lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. 5. Kuigi kostja ei ole menetluse lõpetamisega nõus, ei ole selle asjaolul hagiavaldusest loobumise vastuvõtmisel mingit tähendust.
lg 2 järgi hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Sama paragrahvi lõike 3 teise lause kohaselt hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta).
lg 1 on hagejal lisaks menetlusosalise õigustele õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Hagist loobumine on seega hageja õigus ja selle vastuvõtmisest keeldumise alused nimetab
Neile takistustele kostja ei tugine. Kohus leiab, et tsiviilasjas ei ole asjaolusid, mis
Hagiavaldusest loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Seega tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. 2 6.
lg 1 ja § 4 lg 1 kohaselt korraldab kohus hagimenetluse üksnes siis, kui hageja on esitanud seaduses ettenähtud korras hagi ega ole sellest loobunud. Ilma menetluses oleva hagita ei saa kohus hagimenetlust jätkata. Isegi kui asjas esineb võimalus teha veel muid toiminguid, siis ei saa kohus neid enam teha pärast hagist loobumise avalduse saamist. Kohus selgitab, et kostja asendamine ei mõjutaks seniste, st hageja ja kostja vaheliste menetluskulude jaotust; kostjal on võimalus parkimislepingu rikkujatelt nõuda nende eest tasutud 105 eurot sisse kas kohtuväliselt või esitada hagi kohtusse, mida menetletakse uue tsiviilasja raames; samuti tuleb kostjalt hüvitise saamise soovi korral esitada uus hagi kohtusse ning eksitamise ja/või kelmuse katse hindamine ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse. 7.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 8.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 9. Kohus leiab, et hageja pöördus kohtusse põhjendatult. Hageja sai hagi esitades lähtuda sellest, et parkimisleping on sõlmitud kostja kui sõiduki omanikuga/vastutava kasutajaga. Parkimislepingu tingimuste rikkumise ajal oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja kostja. Riigikohus on leidnud, et sõiduki kasutaja ja parkimisalale parkija kohta asjaolude väljaselgitamine on sõiduki omaniku kontrolli all ning hagejal on objektiivselt võimatu selle kohta tõendeid esitada (vt RKTKo 23.03.2016 3-2-1-3-16 p 11). Seega kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on hageja nõude rahuldanud. Käeolevas olukorras on kostja tasunud hagejale põhi- ja kõrvalnõuded, millest tulenevalt võib asuda seisukohale, et hageja sooritus kohtusse pöördumisel vastas eesmärgile, mida ta soovis hagiga saavutada. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hagejale tekkinud menetluskulud on põhjustatud kostja tegevusetusest ning on täidetud
10.
tuleneb, et menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu. Seega on menetlusosalise vaba valik, kas ta kasutab esindajat või mitte ning esindaja kasutamine ei ole piiratud rahalise nõude suuruse või asja keerukusega. Hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtub, et hageja esindaja on kohtueelsed meeldetuletused saatnud kostja rahvastiku registri aadressil xxx. Samal aadressil on saadetud ka maksekäsu kiirmenetluse dokumendid, mis tagastati hoiutähtaja möödumisel. Nimetatud aadressi (xxx) on kostja märkinud ka Harju Maakohtule esitatud menetlusdokumentides enda aadressiks, mistõttu pole põhjust arvata, et kostja ei ole saanud või tal ei oleks võimalust olnud vastu võtta dokumente enne maakohtu menetluse algust. Järelikult oleks kostja saanud maakohtus tekkinud menetluskulusid vältida tasudes põhi- ja kõrvalnõuded. 11.
lg 1 kohaselt on menetluskulud kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (menetlusosalise lepingulise esindaja kulud). Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (
lg 9 viimane lause).
lg 2 ja 484 2 kohaselt on riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu põhjendatud kohtukulu. 3
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas
Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.