1-17-6974/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. juuli 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-17-6974 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Ain Tali Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid E.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu E.S , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx, xxxx Karistuse kandmise algus 19.07.2017 ja lõpp 20.04.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 20.06.2018 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta E.S vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja E.S-ile. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.06.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 E.S on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 20.07.2017 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja kohus mõistis talle karistuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis E.S-ile karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 14.03.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra, so 1 aasta 5 kuud ja 1 päev vangistust ning mõistis liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 9 kuud ja 1 päev vangistust. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung E.S taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla ja avaldas, et elama hakkab ema juures ja tööle läheb rehvitöökotta. Seega on tal töökoht olemas, ainult pabereid ei jõudnud esitada. Selgitas, et abikaasa suri eelmisel aastal ja abikaasa õde on lastele eestkostjaks. Kuna tal vanemaõigusi piiratud pole, siis ta soovib tegeleda laste kasvatamisega. Kinnitas, et laste nimel suudab täita kontrollnõudeid ja kohustusi, ta ei kavatse enam varastada. Avaldas arvamust, et tal ei ole enam sõltuvust ja seetõttu lahkus ise ka asendusravilt. Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 11 kehtivat kriminaalkaristust. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. E.S-i käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, distsiplinaarkaristused puuduvad. Seega on käesoleval juhul see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama vanemate juurde xxxx. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva 4-toalise korteriga ja vanemad on nõus poja sinna elama asumisega. Korter sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. 2 Isiku lähedasteks on vanemad, välismaal elavad kaks õed ja vend, kes viibib samuti kinnipidamisasutuses. Pereliikmetega on suhted head ning toetavad, suheldakse telefonitsi. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetav vallaline ja lapsi tal ei ole. Samas ei saa jätta märkimata, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. E.S-il puudub vabanemise korral töökoht. Enne vangistust oli isikul majandusliku toimetulekuga raskusi ja isik on varastanud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Isiku enda sõnul on ta küll terve elu töötanud, kuid enamasti mitteametlikult. Enne vangistust sai ta töövõimetuspensioni. Kuna aga raha nappis ja sellest tekkisid elukaaslasega pinged, siis pani ta vargused toime teadlikult. Isikul on ka tasumata rahalisi nõudeid 3022,28 eurot. Kohus on seisukohal, et majanduslike raskuste taas tekkimine vabaduses on tõenäoline ja selles tuleb näha uue kuriteo toimepanemise riskitegurit. Kui isikul puudub sissetulek, siis võib ta uuesti hakata toime panema varavastaseid kuritegusid. Kinnipeetaval ei ole probleeme alkoholi tarvitamisega, kuid meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud opiaadisõltuvus, mida saab samuti pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Isik on metadooni asendusravil juba
4. aastast ja on ka varem mitmeid kordi ravil viibinud, kuid tulemusteta. NPALS § 15 alusel on isikut karistatud 6 korda, viimati juulis 2017 ehk enne käesolevat vangistust. Isiku narkootikumide tarvitamine ja kuritegude sooritamine on otseses omavahelises seoses. Ka on kinnipeetav pidevalt depressioonis, mis on psühholoogi hinnangul narkosõltuvuse korral tavaline hingeseisund. Asjaolu, et kinnipeetav asendusravilt ise lahkus, viitab kohtu hinnangul sellele, et ta ei ole sõltuvusprobleemi tõsidusest aru saanud. Positiivseks saab lugeda seda, et isik on vangistuses edukalt läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Vangla hinnangul on E.S-il ebaselge mina-pilt, kuna isik ei analüüsi oma käitumist. Probleemide sihipärase lahendamise asemel otsib ta kergemaid lahendusteid ja selle asemel, et tööle minna üritab majanduslikke probleeme lahendada kuritegelikul teel (vargused). Igapäevases käitumises vägivalda ei esine. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Seega ei osanud isik hinnata talle antud võimalust kanda oma karistust vabaduses. Kohtul puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid ehk asjakohased olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Praegusel juhul puudub kohtul igasugune alus arvata, et ainuüksi isiku vabanemissoovist piisaks tema kuritegeliku käitumise mittekordumiseks. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. E.S on ohtlik avalikkusele ja oht on kõige suurem siis, kui kinnipeetaval on majanduslikud raskused, ta jätkab sõltuvusainete tarvitamist ning suhtleb isikutega, kes tarvitavad narkootikume. 3 Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedase toetus) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Ka märgib kohus, et ei pea põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel E.S-i ennetähtaega vangistusest tingimisi elektroonilise valve alla vabastada. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 1,5 aasta, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni kinnistada oma positiivseid hoiakuid (distsiplinaarkaristuste puudumine jne). Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4