1-17-6974/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august
2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-6974 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kriminaalasi B.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses kiirmenetluse sätete järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
3. juuli
4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav B.K (ik XXX), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava B.K apellatsioon Viru Maakohtu
5. juuli
6. a otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. B.K tunnistati KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi ajaperioodil
8. juuni 2017 –
9. juuli
10. a toime pandud 3 varguse episoodis. B.K varastas Narvas aadressil Mõisa 8 asuvast kauplusest alkoholitooteid, tekitades kauplusele Maxima materiaalset kahju 165,54 eurot.
11. Viru Maakohtu otsusega karistati B.K süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat, mida lühimenetluse sätteid arvestades vähendati, mõistes karistuseks 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuse. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu
12. märtsi
13. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, 1 aastat 5 kuud ja 1 päev vangistust võrra. Liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis on 2 aastat 9 kuud ja 1 päev. B.K suhtes kohaldati tõkendina vahistamist ning tema karistusaja algust hakatakse arvestama alates kinnipidamisest, s.o alates
14. juulist
15. Kannatanu tsiviilhagi rahuldati. Samuti lahendati menetluskuludega ja asitõenditega seotud küsimused.
16. Apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist B.K-le mõistetud karistuse osas. Maakohtu seisukoht karistuse osas oli järgmine. Kohus märkis, et arvestades B.K eelnevat karistatust, on karistusliigina põhjendatud vangistus. B.K-d on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, mh vangistusega ning tema suhtes on rakendatud ka erinevaid karistuse individualiseerimise meetmeid, sh tingimisi vabastamist KarS § 73 alusel, samuti on vangistust asendatud üldkasuliku tööga. Olukorras, kus B.K on korduvalt karistatud käesoleva süüdistusega samalaadsete kuritegude toimepanemise eest, kuid ta on jätkanud teiste isikute vara kahjustava õigusvastase käitumisega, siis puuduvad alused sellise karistusliigi kohaldamiseks, mis piiravad isiku põhiõigusi vähemintensiivsel viisil kui vangistus. Karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse süü suurus, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning saadakse nii süüdlase süüle vastav määr. Teosüüd hinnates arvestas kohus B.K süüteoepisoodide arvu, nende toimepanemise intensiivsust, tegude toimepanemise tehiolusid (B.K varastas enda tarbeks küllalt suure koguse alkoholi ning tekitas kannatanule reaalse kahju) ning leidis, et süü on hinnatav keskmisena. Kohus arvestas karistust kergendava asjaoluna B.K kahetsust. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Võttes arvesse, et eelmise kohtuotsusega mõisteti B.K-le 1 episoodi eest 10 kuud vangistust ning karistus ning igakordselt peaks karistus muutuma raskemaks, siis tuleb B.K-le praegusel juhul mõista karistuseks 2 aastat vangistust. B.K pani kuriteo toime katseajal olles, kui ta kandis Harju Maakohtu
17. märtsi
18. a kohtuotsusega mõistetud asenduskaristust üldkasulikku tööd. Viimast on ta teinud 24 tundi. Tegemata on 511 tundi, mis võrdub 1 aasta 5 kuu ja 1 päeva pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb see liita ning mõista kohtuotsuste kogumis B.K-le karistuseks 2 aasta 9 kuu ja 1 päeva pikkune vangistus. B.K vabastamine karistusest ei ole põhjendatud. B.K mõisteti Harju Maakohtu otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning teda karistati 1 aasta 5 kuu ja 25 päeva pikkuse vangistusega. Kohtul ei ole õiguslikku alust kohaldada B.K suhtes tingimuslikku karistust. Välistatud on ka uue ÜKT kohaldamise võimalus, sest selle eelduseks on, et vangistus jääb alla 2 aasta. Samuti on ÜKT määramine olukorras, kus isik on jätkanud uute kuritegude toimepanemist põhjendamatu ning viitaks üheselt mõistetavalt asenduskaristuse vähesele kui mitte puudulikule mõjule. B.K kohest vahistamist pidas kohus põhjendatuks, kuna leidis, et süüdlane järjepidevalt vargusi toime paneva isikuna tunnetaks koheselt ja vahetult õigusvastase käitumise tagajärgi ning korrigeeriks selle eelduslikule mõjule vastavalt ka oma edaspidist käitumist. Karistuse kohesele kandmisele asumine võib evida B.K puhul edaspidise õiguskuulekuse tähenduses positiivset efekti. Kaudse mõjuna arvestas kohus sedagi, et kohaldatud meetmega on välistatud ka uute võimalike süütegude toimepanemine kohtuotsuse kuulutamise ja selle jõustumisele ning täitmisele pööramise vahelisel ajavahemikul. APELLATSIOON
19. Apellatsioonis taotletakse tühistada Viru Maakohtu
20. juuli
21. a otsus B.K-le mõistetud karistuse osas ning teha uus otsus, millega kergendada mõistetud karistust. B.K taotleb enda karistamist tingimisi või elektroonilise valvega. B.K leiab, et kolme väikse kauplusevarguse eest on 2 aasta pikkune vangistus liialt palju. Vargused pani B.K toime majanduslikel põhjustel. Tema ülalpidamisel on 5 alaealist last ja naine, kes on rase. Viimane laps sündis kõigest 8 kuud tagasi. Abikaasa on 70% ulatuses invaliid ja tõsiselt haige. Haigushoogude tõttu vajab ta pidevalt abi. B.K märgib, et oli 10 aastat seaduskuulekas, töötas ja kindlustas materiaalselt perekonda. Viimasel ajal ta oma erialal ei töötanud, sest pool aastat tagasi sündis laps, kellega B.K pidi ööpäevaringselt koos olema. B.K märgib, et ta tunnistas täielikult enda süüd ja kahetseb siiralt tehtut. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22. Ringkonnakohus, hinnates esitatud apellatsiooni põhjendusi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. 5.
23. KrMS § 326 lg 3 näeb ette, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on määruses nr 3-1-1-49-10 (p 5) antud suunistes märkinud, et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. 5.
24. Maakohus leidis kogutud tõendeid kogumis hinnates, et B.K on toime pannud koosseisupärased, õigusvastased ja süülised kuriteod. Nimetatud osas ei apellatsioonimenetluses otsust vaidlustatud. ole 5.3 Apellatsioonis taotletakse, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu otsuse B.K-le mõistetud karistuse osas – täpsemalt kergendaks karistust, mõistaks selle tingimisi või kohaldaks elektroonilist valvet. B.K leiab, et kolme väikse varguse eest mõisteti talle liiga karm karistus. Lisaks palub ta arvestada oma perekondlikku olukorda. 5.3.1 Apellatsioonikohus ei nõustu B.K karistust vähendama. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. 5.3.2 Vastavalt KarS § 56 lg 1 esimesele lausele on karistuse alus isiku süü. Seega määrab esmajoones süü suurus karistuse raskuse – suurem süü toob kaasa ka raskema karistuse. Maakohus on otsuses märkinud, et peab B.K süüd keskmiseks. Ringkonnakohuski leiab, et KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis sõltub süü suurus muuhulgas toimepandud varguste hulgast. B.K mõisteti süüdi 3 varguses, mille kvalifitseerivaks tunnuseks on süstemaatilisus. Süü suuruse juures on kohus arvestanud tegude tehiolusid. B.K karistuse vähendamisel võiks tõusetuda küsimus, et kui isikuid, kes on pannud toime suure hulga vargusi, karistada sanktsiooni alammäära piiresse jääva karistusega, siis kelle süüd üldse pidada nii suureks, et mõista üle sanktsiooni keskmise määra ulatuvat karistust. 5.3.3 Kohtuotsusest nähtub, et karistuse mõistmisel põhjendas maakohus seda muuhulgas B.K kahetsusega ning arvestas seda ka karistuse määras, kui mõistis süüdistatavale sanktsiooni keskmisest määrast ( 2 aastat 6 kuud) kergema karistuse 2 aastat vangistust. Ringkonnakohus ei näe seega ühtegi preventiivset kaalutlust, mis annaks alust B.K veelgi kergema karistuse mõistmiseks. Maakohus on põhjalikult analüüsinud, miks korduvalt kriminaalkorras karistatud B.K karistusliigiks peaks olema just vangistus. Süüdistatava näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt karistatud vangistusega ja kelle keda on vangistusest ka tingimisi vabastatud. See kõik ei ole uusi kuritegusid ära hoidnud – vastupidi – B.K on jätkanud üha uute varavastaste kuritegude toimepanemist ning sellise intensiivsusega (viimased kolm episoodi on toime pandud paaripäevaste vahedega), et teiste isikute vara kaitseks on põhjendatud B.K vabadust piirata. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on B.K-l 10 kehtivat kriminaalkaristust varguste toimepanemise eest. Viimati karistati teda Harju Maakohtu
25. märtsi
26. a otsusega ning B.K jäeti vabadusse, andes talle võimaluse lunastada oma 3 süüd üldkasulikku tööd tehes. Sellele vaatamata pani süüdistatav uued kuriteod toime katseajal. 1 B.K-d on korduvalt karistatud ka väärteokorras, peamiselt NPALS § 15 lg 1 (viimane süütegu toime pandud
27. juulil 2017) ja KarS § 218 järgi. See kogumis näitab, et B.K õigusvastase käitumise ajendiks võib olla mh sõltuvusvajaduse rahuldamiseks vahendite hankimine varguste teel. Ehkki apellatsioonis on B.K väitnud, et pani kuriteod toime raske majandusliku olukorra tõttu, selgub toimikust, et alkoholi varastas ta isiklikuks tarbeks.
28. juunil
29. a peitis B.K varguse toimepanemiseks alkoholipudelid lapsevankrisse. Ringkonnakohus leiab, et ka B.K perekondlik seis ei anna alust tema karistuse vähendamiseks. Süüdistatavale on korduvalt antud võimalusi end parandada ning viimasel korral asendati vabadusekaotuslik karistus üldkasuliku tööga. Sellele vaatamata pani B.K katseajal toime uued kuriteod. Seejuures oli süüdistatav kuritegusid toime pannes teadlik sellest, et tema ülalpidamisel on 5 last ning abi vajav (apellatsiooni kohaselt) lapseootel ja terviseprobleemidega elukaaslane. Apellatsioonikohus märgib, et kui perekonna mõju hoiab harilikult ära uute kuritegude toimepanemist, sest inimesel on nii moraalsed kui materiaalsed kohustused oma laste kasvatamisel, siis B.K puhul see nii ei ole. Pigem näitab uute korduvate kuritegude toimepanemine ajal, mil B.K-d oli juba ähvardamas reaalne vangistus katseajal uue kuriteo toimepanemise korral seda, et isik suhtub äärmise ükskõiksusega nii iseendasse, oma peresse kui ka ühiselu väärtustesse. 5.3.4 Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kuivõrd maakohus on arvestanud B.K kahetsust ja muid karistuse mõistmise seisukohast olulisi asjaolusid ning ringkonnakohtu hinnangul on I astme kohtu siseveendumuse kujunemine konkreetse karistuse liigi ja määra valikul põhjendatud ja jälgitav, siis ei anna ainuüksi isiku enda hinnang teole, alust väita, et maakohus on karistuse mõistmisel hälbinud karistuse mõistmise printsiipidest. Pigem näitab B.K suhtumine toimepandusse (s.o, et tegemist oli kolme väikese vargusega) tema üleolevat suhtumist teiste isikute varasse ning õiguskorda üleüldiselt.
30. Ringkonnakohus leiab, et kuna apellatsiooniga taotletakse karistuspraktikaga igati kooskõlas oleva karistuse kergendamist, siis saab järeldada, et apellatsioonil puudub ilmselt edulootus ning tegemist on perspektiivitu edasikaebusega ning see tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Mati Kartau