← Eesti

2-21-17980/73

Obsah (11)§ 362§ 657§ 160§ 652§ 331§ 238§ 447§ 171§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Peeter Pällin ja Siret Siilbek Otsuse tegemise aeg ja koht 27.09.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-2

) § 362 järgi hagi esitamise ajaks üksnes tingimusel, et hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Mittenõuetekohase hagi kohtusse saabumine ei too üldjuhul kaasa sellega soovitud tagajärge. Hagiavalduse kostjale kättetoimetamine on keskse tähtsusega, kuna just selle tulemusena saab kostja tema vastu nõude esitamisest teadlikuks. Kuna hageja esitas 21.12.2021 parandatud hagiavalduse, mille maakohus menetlusse võttis 08.02.2022 määrusega, oli selleks ajaks hageja kahju hüvitamisele suunatud nõue aegunud ka siis, kui lugeda aegumise algusajaks 15.11.

  1. 3.
  2. TsÜS §-id 146 ja 149 ei ole käesolevas asjas kohaldatavad, kuna kohtutäituri vastutust aegumise kontekstis seadusest tuleneva kohustuse rikkumise korral reguleerivad eriseadustena KTS § 9 lg 9 ning RvastS § 17 lg
  3. Kuna hageja esita kostja vastu kahju hüvitamise nõude pärast aegumistähtaja möödumist, tuleb hagi jätta rahuldamata. Nõude olemasolu pole vajalik tuvastada ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid (RKTKo 11.12.2002, nr 3-2-1-92-02, p 19). Kuna hageja põhinõue on aegunud, on aegunud ka viivisenõue, mistõttu jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Apellatsioonkaebus
  4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada, alternatiivselt saata asi maakohtule uueks menetlemiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Ühtlasi palub hageja parandada maakohtu otsuse esimese punkti
  5. lõigus esinev viga kinnisasja väärtuse osas 42 000 eurot ja lugeda õigeks 142 000 eurot. 4.
  6. Kohus jättis hageja 06.11.2023 esitatud menetlusdokumendiga esitatud tõendid tähelepanuta olukorras, kus kohtunik lükkas asjas kohtulahendi tegemise neli korda edasi. Hageja palub võtta apellatsioonkaebuses esitatud tõendid nr 3-9 kui asjakohased asja juurde. Maakohus jättis esitaud tõendid tähelepanuta. Hagejal ei olnud võimalik esitada artiklite sarjas „Võla võim“ avaldatud artiklit varem, sest ta sai eelnimetatud veebilehe kasutajaõigused päeval, kui artikkel on arvutist välja prinditud. 4.
  7. Kahju tekkimise ajaks on kinnisasja võõrandamine enampakkumisel, mitte aga kohtutäituri poolt arestimisakti koostamine. Hageja viitab Riigikohtu praktikale tsiviilasjas nr 3-2-1-64-
  8. Aegumistähtaeg algas, kui kinnisasi müüdi 45 200 euroga 04.10.2018 ning hageja selle suhtes omandiõiguse kaotas ehk siis alates 10.10.
  9. 4.
  10. Hagi aegumistähtaeg peatus, kui hageja esitas menetlusabi taotluse, mis rahuldati. Hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses ning ka samas asjas esmakordse avalduse esitamine menetluseks menetlusabi saamiseks enne 6

(11)kohtumenetluse alustamist, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus (TsÜS § 160 lg 2 p 4). Aegumistähtaja kulgemise juures on oluline hageja kostjale 18.10.2018 täiteasjas esitatud kaebus, mille kostja jättis 12.11.2023 otsusega rahuldamata. Täitemenetlus oli täiteasjas nr 02/2017/3175 alates 03.01.2018 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-18-69 peatunud kuni 28.08.
  1. Seda aega ei arvestata aegumistähtaja hulka (TsÜS § 168 lg 1). TsÜS § 160 lõike 3 kohaselt lõpeb nõude aegumise peatumine, kui peatumise aluseks olnud menetlus lõpeb jõustunud lahendiga. Ts asjas nr 2-18-69 tehtud ringkonnalahend jõustus 28.08.
  2. Lisaks ei arvestata aegumistähtaja hulka ka täiteasjas nr 022/2017/3175 esitatud mitmeid kaebusi kohtutäituri tegevusele. Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud aegumise peatumist seoses hagi esitamisega. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 1 ja

§ 362lg 3 järgi loetakse aegumistähtaeg peatunuks alates hagi kohtule esitamisest.

Aegumise kohaldamine on hageja suhtes ülekohtune. 4.

  1. Hageja kordab maakohtus esitatud väiteid, et 12.11.2023 kohtutäituri otsuses antud soovitus oli ebaõige. Harju Maakohus mõistis hagejalt kinnisasja uue omaniku poolt makstud hüpoteegikande aluseks oleva laenulepingu alusel tehtud osamaksed koos menetluskuludega välja. Seega tekitas kostja oma 12.11.2023 otsuses esitatud ebaõige soovitusega hagejale otsest varalist kahju üle 8000 euro. Ebamõistlik ja hea usu vastane on olukord, kus kostja avaliku võimu esindajana ei vastuta enda poolt ametitoimingute raames antud soovituste või juhiste tagajärgedega tekitatud kahju eest. Kostja oli valesoovituse andmisel raskelt hooletu. Kui kostja müüs hageja omandis oleva kinnisasja koos kehtiva hüpoteegiga, on kostja süüliselt hagejale tekkinud kahju eest vastutav. 4.
  2. Pank ütles hagejaga sõlmitud laenulepingu enampakkumiselt kinnisasja ostnud Arvila taotlusel ennetähtaegselt üles. Laenuleping lõpetati 21.04.2023 ja pangale kanti notar Jaan Hargi kontolt 48 104,50 eurot. Arvila võõrandas vara uuele omanikule. Müügitehingu hind ei ole hagejale teada. Eelduslikult toimus võõrandamine seoses asjaoluga, et hageja, Arvila, Kreditex jt vahel oli samal ajal menetlus Harju Maakohtus laenulepingu tühisuse tuvastamise jm nõuetes (tsiviilasi nr 2-1912059). Ei olnud veel teada, kas ja millise tulemusega vaidlus jätkub Tallinna Ringkonnakohtus. Hagejal ei olnud võimalik tasuda igakuiselt ringkonnakohtu määratud 756 eurot, mistõttu ringkonnakohus keeldus hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tsiviilasjas nr 2-1912059 Harju Maakohtu poolt 08.09.2022 tehtud lahend jõustus 04.07.
  3. Arvila saab esitada hageja vastu uue hagi, mis on koos riigilõivu, viivise ja menetluskuludega suurusjärgus üle 50 000 euro. 4.
  4. Seoses kohtutäituri süüga viitab hageja Riigikohtu praktikale tsiviilasjas nr nr 2-17-
  5. Hageja esitas täiteasjas mitmeid kaebusi kostja tegevusele, kuid need jäid rahuldamata. Hagejal ei olnud enam materiaalset ega vaimset ressurssi täiendava kohtuvaidluse alustamiseks. 4.
  6. Kostja on sõlminud vastutuskindlustuslepingu, mille alusel tuleks hagejale tekitatud kahju hüvitada. 4.
  7. 26.12.2022 Delfis avaldatud artiklite sarjas „Võla võim“ on kajastatud Maarika nime all ka hageja juhtumit. Avaldatud artiklis õigustas kostja oma tegevust. Kostja ei teinud mitte ühtegi toimingut selleks, et hageja vara oleks müüdud turuhinnale ligilähedase väärtusega. 7

(11)4.
  1. Täitemenetluse tagajärjel on hageja sisuliselt varatu. Täitemenetluse eesmärk ei peaks olema võlgniku täiesti varatuks muutmine ja võlaorjusesse suunamine. Hageja erialast tulenevalt ei ole pankrotiavalduse esitamine tööalase tegevuse jätkumise seisukohast mõeldav. Seetõttu sõlmib hageja jätkuvalt maksegraafikuid kinnisasja omandanud laenuandjaga, tasudes talle ja kohtutäiturile kokku igakuiselt 400 eurot. 4.
  2. Kinnisasja väärtust ei määra ainuüksi hüpoteegisumma suurus. Kinnisasja väärtuse hindamiseks tuleb välja selgitada, kas ja kui suurt nõuet hüpoteek tagab. Vastasel juhul võib see viia kinnistu ostja põhjendamatule rikastumisele võlgniku arvelt. Vastus apellatsioonkaebusele
  3. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vaidleb vastu tõendite asja juurde võtmisele ja vea parandamisele maakohtu otsuses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, aga osaliselt tuleb selle põhjendusi muuta (

§ 657lg 1 p 21).

  1. Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 3.1 nimetatud asjaolud, mille üle pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu õigusliku kvalifikatsiooniga nõude aluse osas, samuti lõppjäreldusega, et hagi on aegunud.
  2. Maakohus märkis õigesti, et hageja kahjunõue muutus sissenõutavaks hetkel, kui hageja sai teada või pidi teada saama, et talle on tekkinud kahju. Hageja käsitab temale tekkinud kahjuna täitemenetluses kinnisasja müümist liiga odavalt. Kahju suuruse arvestamisel võtab hageja aluseks vara arestimisel arestimisaktis märgitud hinna (60 000 eurot ja 45 000 eurot) ja vara 2015 hindamisaktis märgitud hinna (142 000 eurot) hinnavahe. 8.
  3. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et väidetav kahju tekkis temale omandist ilmajäämisega varale ehk kinnisasja täitemenetluses müümisega 04.10.
  4. 8.
  5. Hageja ei ole hagis täpsustanud, millal ta vara müügist Arvilale täitemenetluses teada sai, kuid on esile toonud ja tõendanud, et esitas kostjale 18.10.2018 kaebuse seoses arestimisaktis vara liiga madala hinna määramisega ja enampakkumise sammuga 100 eurot kaebuse. Kaebuses (I kd, tl 60–61) palub hageja tühistada 04.10.2018 enampakkumise tulemuse ja viia läbi uus enampakkumine viisil, et alghinnaga 40 000 eurot juures oleks enampakkumise samm vähemalt 1000 eurot. Vaatamata sellele, et enampakkumist pole võimalik kaebusega kohtutäituri tegevusele kehtetuks tunnistada (täitemenetluse seadustik (TMS) § 223), saab kaebuse alusel tuvastada, et hiljemalt selle esitamise ajal, 18.10.2018, oli hageja teadlik kinnisasja müümisest enampakkumisel. Seega hakkas hagi aeguma vähemalt alates 19.10.2018 ja hageja nõue aegus 19.10.
  6. Maakohtu otsusest tuleb välja jätta põhjendused, mis puudutavad hagi aegumist seoses vara hinna märkimisega arestimisaktis ja kohtutäituri otsuse kättetoimetamisega 12.11.
  7. 8

(11)8.
  1. Hageja viide Riigikohtu praktikale toetab eelnimetatud seisukohta, kuna ka selles vaidluses leiti, et hagi kahju hüvitamiseks hakkas aeguma järgmisel päeval sellest päevast, millal oli hageja saanud teada kinnistu ning selle olulisteks osades olevate hoonete müügilepingust (RKTKo 01.10.2008, nr 3-2-1-64-08, p 13).
  2. Hagi aegumine ei ole menetlusabi taotluse esitamisega peatunud. Siinses vaidluses puudub alus kohaldada TsÜS § 160 lg 2 p-s 8 sätestatut, sest hageja esitas menetlusabi taotluse praeguses menetluses 21.11.2021 (I kd, tl 71–75), mitte enne kohtumenetluse alustamist.
  3. Hageja apellatsioonkaebust mõistab ringkonnakohus viisil, et Harju Maakohus menetles tsiviilasja nr 2-18-69, milles tegi hagi tagamise määruse ja peatas täitemenetluse nr 02/2017/
  4. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et seoses sellega peatus hageja kohtutäituri vastu esitatud nõude aegumine TsÜS § 160 lg 2 p 4 alusel. Selles normis nimetatud avaldusena peetakse silmas kohtueelses menetluses konkreetse tsiviilnõude osas esitatud avaldust kindla isiku vastu. Selliseks nõudeks on näiteks kriminaalasjas tsiviilhagi esitamine konkreetse isiku vastu. Hageja ei ole tuginenud maakohtus ega apellatsioonimenetluses asjaolule, et tsiviilasjas nr 2-18-69 oleks ta esitanud kohtutäituri vastu kahju hüvitamise nõude. Samal põhjusel ei peata täitemenetluses kaebuste esitamine kohtutäiturile viimase tegevuse osas hageja nõude aegumist. Seetõttu ei saanud hageja siinses asjas esitatud nõue peatuda hagi tagamise korras täitemenetluse peatamise tõttu. Vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, mis põhjusel ei pöördunud hageja kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks kohtusse.
  5. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohtu põhjendus hagi aegumise peatumisest seoses hagi esitamisega on vale ja hagi aegumise kontekstis on oluline mitte hagi menetlusse võtmine, vaid selle esitamise aeg (

§ 160lg 1).

Seega, kui hageja hagi siinses asjas menetlusse võeti, on hagi esitamise ajaks selle kohtusse jõudmise aeg ehk 15.11.

  1. Hagi aegumise peatumist nimetatu siiski ei mõjuta, sest selleks kuupäevaks oli hagi juba aegunud.
  2. Seoses hagi aegumisega ei tule menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt vastata küsimusele, kas kahju sai tekkida sellest, et kohtutäitur märkis arestimisaktis hüpoteegiga tagatud nõudesumma valesti, määras alghinna liiga madala, rakendas enampakkumisel liiga madalat sammu või andis hagejale 12.11.2018 (apellatsioonkaebuses ilmselt ekslikult 2023) kaebuse lahendamisel vale soovituse. Nimetatu omaks tähtsust põhjusliku seose ja kohtutäituri süüküsimuse tuvastamisel. Ringkonnakohus ei anna seoses nõude aegumisega hinnangut kohtutäituri tegevuse õiguspärasusele, tema tegevuse põhjuslikule seosele hagejal tekkinud kahjuga ega süüle. Seetõttu ei ole vaja vastata apellatsioonkaebuse sellesisulistele väidetele.
  3. Esmakordselt apellatsioonimenetluses esitab hageja väite, et kandis seoses kostja ebaõige soovitusega kahju, sest Harju Maakohus mõistis talt välja Arvila hageja eest pangale tehtud laenumaksed koos kohtukuludega 8000 euro ulatuses. Ringkonnakohus jätab need väited tähelepanuta, kuna maakohtus ei tuginenud hageja sellele, et tema kahjunõue on tekkinud Arvila teises tsiviilasjas rahuldatud nõudest koos kohtukuludega (

§ 652lg 4).

14. Vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust ka see, kas pank ütles Arvila taotlusel pangaga sõlmitud laenulepingu üles ja kas hageja peab tasuma veel täiendavalt 50 000 eurot. Hageja etteheited menetluses Arvilale seoses võla tegeliku suuruse teadmisega, kinnisasja edasivõõrandamisega ja tsiviilasja nr 2-19-12059 menetlusega ei seondu kostja tegevusega. 9

(11)
  1. Hageja ei ole tuginenud asjaoludele, mis võimaldaksid järeldada, et kostja tuginemine aegumisele oleks vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 2 ja TsÜS § 138 lg 2). Kostja ei ole käitunud hageja suhtes vastuoluliselt ega oma õigusi kuritarvitanud. Üksnes asjaolu, et kostja on riigivõimu esindaja ja tal on vastutuskindlustus, ei anna alust jätta aegumist kostja nõude suhtes kohaldamata.
  2. Maakohus jättis hageja esitatud tõendid põhjendatult vastu võtmata, kuna need olid esitatud hilinemisega. 16.
  3. Asjaolu, et maakohus otsuse kuulutamist mitmeid kordi edasi lükkas, ei tähenda, et kohus polnud alustanud otsuse vormistamist. Sellises olukorras uute tõendite vastuvõtmine oleks tähendanud kostjale võimaluse andmist nende osas seisukoha võtmiseks ja oleks põhjustanud menetluse viibimist (

§ 331lg 1).

16.

  1. Hageja esitatud tõendite vastuvõtmiseks apellatsioonimenetluses puudub ka sisuline alus. Siinse asja lahendamisel omas aegumise kohaldamisel tähtsust, millal sai hageja teada kahju tekkimisest. Kahjust teadasaamise seisukohalt ei oma tähtsust, et kohtutäitur on täitemenetluses teinud 11.10.2023 tasu väljamõistmise otsuse ja saatnud sellekohase täitmisteate hagejale; et Tallinna Ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja apellatsioonkaebuse tsiviilasjas nr 2-20-7825 Arvila hagis hageja vastu võla nõudes; et hageja hagi Renovumi vastu menetlemisel peatati hagi tagamise korras täitemenetlus (vt ka siinse otsuse p 10) ja et kohtuotsus on jõustunud selles asjas; et hageja oli ajavahemikul 22.11.2018–04.08.2019 töötukassas arvele võetud; milline on kostja haridus ja tema büroo reklaamitavad väärtused või missioon; millal hageja ja panga laenuleping lõpetati ja milline oli selle jääk; et Arvila on kinnistusraamatust nähtuvalt kinnisasja edasi võõrandanud; et tsiviilasjas nr 2-19-12059 keeldus ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse menetlemisest. 16.
  2. Hageja esitatud Delfis avaldatud artikliseeria „Võla võim“ räägib laenuandjate ja inkassofirmade kokkumängust. Laenulepingud hagejaga on sõlminud laenuandjad, kes nõuavad inkassofirmade vahendusel hagejaga sõlmitud laenulepingutest tulenevaid võlgnevusi sisse, kasutades selleks väidetavalt teatud skeemi. Hageja ei väida menetluses, et kostja oleks selles skeemis osalenud või et hageja on laenulepingud sõlminud ja seeläbi võlaorjusesse sattunud kostja tegevuse tulemusena. 16.
  3. Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-20-7825 on juba toimikus olemas (I kd, tl 64–69), mistõttu selle uuesti toimikusse lisamiseks puudub vajadus. 16.
  4. Hageja apellatsioonimenetluses esitatud tõendid ei mõjuta kokkuvõttes asja lahendamist ega ole asjakohased (

§ 238lg 1 p 1).

Kuna tõendid esitati kohtule elektrooniliselt, eemaldab kohus need toimikust, kuid ei tagasta neid hagejale.

  1. Hageja on esitanud taotluse kohtuotsuses vea parandamiseks. Maakohus on otsuse kirjeldava osa esimeses punktis
  2. lõigus (kaebuses ekslikult
  3. lõigus) märkinud vara hinnaks 42 000 eurot 142 000 euro asemel. Kostja on taotlusele vastu vaielnud, kuna siduv on pooltele üksnes otsuse resolutsioon ja tegemist pole apellatsioonkaebusele kohase taotlusega. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse, kuna vigade parandamine on lubatud igal ajal ja seadus ei piira vigade parandamist üksnes otsuse resolutsioonis, samuti võib vea parandada kõrgema astme kohus (

§ 447lg 2). Maakohtu otsuse kirjeldava osa esimese punkti seitsmendas lõigus tuleb märkida korteriomandi väärtuseks 42 000 euro asemel 142 000 eurot. 10

(11)18. Lõplike seisukohtadega esitas hageja uusi seisukohti (nt kahju on tekkinud ka tulenevalt täitemenetluse kestusest) ja kostja kindlustusandja kirja selle kohta, et kindlustusettevõte ei saa teha otsust hagejale tekkinud kahju hüvitamiseks enne siinses vaidluses otsuse jõustumist. Hageja ei ole palunud võtta tõendit asja juurde. Isegi kui hageja sellise taotluse esitanud oleks, ei oma tõend siinse vaidluse seisukohalt tähtsust (

§ 238lg 1 p 1), kuna ei mõjuta asja lahendamist.

Uued väited ja tõendi jätab ringkonnakohus ka kui hilinenud tähelepanuta (

§ 652lg 4).

19. Kokkuvõttes jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad hageja kanda (

§ 171lg 1).

21. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda

§ 174

lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

22.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.