Obsah (7)

§ 199§ 68§ 65§ 64§ 73§ 78§ 56

1-15-11028 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-11028 (14230100722) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 199

lg 2 p 4 ja 5 järgi Lühimenetluses Prokurör Ruta Rammo Süüdistatav K.B Ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, emakeel: vene keel, töökoht: AS XXX; elukoht: XXX. Tõkend: alates 02.12.2015 elukohast lahkumise keeld. Varasem karistatus: Kriminaalkorras karistatud 8 korda, viimati Viru Maakohtu 15.05.2015 otsusega

§ 199lg 2 p 9, Kr

MS § 238 lg 2,

§ 68lg 1, § 73 alusel vangistusega 7 kuud ja 27 päeva katseajaga 3 aastat.

Kaitsja Advokaat Toomas Bekker RESOLUTSIOON 1. K.B süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 4 ja 5 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada K.B-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.

§ 65

lg 1 alusel moodustada liitkaristus Viru Maakohtu 15.05.2015 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o tähtajalise vangistuse 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva, milline jäeti

73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi 3 aastase katseajaga kohaldamata ning

§ 64

lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks Viru Maakohtu 15.05.2015 otsusega mõistetud ja ärakandmata raskema karistusega, so vangistusega 7 kuud ja 27 päeva, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. 4.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta K.B-le mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 7 kuud ja 27 päeva K.B suhtes kohaldamata, jättes selle 1

4. karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et K.B temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestada K.B-le määratud 3 (kolm) aastase katseaja kulgemist alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 28.01.

1. K.B suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. K.B-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel 72 (seitsekümmend kaks) eurot ja kohtumenetlusel 96 (üheksakümmend kuus) eurot, s.o kokku 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot, s.o kokku menetluskulu 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 2 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „K.B , 1-15-11028, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel K.B-le tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend: 2 CD-plaati Tallinnas Toompuiestee 37 asuva Balti Jaama hoone turvakaamerate videosalvestistega, mis asuvad kinnises ümbrikus kriminaaltoimiku tagakaanel, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
2. KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS: K.B `it süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttis 16.01.2014 kella 10:18 paiku Tallinnas Toompuiestee 37 asuvas Balti Jaamas jaamahoone perroonide poolse välisukse juures avalikult, kuid vägivalda kasutamata võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX`ilt ära mobiiltelefoni Nokia Lumia 900 väärtusega 450 eurot, mille pantis samal päeval koos venna XXXTallinnas Sõle 64 asuvas, Flextron OÜ-le kuuluvas pandimajas. Seega pani K.B isikuna, kes on varem toime pannud varguse, tahtlikult toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata, s.o

§ 199lg 2 p 4 ja 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2 Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi. Samuti nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et tõendid, mis on kogutud, tõendavad kuriteo toimepanemist, tegemist on korduva ja avaliku vargusega. Kvalifikatsioon on õige ja vastuväiteid ei ole.

1. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Kohus leiab, et 16.01.2014 kella 10:18 paiku Tallinnas Balti Jaama jaamahoone perroonide poolse välisukse juures XXXilt mobiiltelefoni Nokia Lumia 900 väärtusega 450 eurot varguse toime panemine K.B poolt on tõendatud nii K.B süü tunnistamisega, tunnistajate ütlustega, videosalvestustega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu XXXi ütluste (tl 1-2, 8-10) kohaselt oli ta 16.01.2014 kella 10:00 paiku Balti Jaama jaamahoones ja rääkis mobiiltelefoniga, kui ootamatult haaras tundmatu noormees tal telefoni käest ja jooksis sellega hoonest välja Kopli tn poole. Füüsilist valu varguse käigus ei tundnud. Tuvastas internetiportaali kaudu oma telefoni asukoha ja selles kasutatava uue telefoninumbri. Tema elukaaslane XXXkontakteerus telefoni uue kasutajaga, kes väitis, et ostis selle lombardist ja soovis telefoni eest 70 eurot. Lõpuks sai XXXselle tasuta Tallinnas Sõpruse pst 200 maja ees ühelt naisterahvalt tagasi. Kahtlustatavana antud ütluste kohaselt tunnistab K.B end süüdi ja kahetseb tehtut (tl 37-39). Oli koos venna XXXBalti Jaamas, kui nägi hoone välisukse juures mobiiltelefoniga rääkivat tüdrukut, läks tema suunas ja haaras tal kõrva juurest telefoni ning jooksis ära. Vend ei teadnud varguse plaanist midagi, mõte varastada tuli tal kohapeal. Siis said vennaga vastavalt varem kokkulepitule pandimaja juures kokku, XXX pantis telefoni enda nimelt ja saadud raha jagasid pooleks. Seejärel helistasid XXXja pakkusid pandimajas olevat telefoni välja osta. Said XXX pandimaja juures kokku ja andsid talle pandilepingu. Andrei ostis telefoni ise välja ning maksis K.B-le ja XXX K.B-le veel mingi summa. Telefon jäi Andrei kätte. Kahtlustatav XXX(Rahvastikuregistri andmete väljatrükk (tl 74-75) tõendab, et XXXkannab alates 20.07.2015 nime XXX) ütluste (tl 33-35) kohaselt oli ta 2014.a jaanuaris koos venna K.B-ga Balti Jaamas. K.B oli jaamas sees, tema aga perroonide juures välisukse juures väljas. Ühel hetkel tuli hoonest välja üks mobiiltelefoniga rääkiv naisterahvas, kellelt ta suitsu küsis, samal ajal tuli hoonest naisele järele K.B, kes haaras tal käes olnud telefoni ja jooksis minema, naine jooksis talle natuke järele. Kui nad K.B-ga natuke maad eemal kokku said, näitas K.B talle naiselt ära võetud mobiiltelefoni Nokia Lumia
2. Nad sõitsid pandimajja, kus ta pantis telefoni enda dokumenti kasutades. Raha kulutas koos K.B-ga ära. Peale seda pakkusid koos K.B-ga telefoni 90 euro eest müüa oma tädile XXXja tema elukaaslasele XXX, kes andsid neile pandimaja juures soovitud summa. Ostis telefoni välja, andis selle XXX ja XXX ning raha jagasid vennaga ära. K.B-le inkrimineeritava varguse toimepanemist tõendavad lisaks süüdistatava süü ülestunnistamisele ka tunnistajate ütlused. Tunnistaja XXXütluste (tl 15-17) kohaselt pakkus elukaaslase XXXõe XXX noorem poeg XXX K.B 90 euroga mobiiltelefoni. XXXil on ka vend K.B. Nad said samal päeval XXXiga kokku Sõle tn-l asuva pandimaja juures. XXXi sõnul tuli telefon pandimajast välja osta. Andis talle 40 eurot, XXX käis pandimajas ja tuli sealt tagasi puutetundliku Nokiaga, misjärel maksis talle veel 50 eurot. Irina hakkas nimetatud telefoni kasutama, kuid ühel hetkel ilmus ekraanile teade, et see on varastatud ja omanik soovib telefoni tagasi. Suhtlesid omanikuga ja Irina andis nende elukoha juures Sõpruse pst 200 telefoni omanikule tagasi. 3 Fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolli (tl 18-23) kohaselt tundis XXXXXX ja K.B ära kui oma elukaaslase XXXõe XXX pojad. Tunnistaja XXXütluste (tl 24-26) kohaselt ostis ta koos endise elukaaslasega (kelle nime ei soovi avaldada), millalgi ühe pandimaja juures ühelt isikult (kelle isikut ei soovi avaldada), odavalt ühe kalli mobiiltelefoni. Peale seda hakkas kohe telefoni kasutama. Natuke aega peale ostmist tuli telefoni ähvardav sõnum, millest sai aru, et telefon oli varastatud. Seejärel talle helistati või ta helistas ise sõnumi saatnud numbrile ja vestles ühe meesterahvaga telefoni tagastamise teemal. Seejärel tuli üks noormees tema elukohta ja ta andis telefoni talle. Noormees rääkis, et tema tüdrukult tõmmati nimetatud telefon käest ära. Lisaks eeltoodule tõendab varguse toimepanemist ka Tallinnas Toompuiestee 37 asuva Balti Jaama kaupluse Selver ja jaamahoone turvakaamerate 16.01.2014 videosalvestiste vaatlusprotokoll (tl 41-50), mille kohaselt 16.01.2014 kell 10:17 istub jaamahoones heledate juustega naisterahvas ning temast liigub mööda tumedat mütsi, tumedat jopet ja pükse kandev meesterahvas. Meesterahvas jääb seisma ootesaali kõrval asuvas ruumis ja jälgib sealt jaamahoones toimuvat. Kui heledate juustega naisterahvas tõuseb, paneb pähe kapuutsi, ise samal ajal vasakut kätt vasaku kõrva ääres hoides ja suundub väljapääsu poole, järgneb tumedates riietes meesterahvas talle. Jaamahoone perroonide poolsest välisuksest väljub esmalt tumedates riietes meesterahvas, kes jooksma hakkab ning talle järgneb joostes heledate juustega naisterahvas. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt

§ 199järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest.

Nagu kannatanu ütlustest nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 16.01.2014 kella 10:18 paiku Tallinnas Balti Jaama jaamahoone perroonide poolse välisukse juures varastas ära mobiiltelefoni Nokia Lumia 900 väärtusega 450 eurot. Seega on sedastatav, et see mobiiltelefon oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et eseme äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada eseme senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks eseme senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Süüdistatava ütluste kohaselt viis ta varastatud mobiiltelefoni koos vennaga pandimajja, mida kinnitab pandimaja Flextron 16.01.2014. a lepingu nr 62144 koopia (tl 28), mille kohaselt 16.01.2014 pantis XXX , ik XXX dokumendi nr XXX alusel 30-ks päevaks 30.50-eurose laenu eest Nokia Lumia XXXX. Saadud raha jagas süüdistatav oma vennaga pooleks ja raha kasutas isiklikuks otstarbeks. Selline selgitus viitab üheselt sellele, et eseme äravõtmisega soovis ta selle omaniku jätta esemest ilma kestvalt ning ei ole tõendamist leidnud, et süüdistatav oleks soovinud eseme omanikule tagastada. Sellele viitab otseselt ka asjaolu, et hiljem osteti telefon välja ja süüdistatav sai telefoni välja ostjalt raha juurde ning telefoni omandas Irina Lukina. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kohtueelsel menetlusel on K.B tegu kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p-de 4 ja 5 järgi ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile.

§ 199

lg 2 p 4 näeb kvalifitseeriva tunnusena ette isiku vastutuse, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise. Käesoleval juhul süüdistatakse K.B-d ühe varavastase süüteo toimepanemises. Viru maakohtu 15.05.2015 otsusest nähtub, et K.B on enne käesolevat süütegu, s.o 14.01.2014 toime pannud veel ühe varguse episoodi. Seega esineb õiguslik alus lugeda K.B isikuks, kes on eelnevalt toime pannud varguse ning riiklik süüdistaja on põhjendatult osutanud K.B teos kvalifitseeriva tunnuse

§ 199lg 2 p 4 esinemisele.

4 Süüdistusaktis on süüdistatava tegu kvalifitseeritud ka

§ 199

lg 2 p 5 järgi ja edasi analüüsibki kohus, kas tegemist oli varguse toimepanemisega avalikult. Vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Kui isikut märgatakse varguse toimepanemisel ja ta üritab sellest hoolimata asja hõivamist jätkata, kasvab vargus üle avalikuks varguseks või selle katseks (RKKK 3-1-1-93-96). Antud juhul kannatanu nägi, kuidas süüdistatav võttis tema käes olnud mobiiltelefoni ära ja jooksis sellega minema. Kannatanu jooksis alguses süüdistatavale järele, kuid süüdistataval õnnestus põgeneda. Füüsilist valu kannatanu mobiiltelefoni äravõtmisel ei tundnud. Seega leiab kohus, et antud juhul oli vargus toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süütegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 5 alusel.

Kuriteo asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani K.B isikuna, kes on varem toime pannud varguse, toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata, s.o

§ 199lg 2 p 4 ja 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt

§ 56lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on

§ 199

lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Ankeetandmete kohaselt K.B ei tööta, kuid kohtuistungil selgitas süüdistatav, et tal on olemas töökoht, kus ta on töötanud kaks kuud. Samas puuduvad kohtul andmed süüdistatava sissetuleku suuruse kohta ning temale varasemalt määratud rahatrahvid on senini tasumata. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude tõttu. Karistusregistri väljavõttest (tl 56-61) nähtuvalt on süüdistataval 7 kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt piisavate rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates K.B süü suurust

§ 199

lg 2 p 4 ja 5 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 1 varguse toimepanemist, seejuures varastatud eseme väärtus ei olnud kuigi suur. Lisaks sellele on kannatanu temalt varastatud asja tagasi saanud ning kannatanul rahalisi nõudmisi süüdistatava vastu ei ole. Seega kohtu arvates K.B süü on hinnatav küllaltki väikesena. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Hinnates süüdistatava kohtueelses menetluses väljendatud kahetsust, siis peab kohus võimalikuks sellega arvestada. Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. 5 Kohtu arvates on võimalik süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, s.o ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuna süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu on toime pandud enne Viru Maakohtu 15.05.2015 otsuse kuulutamist, siis tuleb mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristus

§ 65

lg 1 sätete alusel.

§ 65

lg 1 kohaselt, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav enne käesolevat kohtuotsust Viru Maakohtu 15.05.2015 otsusega (tl 72-73) süüdi mõistetud

§ 199

lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistatud vangistusega 7 kuud ja 27 päeva, mis jäeti

§ 73

alusel täitmisele pööramata.

§ 65

lg 3 kohaselt, kui mõni

§ 65

lg 1 alusel kogumit moodustav karistus on asendatud või süüdlane sellest tingimisi vabastatud, määrab kohus pärast liitkaristuse moodustamist uuesti selle täideviimise korra kas seda asendades, süüdlast sellest vabastades või liitkaristust täitmisele pöörates. Viru Maakohtu 15.05.2015 kohtuotsusega karistati süüdistatavat 5 varguse episoodi toimepanemise eest ja karistus jäeti

§ 73alusel täitmisele pööramata.

Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse süüdistatavat ühe varavastase kuriteo toimepanemises. Seega on tegemist tunduvalt väiksema süüga ning kohus peab võimalikuks mõista liitkaristus süüdistatava jaoks kõige soodsamat viisi kasutades, so kergemat karistust raskeima üksikkaristusega kaetuks lugedes. Puutuvalt võimalusse jätta süüdistatavale mõistetav karistus tingimisi kohaldamata või asendada see üldkasuliku tööga leiab kohus, et käesoleval juhul on tegemist kuriteoga, mis on toime pandud üle kahe aasta tagasi ja menetlushuvi sellise süüteo osas on oluliselt vähenenud. Peale selle ei täidaks see karistus enam oma eesmärki, kuivõrd karistus ei saabunud vahetult pärast kuriteo toimepanemist, vaid oluliselt hiljem ning süüdistatavat on vahepeal karistatud juba teise astme kuriteo toimepanemise eest, milline karistus jäeti tema suhtes tingimisi kohaldamata. Lisaks sellele on süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu toime pandud ajal, mil ta pani toime kuriteod, mis olid menetlusesemeks eelmises kriminaalasjas, milles Viru Maakohus kuulutas otsuse 15.05.

1. Kohtu arvates ei täidaks käesoleva otsusega mõistetav karistus enam oma eesmärki ja liitkaristus tuleb jätta süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kuivõrd kohtuotsuste kogumis muudetakse käesoleva otsusega uus liitkaristus, siis tuleb katseaega arvestada alates käesoleva otsuse kuulutamisest.
2. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav enne käesolevat kohtuotsust süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 15.05.2015 otsusega (tl 72-73), millega teda karistati

§ 199

lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 7 kuud ja 27 päeva, mis jäeti

§ 73alusel täitmisele pööramata.

Sama otsusega mõisteti temalt välja ka teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Käesolevas kriminaalasjas mõistetakse liitkaristus eelnimetatud otsusega mõistetud karistusega

§ 65lg 1 alusel.

Seega pidanuks kriminaalasju lahendama ühises menetluses ja süüdistatavalt tulnuks välja mõista sundraha ühekordselt. Kuivõrd süüdistatavalt on juba sundraha välja mõistetud seoses teise astme kuriteos süüditunnistamisega, siis käesolevas kriminaalasjas sundraha välja mõista ei tule. Kuigi kohtul puuduvad andmed süüdistatava legaalse sissetuleku suuruse kohta, pole kohtule esitatud ka tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks 6 süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks tuleb menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid lähtuda tuleb ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Antud juhul on süüdistatavat varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, seega on ta ka teadlik sellest, et kriminaalmenetlusega kaasnevad menetluskulud jäävad süüdistatava enda kanda. Seega leiab kohus, et menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet. Kohus ei tuvastanud ka kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seetõttu tuleb määratud kaitsjale makstud tasud süüdistatavalt välja mõista täies mahus. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja süüdistatava taotlust, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 2 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 2-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7