada kui tõendi kunstlikku loomist.
  88. ANOM-tõenditena on kriminaalasjas käsitletavad 3 Exceli faili - 4f0106 Puzle.xlsx, JID ja username.xlsx ja kasutajate IMEI-d.xlsx, mis on identsete koopiatena salvestatud kõikide asitõendi vaatlusprotokollidele lisatud CD-plaatidele. Väidetavalt oli nende 3 faili loomise aluseks Ameerika Ühendriikidelt õigusabipalve vastusena saadud „andmebaasi tõmmisfail“. Selle puhul tuleb usaldusväärsuse kontekstis arvestada järgmisega: - materjal edastati Ameerika Ühendriikide ametivõimude poolt Eesti ametivõimudele ilma edastatud andmete autentsust Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise lepingu vastastikusest õigusabist kriminaalasjades art 9 lg 3 ja seal viidatud vormi C kohaselt kinnitamata; - ametlikult ehk keskasutuste kaudu edastati teave välisel kõvakettal, millele salvestatud andmetele juurdepääsu ei saadud. See teave, mida Eestis kasutama hakati, edastati failina SFTP serveri kaudu. Järelikult ei toimunud teabe edastamine välislepingus sätestatud korda järgides; - andmeid selle kohta, mida kujutas endast Eestile edastatud nn tõmmisfail (nt millises failivormingus olid andmed, millal fail loodi, mida kujutas endast nn tõmmisfaili algmaterjal jpt), ei ole. Seda nn tõmmisfaili kohtule ei esitatud. Ülaltoodu tõttu ei saa kohtul olla vähimatki kindlust, et Ameerika Ühendriikide ametivõimude poolt Eesti ametivõimudele edastatud andmed kujutavad endast autentset koopiat ANOM-i rakenduse kaudu vahetatud sõnumitest.
  89. Kohtumenetluse võistlevuse tõttu peab prokuratuur esitama oma tõendid kohtule viisil, mis võimaldab kohtul neid lugeda usaldusväärseks. Kui prokuratuur seda kohustust ei täida, ei tule kaitsjal taotleda selliste tõendite kogumist, mis võimaldaks tõendi usaldusväärsuse osas tõusetunud kahtlusi kinnitada või kummutada. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei pea seda tegema ka kohus, lisaks pole kohtu ülesanne teha prokuratuurile ettepanekut selliste tõendite kogumiseks (RKKKo 1-18-437 p-d 58 ja 59).
  90. Kokkuvõtlikult tuleks ringkonnakohtul otsuse tegemisel ANOM-tõendid kõrvale jätta, sest need ei ole usaldusväärsed. Prokuratuur taotleb inimese süüdimõistmist ja karistamist politsei loodud Exceli tabelitele rajatud süüdistuse alusel. Ringkonnakohtu seisukoht.
  91. Ringkonnakohus jätab Jurgen Essenbergi kaitsja apellatsiooni rahuldamata. Maakohtu otsus jääb muutmata.
  92. Sissejuhatavalt märgib kolleegium, et käsilolevas kaasuses taandub vaidluse lahendamine paljuski küsimusele, kas: 9 1) tõendi esitaja peaks tõendi esitamisel vastaspoole seisukohta ära ootamata kohe paralleelselt tõendama ka selle lubatavust ja/või usaldusväärsust; 2) kas kahtlused tõendi lubatavuse ja/või usaldusväärsuse kohta võivad olla paljasõnalised või peaks tõendit õõnestav pool tegema omalt poolt midagi, mis tema poolt püstitatud kahtlust mõistlikus määras kinnitaks või mitte.
  93. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb nendele küsimustele vastata nii. Juhul, kui esitatava tõendi lubamatus ja ebausaldusväärsus pole ilmselge (näiteks esitatakse kohtule alaealise ütluste pähe videosalvestis, mis pole tehtud kooskõlas KrMS § 70 sätestatuga, vaid salvestise on filminud oma telefoniga lapse seaduslik esindaja), eeldab kohus tõendeid vastu võttes siiski, et need on lubatavad ja usaldusväärsed seni, kuni kohtu palge ette ei tooda midagi, mis kinnitab vastupidist. Olukorras, kus praktika on kohati niigi liikunud n-ö ületõendamise ja igaks juhuks tõendamise teed, ei ole nõue tõendada vaikimisi esitatavate tõendite lubatavust ja usaldusväärsust põhjendatud ja mõistlik. Võistlevas menetluses peab selle kohta, et mingisugune tõend on kõlbmatu ja tuleb kõrvale heita, veenvaid argumente esitama tõendi esitaja vastaspool. Sealjuures ei või tõstatatud kahtlused jääda paljasõnaliseks – kui üks pelgalt väidab, et tõend on lubamatu ja/või ebausaldusväärne, ei pea teine hakkama otsima ja esitama tõendeid, mis paljasõnalise väite ümber lükkaks.
  94. Kui vaadata prokuröri esitatud tõendeid ja menetluse käiku maakohtus, täheldab ringkonnakohus järgmist. Antud juhul soovis prokuratuur kriminaalasjas tõendada järgmisi fakte: Eesti Vabariik esitas Ameerika Ühendriikidele õigusabitaotluse andmete saamiseks; Ameerika Ühendriigid täitsid õigusabipalve ja edastasid küsitud andmed välisel kõvakettal; Eesti Vabariigi menetlejal ei õnnestunud saadud andmeid tehniliste viperuste tõttu kasutada ja need küsiti uuesti ning need ka saadeti viisil, mis võimaldas andmed avada ja neid kasutada ehk varem välisel kõvakettal saadetud andmed kopeeriti serverisse; Eesti Vabariigi menetleja selekteeris saadud andmed kriminaalasjade kaupa eraldi failidesse, mida konkreetse kriminaalasja menetleja vaatles ja koostas nende põhjal vaatlusprotokolli. Kinnitamaks ülalkirjeldatud sündmuste jada esitas prokuratuur maakohtule järgmised tõendid: Eesti Vabariigi õigusabitaotluse, sellele Ameerika Ühendriikidelt laekunud vastuse, Ameerika Ühendriikide Föderaalse Juurdlusbüroo (edaspidi FBI) informaatiku
  95. juuli
  96. a e-kirja ja Keskkriminaalpolitsei (edaspidi KKP) menetleja ME
  97. juuli
  98. a kirja ning kriminaalasjas koostatud vaatlusprotokollid.1 Sealjuures sisaldab ME
  99. juuli
  100. a kiri nii viiteid räsi väärtustele kui ka teavet, et Ameerika Ühendriikide poolt SFTP serverisse edastatud andmeid säilitatakse KKP-s.
  101. Küsimusele, kas loetletud tõendite puhul on midagi ilmselgelt lubamatule ja/või ebausaldusväärsele viitavat, tuleb kolleegiumi hinnangul vastata eitavalt. Asjaolu, kas kohtueelses menetluses tehti kõik vajalikud menetlustoimingud ning kas need talletati korrektselt, siin asjasse ei puutu. 1 kd III tlk 13-71, 115-121, 122-126, 194-200 ja kd IV tlk 1-111 10
  102. Kui vaadata Jurgen Essenbergi huvides esitatud kaitseakti, siis tema kaitsjad Küllike Namm ja Kristjan Tuul keskendusid ANOM-i tõendite lubatavuse küsimusele. Ainuke tõend, mis puudutab vaatlusprotokollide lubatavust, on taotlus ristküsitleda tunnistaja MVit.2 Jurgen Essenbergi kaassüüdistatavate kaitsjate (nt MO kaitsja Silver Reinsaare IT-ekspertiisi või tunnistaja ME ülekuulamise) taotlused3 ei ole esitatud Jurgen Essenbergi huvides ning seda, et ühe süüdistatava kaitsja taotlused peaks kantama vaikimisi üle kõikidele süüdistatavatele, kehtiv KrMS ette ei näe. Ajal, mil prokurör vaatlusprotokolle kohtule esitas ning esitles, Jurgen Essenbergi kaitsja ühtegi konkreetset vastuväidet ei esitanud, vaid andis üksnes väga üldiselt mõista, et tal on mingisugused vastuargumendid, kuid ta kavatseb oma seisukoha formuleerida kunagi tulevikus. Sellest, et Jurgen Essenbergi kaitsja hiljem täpsustas, et jagab nii varem väljaöeldud vastuväiteid kui ka oma kolleegi, MO kaitsja Silver Reinsaare seisukohti, võib pigem järeldada seda, et Jurgen Essenbergi kaitsja vastuväited puudutasid tõenäoliselt siiski ANOM-vestluste lubatavust, mitte vaatlusprotokolle.4
  103. Prokuröri tõendite lubatavuse ja usaldusväärsuse küsimuse tõstatas Jurgen Essenbergi uus kaitsja alles kohtuvaidlustes. Iseenesest pole kaitsjal keelatud seda teha, kuid siin tuleb ringkonnakohtu hinnangul silmas pidada, et väited tõendi lubamatuse ja ebausaldusväärsuse kohta ei või jääda paljasõnaliseks – pool võib kõiki üllatades tõstatada need küsimused küll alles kohtuvaidluses, kuid vastuargument osutub edukas üksnes juhul, kui sellel on tõendipõhine alus. Kui see nii ei ole, tuleb kanda riski, et väide jääb tagajärjetuks olukorras, kus vastaspoole tõendi lubatavus ja/või ebausaldusväärsus pole kohtu jaoks ilmselge või juba esitatud andmete põhjal tuvastatav.
  104. Arvestades eeltoodut vastab ringkonnakohus apellatsiooniväidetele nii.
  105. Kolleegium ei jaga apellandi seisukohta, et vaidlusalused vaatlusprotokollid 5 tuleks kõrvale heita, sest nendes vaadeldud andmete (ehk ANOM-vestluste) edastamisel rikuti Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahel sõlmitud välislepingus, mis käsitleb kriminaalasjades vastastikuse õigusabi osutamist (edaspidi leping või välisleping) sätestatut. Kaitsja ei vaidlusta seda, et
  106. mail
  107. a koostatud õigusabitaotlus ja sellele laekunud vastus koos lisatud ANOM-i andmetega 6 liikusid nii nagu leping ette näeb ehk riikide nimetatud keskasutuste kaudu. Apellant on seisukohal, et pärast Ameerika Ühendriikide keskasutuse edastatud välisel kõvakettal olnud andmete hävimist 7 failina SFTP serveri kaudu edastatud tõmmisfail8 oleks pidanud samuti liikuma keskasutuste, mitte ametnike kaudu. Kolleegium selle väitega ei nõustu. Üldistatult on olukord ju lihtne: Eesti Vabariik esitas Ameerika Ühendriikidele õigusabipalve, mille taotluse saanud pool terviklikult täitis, kuid saadut ei olnud võimalik tehnilistel põhjustel kasutada ning sel põhjusel paluti andmed uuesti saata. Kord juba korrakohaselt edastatud andmete saatmine teisiti vormistatud kujul ei ole 2 kd I tlk 60-71 nt kd I tlk 42-49, 72-82, 86-89 vms 4 vt kd II tlk 182-185 ning eeskätt just tlk 184 ning sellele eelnevalt tlk 174 5 kd III tlk 115-121, 122-126, 194-200 ja kd IV tlk 1-111 6 kd III tlk 13-46, 47-71 7 vt nt kd III tlk 59-60 8 vt nt kd III tlk 70 3 11 ringkonnakohtu hinnangul mitte kuidagi vastuolus ei välislepingu eesmärgiga ega ka lepingu art 18 märgituga. Erinevalt apellandist ei pea ringkonnakohus andmete autentsust kahjustavaks ka seda, et taotluse saanud riik ei kinnitanud seda lepingu art 9 lg 3 kohaselt ja seal viidatud vormi C kasutades. Lihtsustatult väidab kaitsja seda, et kinnituse puudumise korral esineb arvestatav tõenäosus, et taotluse saanud riik edastab taotluse saanud riigile vale- või võltsitud andmeid. Seda ei pea kolleegium praegusel juhul tõenäoliseks. Esiteks on prokuröril õigus, et eraldi kinnitust polegi tegelikult vaja olukorras, kus õigusabitaotlusele esitatud vastuse põhjal pole alust andmete õigsuses kahelda. Teiseks anti käsiloleval juhul üle andmed, mille puhul ei ole vaidlust, et nende kogumine, säilitamine ja edastamine toimus Ameerika Ühendriikide eestvedamisel ja kontrolli all. Kirjeldatud olukorras on kinnituse andmata jätmine pelgalt formaalne minetus, mis andmete sisu ei kahjusta.
  108. Kui minna kaitsja etteheidetega edasi, siis pole apellandi hinnangul andmeid selle kohta, mida kujutas endast Eestile edastatud nn tõmmisfail (nt millises failivormingus olid andmed, millal fail loodi, mida kujutas endast nn tõmmisfaili algmaterjal jpt). Kaitsja juhib ringkonnakohtu tähelepanu asjaolule, et seda nn tõmmisfaili kohtule ei esitatud. Ringkonnakohus nendib, et prokuröri esitatud tõenditest (eelkõige ME
  109. juuli
  110. a kiri) nähtuvalt on kohtu(te)le antud ammendav ülevaade sellest, milliste algoritmide ehk räside abil oleks vajadusel võimalik kontrollida nii õigusabitaotluse kui sellele järgnenud menetlejate suhtluse käigus edastatud andmete terviklikkust. Samuti sisaldub ME kirjas viide asjaolule, et FBI ametniku poolt SFTP serverisse edastatud tõmmisfaili säilitatakse KKP-s. Eraldi kontrolli ei pidanud vajalikuks maakohus ning selle vajalikkust ei jaata ka ringkonnakohus olukorras, kus kaitsja pole kasutanud võimalust KKP-s säilitatava failiga tutvumiseks või palunud kohtul failiga tutvuda selleks, et tuua välja konkreetsed, tõendipõhised anomaaliad, mis räägivad selle kasuks, et räsid ei kattu ning sellest johtuvalt on Ameerika Ühendriikide edastatud andmed moonutatud või valed.
  111. Järgnevalt on apellant seisukohal, et prokuratuuri esitatud vaatlusprotokollid on eksitavad, kuna need ei kajasta õigesti vaatluse eset ja menetlustoimingu käiku.
  112. Ringkonnakohus nõustub kaitsja väitega, et menetleja MV ei vaadeldnud
  113. juulil
  114. a,
  115. augustil
  116. a,
  117. augustil
  118. a ja
  119. augustil
  120. a Ameerika Ühendriikidest laekunud faili Estonia_1.tar.gz.gpg, vaid .xlsx faile, mille lõi
  121. juulil 2021.a ME. See asjaolu on tõendatud varem juba korduvalt ära märgitud ME
  122. juuli
  123. a kirjaga, 9 mida lugedes võib täheldada järgmist: 9 -
  124. mail
  125. a,
  126. mail
  127. a ja
  128. juunil
  129. a tegi Eesti Vabariik Ameerika Ühendriikidele õigusabitaotlused kuue erineva menetluses oleva kriminaalasja raames (s.o asjad nr 20221000040, nr 20930000123, nr 21221000002, nr 21221000014, nr 20250100007 ja nr 21221000018); - Ameerika Ühendriikide vastus õigusabitaotlusele sisaldas ühte kõvaketast, millel olid ANOM-andmed; vt kd III tlk 45-46 12 - selle kõvaketta ühendamisel arvutiga toimus automaatne viirusekontroll, mis kahjustas kettal olnud andmeid ja muutis neile juurdepääsu võimatuks; -
  130. juulil
  131. a paluti Ameerika Ühendriikidelt edastada kõvakettal olnud ANOMandmed uuesti, SFTP serveri kaudu; -
  132. juulil
  133. a edastasid Ameerika Ühendriigid kõvakettal olnud ANOM-andmed uuesti, SFTP serveri kaudu; - ANOM-andmete dekrüpteerimisel ja lahti pakkimisel avanes andmebaasi tõmmisfail, milles olid kõikide
  134. mail
  135. a,
  136. mail
  137. a ja
  138. juunil
  139. a esitatud õigusabitaotlustes märgitud kriminaalasjades (s.o asjad nr 20221000040, nr 20930000123, nr 21221000002, nr 21221000014, nr 20250100007 ja nr 21221000018) küsitud ANOM kasutajate vestlused; - selles tõmmisfailist eraldati KrMS § 214 sätestatut silmas pidades ANOM-i kasutajate vestlused kriminaalasjade põhiselt erinevatesse .xlsx failidesse. Kaitsja on seisukohal, et toimingud, mida tegi tsiteeritud kirjast nähtuvalt menetleja ME Ameerika Ühendriikide poolt SFTP serverisse edastatud andmetega, on olemuselt sellised, mis tulnuks tegelikult talletada vaatlusprotokolli. Kolleegium apellandiga ei nõustu, sest selle kirjeldamiseks, mil moel jõudis üks või teine tõend menetlejani ja sealt edasi kriminaalasja juurde, ei ole KrMS § 83 lg 1 kirjeldatud vaatluse (mille eesmärgiks on koguda kriminaalasja lahendamiseks vajalikke andmeid) läbiviimine ja vaatlusprotokolli koostamine tegelikult nõutav. Antud juhul koguti tõendeid Ameerika Ühendriikidele saadetud õigusabipalve alusel ning saadud digitaalsetest andmetest eraldati kriminaalasja lahendamiseks vajalik. Kui vaadata
  140. juuli
  141. a kirja siis selle pinnalt on võimalik mõista, mil moel ME Ameerika Ühendriikidest laekunud digiandmetega ümber käis ning eesmärki, et asja juurde võetud tõendi ehk süüdistatava ANOM-vestluste saamislugu oleks jälgitav,
  142. juuli
  143. a kiri ka täidab määral, mis võimaldab mitte nõustuda kaitsja väitega, mille kohaselt: „ei saa kohtul olla vähimatki kindlust, et Ameerika Ühendriikide ametivõimude poolt Eesti ametivõimudele edastatud andmed kujutavad endast autentset koopiat ANOM rakenduse kaudu vahetatud sõnumitest.“. Asjaolu, et kirjas on kajastatud tõele vastavad faktid, kinnitavad nii õigusabitaotlus ja sellele edastatud vastus, FBI ametniku e-kiri ning viimaks kaitsja poolt viidatugi, et vaidlusalustele vaatlusprotokollidele lisatud Exceli failide loojaks on olnud
  144. juulil
  145. a ME. Toodut kogumis hinnates ei teki mitte mingisugust ületamatut lünka, kuna andmete käitlemine on nõutaval määral jälgitav ja vajadusel ka kontrollitav – ringkonnakohus on kord juba viidanud asjaolule, et ME
  146. juuli
  147. a kirjas ning tegelikult ka vaidlusalustes vaatlusprotokollides on ära märgitud seegi, et Ameerika Ühendriikidest SFTP serveri kaudu edastatud originaalfaili säilitatakse KKP-s.
  148. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et apellant tõstatas küll kahtlused, kuid tõendipõhist katet neil pole. Käsiloleval juhul oli võimalik kontrollida või lasta kohtul kontrollida Keskkriminaalpolitseis säilitatava Ameerika Ühendriikidelt õigusabitaotluse vastusena laekunud andmekogu terviklikkust, ning küsitleda andmeid käidelnud menetleja ME, kuid seda ei tehtud. Seega asus prokurör kohtuvaidlustes põhjendatult seisukohale, et kaitsja väited jäid paljasõnaliseks.10 10 kd XI tlk 21-22 13
  149. Edasi leiab apellant, et MV koostatud vaatlusprotokollid 11 pole tõendina lubatavad ja usaldusväärsed. Kolleegium kaitsjaga ei nõustu. Esiteks pole ringkonnakohus päri sellega, et käsiloleva kaasuse asjaolud kattuvad apellatsioonis viidatud kohtuasja nr 1-18-437 asjaoludega. Viidatud kaasuses esitas prokurör kohtule tõendina vaatlusprotokolli, mis osutus Riigikohtu hinnangul prokuratuuri seisukohtade mõistmist abistavaks näitlikuks abivahendiks põhjusel, et selle juurde ei lisatud nn algandmeid. Sellist olukorda käsilolevas asjas ei ole. Kaitsja on ka ise möönnud, et vaatlusprotokollide lisadeks olevatel CD-plaatidel on vaatlusprotokolli aluseks olevad andmed olemas. Järelikult tuleb ringkonnakohtul analüüsida kaitsja väiteid selle kohta, mis puudutab vaatlusprotokolli vastavust KrMS-is sätestatule ning vaadeldud andmete usaldusväärsust. Teiseks ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda enam kaitsja etteheidet, mis puudutab märkust, et vaatlusprotokollide lisaks olevatele CD-plaatidele salvestatud sõnumid ei pärine eri ajavahemikest, kuid loogiline oleks kui nad pärineks. See, et n-ö ANOM tõendina esitatud 3 Exceli faili (s.o 4f0106 Puzle.xlsx, JID ja username.xlsx ja kasutajate IMEI-d.xlsx) metaandmed on identsed, on toodu seletatav asjaoluga, et need failid lõi
  150. juulil
  151. a algsest tõmmisfailist erinevate vestluste konkreetsete kriminaalasjade alla paigutamise vajaduse tõttu menetleja ME.
  152. Iseenesest on kaitsjal õigus, et kehtiva kohtupraktika kohaselt ei peeta selliste KrMS § 63 lg-s 1 loetletud esemete kohta, mille vahetu uurimine on raskusteta võimalik kohtulikul arutamisel, vaatlusprotokolli koostamist vajalikuks, sest tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks on võimalik kohtule esitadagi näiteks dokument, foto vms, ilma et selle kohta tuleks täiendavalt koostada vaatlusprotokolli (RKKKo 1-18-437 p 56). Kaitsja väide, et antud juhul kajastavad vaatlusprotokollid menetleja analüüsi, on aga õige üksnes osaliselt.
  153. Nii näiteks ei pea ringkonnakohus mitte kuidagi tarbetuks ja kõigiti vaatluse eesmärkidega kooskõlas olevaks toimingut, mille eesmärgiks on mingisuguse andmemassiivi läbi töötamine selleks, et tõendamiseseme asjaolude konteksti silmas pidades eristada tõenduslikult oluline ebaolulisest. Ringkonnakohus nendib, et sarnaselt toimitakse ka jälitustoimingute protokollide koostamisel. Näiteks
  154. juulil
  155. a koostatud vaatlusprotokolli (J. Essenberg II episood) 12 kohaselt on vaadeldud vaatlusprotokolli lisaks olevale CD-plaadile salvestatud Exceli faili, mis sisaldab kasutajanime Puzle kasutanud isiku ehk Jurgen Essenbergi (selle kohta vt edaspidi) vestlusi erinevate isikutega ning nendest vestlustest on eraldatud konkreetse isikuga piiritletud ajavahemikul vahetatud sõnumid, mida pole vaatluse käigus menetletava kriminaalasja tehioludega seotud. Seda tegi prokurör maakohtus siis, kui ta vaidlusaluseid tõendeid maakohtus esitas ja esitles.13 Eeltoodu tõttu jääb ainetuks apellandi kriitika, mis puudutab samal põhimõttel koostatud vaatlusprotokolle.14
  156. Kaitsja tõi eraldi välja
  157. augusti
  158. a asitõendi vaatlusprotokolli (J. Essenberg, tuvastamine)15 eksitava sisu. Üldistatult on apellant seisukohal, et vaatlusprotokollile lisatud 11 kd III tlk 115-121, 122-126, 194-200 ja kd IV tlk 1-111 vt kd IV tlk 1-7 ja kileümbrikus lisatud CD plaadil olev fail 13 nt kd II tlk 204-214 14 vt kd IV tlk-d 1-7, 9-16, 18-23, 25-41, 43-
  159. 47-50, 52-57, 59-62, 64-72, 74-77, 79-85, 87-93, 95-102, 104-106, 108-111, 134-140 15 kd III tlk 115-121 12 14 CD-plaadil on n-ö algandmete hulgas ära toodud nii teadmata päritoluga kui ka menetleja enda loodud failid (nt automaatse numbrituvastussüsteemi ANTS väidetav väljavõte või kaardirakendusega sarnanev pilt, mida on ilmselt käsitsi täiendatud). Viidatud vaatlusprotokolli lugedes on ilmne, et kuigi otsesõnu pole menetleja järeldusi protokollis ära toodud, on vaatluse eesmärgiks eri allikatest pärinevate andmete kõrvutamine ja kogumis esitamine viisil, mis veenaks lugejat, et kasutajanime Puzle kasutas Jurgen Essenberg. Ringkonnakohus peab sellisel kujul protokolli koostamist tarbetuks ning siin on kaitsjal õigus, et tegu on näitliku abivahendiga. Samas ei keela kohtupraktika prokuröril sellist dokumenti kohtule esitada ning erinevalt RKKKo 1-18-437 kirjeldatud abivahendist on selles asjas CD-plaadile lisatud ka andmed, mida analüüsiti. Selles osas ei ole need kaks kaasust võrreldavad. Erinevalt kaitsjast ei pea ringkonnakohus näiteks faili ANTS-u andmetega automaatselt ebausaldusväärseks. Kriminaalmenetluslik kogemus võimaldab väita, et erinevaid registriväljavõtteid esitataksegi sarnasel moel ja vormis, sh antakse kohtutele üle paberkandjal väljavõtteid registritest, mis pole avalikud (näiteks karistusregister). Kolleegium jääb selle juurde, et osaline, kelle jaoks ei ole sellisel ehk lihtsustatult praktikas tavapärasel kujul esitatud andmete autentsuses lõpuni kindel, saab ja peabki oma kahtlusi ise kontrollima. Sellist kohustust ei ole vastaspoolel. Käsiloleval juhul oleks kaitsja võinud taotleda kohtult, et prokuratuur näitab kohtuistungil andmeid otse registrist või küsitleda vaatlusprotokolli koostanud menetlejat. Seda ei tehtud. Mis puudutab jpg-faile, millel on kujutatud kaardirakendus, siis siin on menetleja väga lihtsustatult sisestanud Excel failis sisalduvad koordinaadid Google Maps’i. Nii kohtu(te)l kui ka kõikidel menetlusosalistel on samas menetleja tegevusele vaatamata võimalik soovi korral Exceli failis sisalduvate laius- ja pikkuskraadide abil ja avalikult kättesaadavat kaardirakendust kasutades kontrollida, kas menetleja loodud failil visualiseeritud asukohaandmed on õiged. Seda, et need õiged poleks, kaitsja ei ütle.
  160. Kõike ülaltoodut silmas pidades ei nõustu ringkonnakohus apellandiga, et menetleja koostatud Exceli tabelid, metaandmeteta png- või jpg-formaadis pildifailid jms ei ole usaldusväärseteks andmeteks põhjusel, et nende allikad ja loomise asjaolud pole kontrollitavad. Olemasolevad andmed ei võimalda kaitsja seisukohti jagada. Võimalusest hankida teavet, mis tõstatatud kahtlusi kinnitaks ehk küsitleda vaidlusalused protokollid koostanud menetleja MVit, Jurgen Essenbergi kaitsja
  161. septembri
  162. a kohtuistungil loobus.16
  163. Apellandi väitel pole Jurgen Essenbergi süü tõendatud juhul, kui eeldada, et lubamatud tõendid on siiski lubatavad. Samas jäävad kaitsja väited selle kohta, miks pole Jurgen Essenbergi süü tõendatud juhul, kui apellandi arvates lubamatud tõendid on siiski lubatavad, maakohtu argumentide valguses ainetuks. Nii näiteks on maakohus otsuse lk 13-14 esitanud rea põhjendusi selle kohta, miks on kohus veendunud, et Jurgen Essenbergil oli n-ö ANOM rakendusega telefon, vaatamata asjaolule, et seda tema juurest või elukohast ei leitud; tõendeid (sh algandmeid) ANOM-vestlustega kõrvutades on maakohus jälgitavalt põhjendanud, miks on tõendatud, et Jurgen Essenberg kasutas ANOM-vestlustes kasutajanime 16 kd VIII tlk 96 15 Puzle. Ringkonnakohus lisab omalt poolt seda, et sarnasel viisil – nii ANOM-vestluste asukohaandmeid kui ka erinevate infokildude kõrvutamisel muudest allikatest pärit andmetega - tuvastati tegelikult Jurgen Essenbergi kaasüüdistatavad, sh need, kellega koos narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist süüdistatavale ette heidetakse.17
  164. Apellant toob Jurgen Essenbergi isiku tuvastamise juures välja kaks detaili, millele tuginedes tegi maakohus vale järelduse, et Jurgen Essenberg on Puzle alt ANOM-vestlustes osalenu. Esiteks märkis maakohus, et lisaks Jurgen Essenbergi elukohale XXX Tallinnas viibis Puzle kasutajanime kasutanud isik ka Tähetorni 21 Tallinnas vahetus läheduses ja see on Jurgen Essenbergi tööandja X OÜ asukoht. Siin leidis kaitsja, et avalikult peetava äriregistri andmete järgi on Tähetorni 21 Tallinnas veel vähemalt 28 äriühingu asukoht. Ringkonnakohus nendib, et see võibki nii olla, kuid toodu ei tee olematuks fakti, et seal tegutseb lisaks kaitsja viidatud 28-le ja ehk ka enamale äriühingule ka Jurgen Essenbergi tööandja. Seda seost kaitsja argument olematuks ei tee. Teiseks märkis maakohus, et Puzle Eestist äraoleku ja Eestisse naasmine langeb kokku ANTS-u andmetega selle kohta, millal ületas riigipiire süüdistatava tööandjale kuulunud sõiduk Mercedes-Benz r/n XXXXXX. Apellant on seiskohal, et tõendeid, mis maakohtu väidet kinnitaks, kriminaalasjas pole. See väide ei ole õige.
  165. augusti
  166. a asitõendi vaatlusprotokollile lisatud CD-plaadil on Mercedes-Benz r/n XXXXXX detailandmete päringu vastus. Selle järgi on sõiduki omanik EK ja kasutaja PK. Jurgen Essenbergi tööandjaga seob sõidukit asjaolu, mis nähtub samale CD-plaadile lisatud X OÜ äriregistri väljavõttest – PK on osaühingu juhatuse liige.
  167. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata maakohtu argumente, mis puudutavad narkootiliste ainete käitlemist Eesti Vabariigis (vt vaidlustatud otsuse lk-d 14-17). Kohtu argumentatsioon lükkab veenvalt ümber kaitsja väite selle kohta, et kriminaalasjas ei ole tõendatud Jurgen Essenbergi puutumus kokaiiniga või asjaolu, et tegelikult üldse kokaiini süüdistuses kirjeldatud viisil käideldi. Kaitsja hinnangul ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kokaiini käitlemises süüdistatud Jurgen Essenbergi kaaslased kasutasid tema kohta hüüdnime Mersu. See väide ei ole õige.
  168. augusti
  169. a asitõendi vaatlusprotokollis18 on ära toodud Jurgen Essenbergi, MO ja (selle protokolli kohaselt) tuvastamata isiku ANOM-vestlused. Jurgen Essenberg tahab tuvastamata isikult kallist19 (vt siinkohal
  170. aprillil
  171. a kell 18.19/21.19 saadetud sõnumit;
  172. aprillil
  173. a kell 13.52/16.52 ja kell 16.33/19.33 saadetud sõnumid). Kui tuvastamata isik küsib, palju tahad, 50-sed on ilmselt (vt
  174. aprillil
  175. a kell 16.34/19.34 saadetud sõnum), vastab Jurgen Essenberg, et 100 (vt
  176. aprillil
  177. a kell 16.34/19.34 saadetud sõnum). Tuvastamata isik nendib, et ei vasta hetkel, siis ilmselt homme, ta oli kusagil tööl ja ei teadnud, kas jõuab koju v ei, selline jutt oli hommikul (vt
  178. aprillil
  179. a kell 16.34/19.34 saadetud sõnum) ning seega lepivad pooled kokku, et nad jätkavad suhtlust järgmisel päeval (vt
  180. aprillil
  181. a pärast kella 16.34/19.34 vahetatud sõnumid). Järgmisel päeval küsib Jurgen Essenberg tuvastamata isiku käest, mis seis on, ning pooled lepivad kokku, et 17 kd III tlk 127-135, 149-157, 172-179, 182-187, 188-193 vt kd IV tlk 79-85 19 Kaitsja ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust, et nii tähistati omavahelistes vestlustes kokaiini 18 16 saadavad ta (ehk siis inimese, kelle kaudu on võimalik 100 ehk 50 ja 50 kallist saada) sinna puu juurde kell 16.00 (vt
  182. aprillil
  183. a Jurgen Essenbergi ja tundmatu isiku vahel vahetatud sõnumid). Paralleelselt toimub
  184. aprillil
  185. a tuvastamata isikul vestlus MOga, keda tuvastamata isik teavitab, et Mersu tahab 50+50 ja tuvastamata isikuga lepitakse kokku, et viidatu saab kätte kell 16 suure puu juurest (vt MO sõnumivahetus tuvastamata isikuga
  186. aprillil
  187. a). Kolleegium märgib, et tsiteeritud sõnumivahetusega on tõsikindlalt tõendatud, et MO ning tuvastamata isik pidasid Mersu all silmas Jurgen Essenbergi. Arvestades, et kriminaalasjas esitatud tõendite kohaselt kasutas süüdistatav aeg-ajalt tööandja esindajale kuulunud sõidukit Mercedes-Benz, võib see asjaolu kaudselt näidata ka sellise hüüdnime päritolu.
  188. Apellandi hinnangul pole tõendatud ka see, et Jurgen Essenberg oli kuidagi seotud nende narkootikumidega, mida käideldi süüdistuse kohaselt Poola Vabariigis. Ka siin ei hakka ringkonnakohus maakohtu asjakohast argumentatsiooni kordama (vt maakohtu otsuse lk-d 1822). Kaitsja on esitanud kaks konkreetset vastuargumenti: 1) PL ei rääkinud ülekuulamisel seda, mida väidab maakohus ning 2) maakohtu järeldus, et Jurgen Essenbergi kodust leitud käsikirjaliste märkmete autoriks on süüdistatav, on meelevaldne - süüdistatava kaitsjate taotluse korraldada asjas käekirjaekspertiis, jättis kohus rahuldamata. Sarnaselt maakohtuga ei leia kolleegium Poola Vabariigi poolt Eesti Vabariigile edastatud PLe ütlustest kohta, kus PL räägib Jurgen Essenbergist. 20 Samas ei väära olemasolevat tõendikogumit mitte kuidagi asjaolu, kas Jurgen Essenbergi kaassüüdistatav oma sõnul süüdistatavat tunneb või mitte või kas PL ülekuulamisel Jurgen Essenbergist midagi rääkis või ei, sest kaitsja argument on ainetu järgmistel põhjustel. Kriminaalmenetluslik kogemus võimaldab väita, et üldjuhul ei ole aine grupis käitlemise korral liikmed altid üksteise vastu ütlusi andma v.a osas, mille puhul on neile ilmne, et ütluste andmata jätmine või osaline andmine tõendusliku baasi ja selle pinnalt tehtavaid järeldusi ei muuda. Kui võrrelda käsiloleval juhul isikute ütlusi ANOM-i sõnumivahetusega, on sarnane muster täheldatav ka käsilolevas asjas. Kuigi ANOM-vestlused PLga seovad Jurgen Essenbergi täiesti tõsikindlalt Poola Vabariigis avastatud narkolaboriga, siis ülekuulamistel sellest ei räägita (PL) või keeldutakse sootuks ütluste andmisest (Jurgen Essenberg). Mis puudutab kaitsja teist etteheidet, siis pole apellant vaidlustanud asjaolu, et käsikirjalised märkmed, mis kajastasid narkootilise aine tootmiseks vajalikke andmeid, leiti läbiotsimise käigus Jurgen Essenbergi kodust. Isegi kui eeldada seda, et märkmete autoriks pole süüdistatav, kuid kõrvutada nende sisu ja leidmise kohta ülejäänud tõenditega – eelkõige ANOM-i sõnumivahetusega, Poola Vabariigist laekunud andmetega ja asjatundja PR ütlustega21 - ei räägi fakt, et Jurgen Essenbergi kodust leiti märkmed, mis kajastavad narkootilise aine amfetamiini tootmiseks vajalikku infot ja andmeid, paraku mitte kuidagi selle kasuks, et süüdistatav ei ole seotud Poola Vabariiki rajatud laboriga. Kuna Jurgen Essenbergile heidetakse ette narkootilise aine grupis käitlemist, siis üldistatult on antud juhul märksa olulisem, kus kohast märkmed leiti, mitte see, kes kirjutatu kirja pani. 20 kd VII tlk 38-46, vaata siinkohal ka ütluste kohtule esitamine
  189. septembri
  190. a istungil, kd VI tlk 185, prokurör andis üle ainult need ütlused, mis on köidetud eelpoolviidatud köitesse VII lehekülgedele 38-46 21 vt kd VII tlk 71-85 17
  191. Kõike eeltoodut silmas pidades jäävad tagajärjetuks apellandi väited, et Jurgen Essenbergile ette heidetud ja KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritud kuriteod ei ole tõendatud. Kvalifikatsiooni kaitsja vaidlustanud ei ole ning ringkonnakohtul ei ole põhjust selles osas apellatsiooni piiridest ka väljuda.
  192. Kaitsja ei nõustunud Jurgen Essenbergile mõistetud karistusega. Apellandi väitel ei põhjendanud maakohus seda, et antud juhul ohustati rahvatervise määra enam, kui keskmiselt selle karistusnormi järgi kvalifitseeritavate kuritegude puhul ning lisaks rääkis maakohus Jurgen Essenbergi varasemast karistusest olukorras, kus korduvus on juba kvalifitseeriva tunnusega kaetud. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb süüdistatavale mõistetud karistus jätta muutmata. Valitseva arvamuse järgi tuleb edasikaebemenetluses maakohtu mõistetud karistusse sekkuda üksnes erandjuhtudel siis, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine (nt RKKKo 1-17-1629). Ringkonnakohus ei näe apellatsioonis maakohtu kaalutlusotsustuse tühistamist tingivaid argumente (vt ka RKKKo 1-19-4150). Vastuseks kaitsjale märgib kolleegium, et see, millist karistust taotles prokurör, ei ole tähtis. Kohus ei ole karistust mõistes seotud menetlusosaliste ettepanekutega karistusmäära ja -liigi osas. Mis puudutab süü suurust, siis maakohus on oma mõtte sõnastanud veidi konarlikult, kuid kohtu väljendit rahvatervise ohustamise määr mõistab kolleegium koostoimes edaspidi kasutatud väljenditega tootmine, turustamine ja kogused nii, et kohus pidas silmas asjaolu, et Jurgen Essenbergi poolt käideldud aine kogus oli selline, mis oli mõeldud levitamiseks ning sestap ohustas süüdistatava tegu ulatuslikult KarS §-ga 184 kaitstavat rahvatervist. Arvestades, et kriminaalasjas leidis tõendamist süüdistuse väide, et Jurgen Essenberg osales ca 87 liitri vedela amfetamiini, ca 14,9 kg pulbrilise amfetamiini, ca 7 kg mefedrooni ja ca 100g kokaiini käitlemisel, on ilmne, et süüdistatava süü on väga suur ning juba käideldud ainete kogus õigustaks talle üle keskmise määra küündiva karistuse mõistmist. Kui siia lisada fakt, et Jurgen Essenbergi on varemgi samaliigilise kuriteo toimepanemise eest juba karistatud, oli maakohus lähtuvalt karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest õigustatud arvestama ka süüdistatava isikuga. Ringkonnakohus märgib, et see võimalus jääb kohtutele siiski ka juhul, kui isikule etteheidetava teo kvalifikatsioon näeb ette korduvuse.
  193. Kokkuvõtvalt tuleb ringkonnakohtu hinnangul kaitsja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab kolleegium maakohtu otsuse muutmata. Samas tuleb olenemata eeltoodust täpsustada Jurgen Essenbergile mõistetud karistust osas, mis puudutab eelvangistuse lugemist karistusaja hulka. Maakohus mõistis Jurgen Essenbergile liitkaristuseks 12 aasta 11 kuu 16 päeva pikkuse vangistuse ning määras, et kooskõlas KarS § 68 lg 1 tuleb eelvangistus arvata karistusaja hulka ning sel põhjusel hakatakse karistuse kandmise algust arvestama alates Jurgen Essenbergi kahtlustatavana kinnipidamisest alates
  194. augustist
  195. a. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  196. juunil
  197. a õigeksmõistva otsuse tõttu süüdistatava suhtes kohaldatud tõkendi ning määras, et Jurgen Essenberg tuleb viivitamatult vabastada. Sellest tulenevalt ei saa ringkonnakohus enam lihtsalt lugeda karistuse kandmise alguseks Jurgen Essenbergi kahtlustatavana kinnipidamise aega, vaid karistusest tuleb lugeda kantuks aeg Jurgen Essenbergi kinnipidamisest tema vahi alt vabastamiseni. Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks oli Jurgen Essenberg talle maakohtu otsusega mõistetud karistusest jõudnud ära kanda 2 aastat 9 kuud 19 päeva vangistust ning seega jäi tal kanda veel 10 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust. Kuna prokuratuur ei esitanud 18 seisukohta ja põhjendusi selle kohta, kas ringkonnakohus peaks Jurgen Essenbergi suhtes kohaldama tõkendit vahistamine või mitte, tuleb Jurgen Essenbergi poolt kandmisele kuuluva 10 aasta 1 kuu 27 päeva pikkuse vangistuse kandmist arvestada päevast, mil süüdimõistetu ilmub kinnipidamisasutusse karistust kandma.
  198. Menetluskulude kohta märgib kolleegium, et maakohtu otsust selles osas tühistada alust pole. Apellatsioonimenetluse kulu on küll mõistlik ja kaitsja näidatud toimingud vajalikud, kuid kooskõlas KrMS § 185 lg 2 kannab menetluskulud apellant, kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend. Käsilolevas asjas tegigi ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahendi. Et ringkonnakohus jättis apellatsiooni rahuldamata, jäävad valitud kaitsjaga seonduvad menetluskulud KrMS § 185 lg 2 alusel Jurgen Essenbergi enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 19

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.