KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märtsil 2025, Tallinn Väärteoasja number 4-25-46 Kohtunik Piret Liivo Väärteoasi Andres Malm kaebus Politsei- ja P

§ 227

lg 2 väärteo toimepanemise eest põhikaristusega võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks.

1. Mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 3-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3-kuulise tähtaja möödumisel.
2. Vastavalt

§ 127

sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul oma juhiloa loovutama Transpordiametile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 11.03.

1. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 11.04.
2. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 12.04.
3. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Vastavalt 06.12.2024 koostatud väärteoprotokollile AB1632428 juhtis Andres Malm 06.12.2024 kell 14:45 Suur-Sõjamäe tn (Ruunaoja tn ja Visase tn vahel), suunaga Visase tn poole mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 79±3 km/h, suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h, ületades seega kiirust mitte vähem kui 26 km/h.
5. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 27.12.2024 otsusega väärteoasjas nr 2315,24,010143 karistati A. Malmi

§ 227lg 2 järgi põhikaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

1. A. Malm esitas 03.01.2025 kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus uuesti läbi vaadata ning muuta karistus millegiks muuks. Lisab kaebuses täiendavalt, et kui peaks tekkima uus kiiruse ületamine on nõus vabatahtlikult saama maksimum karistuse. Põhjendab kaebuses juhtimisõiguse vajalikkust sellega, et tal on 2 last, kelle tõttu on autoga sõitmist väga palju. Kool, trennid ning kaebaja töö on seotud autode viimise-toomisega ehk kõik kaebaja päevad ja töö sõltuvad autoroolis olemisest. Kaebusele lisasid esitanud ei ole.
2. Kohtuvälise menetleja esitas 21.01.2025 kirjaliku seisukoha, mille kohaselt ei ole käesolevas väärteoasjas rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule põhikaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks vastab rikkumise raskusele ning on põhjendatud. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kaebuse esitaja on kaebuses avaldanud nõusolekut lahendada asi kirjalikus menetluses. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud vastuses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses.
4. Kohtuväline menetleja esitas 21.01.2025 koos omapoolse seisukohaga kohtule taotluse võtta väärteotoimiku juurde ning võimaldada kaebuse esitajal tutvuda A. Malmi iseloomustava tõendiga, nimelt lühimenetluse otsusega 231524010673, mis on koostatud 27.12.
5. Kohus selgitab, et kirjalikus menetluses, nii nagu mõlemad osapooled kohtule avaldasid, tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu. Seega ei rahulda kohus esitatud taotlust ning kohus lahendab asja VTMS § 120 ja § 132 sätteid järgides kirjalikus menetluses.
6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja 2 lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.
7. Menetlusalusele isikule on väärteomenetluses etteheidetud

§ 227

lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemist.

§ 227

lg 2 alusel karistatakse põhikaristusena rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni mootorsõidukijuhti tema poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis.

§ 227lg 5 näeb ette ka lisakaristuse kohaldamise võimaluse.

1. Kohtu hinnangul puudub vaidlus väärteo toimepanemise faktiliste asjaolude osas. A. Malm ei vaidlusta temale etteheidetava väärteo toimepanemist vaid talle määratud karistust ja selle suurust. Vaatamata eeltoodule peab kohus kaebuse lahendamisel lisaks karistuse määramise õigusliku hinnangu andmisele ka tuvastama kas süütegu on toime pandud, kas süüteo on toime pannud menetlusalune isik ja kas see on õigesti kvalifitseeritud.
2. Menetlusaluse isiku 06.12.2024 koostatud ülekuulamise protokollis on A. Malm selgitanud õigusrikkumise toimepanemist asjaoluga, et ta liikus Suur-Sõjamäe tänaval ja arvas, et viibib 70 km/ h kiiruspiirangu alas, kuid tegelikult ei olnud 50 km/h kiiruspiirang veel läbi saanud. Kahetseb rikkumist.
3. Tunnistaja A ütluste kohaselt teostas ta 06.12.2024 kella 14:45 ajal liiklusjärelevalvet koos patrullpolitseinik B’ga 50 km/h kiiruspiirangu alas ja mõõtis Tallinnas, Suur-Sõjamäe tänaval, Ruunaoja ja Visase tänava vahel suunaga Visase tänav musta värvi BMW reg.nr. XXXXXX kiiruseks 79 +/-3 km/h. Sõiduk peatati sinise ja punase vilkuriga ning kontrollimisel tuvastati, et mootorsõidukit juhtis Andres Malm ik
5. Kiirusmõõtur LaserCam 4 LE0151 salvestusandmete väljatrükilt (Prolog) nähtuvalt on Põhja prefektuuri ametnik A 06.12.2024 kell 14:45:49 mõõtnud mõõtjast eemalduva sõiduki BMW reg.nr. XXXXXX kiiruseks 79 km/h. Mõõtekaugus mõõtjast oli 178.2 ja mõõtja asukoht on määratud GPS koordinaatidega N59’24.9660 E024’50.
6. Fikseeritud ka asjaolu, et lubatud suurimaks sõidukiiruseks mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kiirusmõõturi andmete väljatrükil kajastuvate andmete usaldusväärsust kinnitab väärteotoimikus olev videosalvestuselt nähtuv.
7. Mõõteseaduse § 5 lõikest 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teostanud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, jälgides asjakohast mõõtemetoodikat. On tuvastatud, et Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik A on läbinud mõõtealase koolituse 30.10.
8. Metrosert taatlustunnistus kinnitab, et kiirusmõõtur LaserCam 4 LE0151 oli taadeldud 02.10.2024 omab kehtivat taatlustunnistust (TTRS-24/00194 kuni 31.10.2025). Seega mõõdeti menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirust vastava koolituse läbinud politseiametniku poolt. Mõõtevahend oli taadeldud ning kiirusmõõteseadme andmete väljatrüki ja videosalvestuse kohaselt on mõõtmisel jälgitud mõõtemetoodika nõudeid. Seega on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud. 14.

§ 15

lg 1 p 2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis, sõidukiiruse valikul ei tohi juht sõita kiiremini lubatud kiirusest. Seega rikkus A. Malm

§ 15

lg 1 p 2 sätestatud normi ning kiiruse ületamine on õigesti kvalifitseeritud

§ 227lg 2 järgi. 15. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et A. Malm pani teo toime vähemalt otsese tahtlusega Kar

S § 16 lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui isik teab, et 3 teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Kuigi A. Malm esitas kohe peale politsei poolt peatamist oma ütlustes, et ta ei teadnud, et on 50 km/h ala pidi A. Malm olema teadlik kui kiiresti tohib asulasisesel teel sõidukit juhtida, samuti ta pidi teadma ka, et sõidukijuhid peavad piirkiirusest kinni pidama seega eiras ta kehtestatud nõudeid teadlikult ja tahtlikult. Kohus nõustub kohtuväline menetleja seisukohaga, et ei ole usutav, et menetlusalune isik ei teadnud või ei saanud aru, et ta 06.12.2024 kella 14:45 ajal liigub asulasisesel teel, mistõttu kuivõrd tal puudus veendumus, et Ruunaoja tn ja Visase tn vahel on lubatud suurim sõidukiirus teistsugune kui

§ 15lg 1 p 2 sätestatud. 16. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 17. Kar

S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevalt on kohtuväline menetleja A. Malmile määranud karistuseks

§ 227

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks, seega on põhikaristus määratud keskmises määras. Kohtuväline menetleja on arvestanud kahetsuse kui kergendava asjaoluga, samuti viidanud, A. Malmi karistusregistri andmetele. Nimelt oli rikkumise toimepanemise ajal A. Malmil 4 kehtivat väärteokaristust, neist 3 liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemiste eest seoses lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega. Menetlusalust isikut karistati Politsei-ja Piirivalveameti 19.05.2024 otsusega

§ 227

lg 2 järgi rahatrahviga summas 200 eurot; 28.07.2023 otsusega

§ 227

lg 2 järgi rahatrahviga 160 eurot ning 15.03.2023 otsusega

§ 227lg 3 järgi rahatrahviga 680 eurot, kõik rahatrahvid on tasutud.

Käesoleva otsuse tegemise ajaks kehtib A. Malmil nimetatud kehtivatest karistusest veel üks kiiruse ületamine ning ülejäänud karistusregistris nähtuv on A. Malmi iseloomustavaks teguriks. Nähtuvalt kohtule esitatud andmeist on selge, et A. Malm on korduvalt ületanud suurimat lubatud sõidukiirust ning selle eest karistada saanud järjest suuremate rahatrahvidega kuid see pole mõjutanud teda liiklusseadust järgima. Seega on põhikaristuse valikuna juhtimisõiguse äravõtmine A. Malmi osas igati põhjendatud ning kahjuks möödapääsmatu kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole olnud piisavad selleks, et mõjutada isikut õiguskuulekalt liiklema. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et A. Malm ei ole aru saanud ohutu liiklemise algpõhimõtetest ja elementaarsest turvalisusest, kuivõrd eirab jätkuvalt korduvalt liiklusreegleid piirkiiruse osas ning seetõttu tuleb ta liiklusest mootorsõiduki juhina mõneks ajaks liiklusest kõrvaldada. 18. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse sõidukiiruse ületamise ulatust, s.o 26 km/h.

§ 227

lg 2 sätestatud kiiruse ületamise piirid on 21–40 km/h, seega menetlusalune isik ületas sõidukiirust selle sätte keskmise ulatuse lähedal. Süü suurust mõjutab kohtu hinnangul käesoleval juhul asjaolu, et tegu pandi toime asulasisesel teel, teelõigul, kus on palju liiklejaid. Sage liiklusõnnetuste põhjustamise allikas on piirkiiruse mittejärgimine ning enda juhivõimete ülehindamine. Kohus ei saa vaadata läbi sõrmede asjaolule, et kiiruse ületamised on Eesti ühiskonnas äärmiselt laialtlevinud väärteod, mis viimastel aastatel on kaasa toonud ka ohvriterohkeid liiklusõnnetusi ning sellist käitumist ei saa kohus tolereerida ja üldpreventiivselt omab nimetatu ka käesoleval juhul suurt kaalu. Kokkuvõttes hindab kohus A. Malmi süü antud süüteo puhul keskmises suuruses olevaks ning kohutul puudub vajadus korrigeerida talle määratud karistust kuivõrd see vastab ka üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele. Juhtimisõiguse äravõtmine aitab A. Malmil vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted ning mõista, et lubatud liikumiskiiruse ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi piirav tagajärg. 4 Üldpreventsiooni arvesse võttes võib teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet ning korrigeerida nende liikluskäitumist.

1. KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Seega ei välista A. Malmi põhjendused juhtimisõiguse vajalikkuse kohta töö vajalikkusest tingituna ja laste transportimise suhtes võetud kohutsused temalt juhtimisõiguse äravõtmist, kuna puuduvad andmed, et A. Malm näol oleks tegu KarS § 50 lg-s 2 märgitud isikuga. Kõik muud põhjused, mis ei ole seotud isiku liikumispuudega, ei ole asjakohased argumendid juhtimisõiguse kui karistusliigi mittekohaldamiseks. Kohtu hinnangul selleks, et lapsi kooli ja trenni viia/saata ei ole ilmtingimata juhtimisõigus vajalik. Samuti sõiduauto kasutamine seoses oma töökohaga on tavapärane tegevus, mida isik võib teha, kui tal on juhtimisõigus olemas. Kohus leiab, et kaebaja esitatud argumendid selle kohta, kuidas juhtimisõiguse äravõtmine tema elu mõjutab, on liialdatud. Kahtlemata on juhtimisõiguse äravõtmine kaebajale ebamugav kuid kaebaja pidi teadma, et taolisele järjepidevale kiiruse ületamisele võib järgneda juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi- või lisakaristusena ja sellest võivad olla tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel. Liiatigi ei ole A. Malm oma väidete põhjendamiseks lisanud ühtegi dokumenti, mis võiksid öeldut kinnitada. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et liiklusturvalisus ja ka kaebuse esitaja enda elu ja tervis kaaluvad üle kaebuse esitaja võimalikud ebamugavused ning käesoleval juhul on põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine igakülgselt põhjendatud. Ka karistuse määra osas on kohus seisukohal, et juhtimisõiguse ära võtmine 3 kuuks on põhjendatud ning vastab süü suurusele.
2. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ja muutmiseks ning kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse täies mahus muutmata.
3. Mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 3-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3-kuulise tähtaja möödumisel. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5