1-17-6974 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuli 2017, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-6974 (17233000952) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuist

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista U.B-le karistuseks 1 (ühe) aasta ja 4 (nelja) kuu pikkune vangistus. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel, suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 1 1-17-6974 14.03.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra, s.o 511 üldkasuliku töö tunni võrra, mis vastab 1 (ühe) aastale 5 (viis) kuule ja 1 (ühele) päevale vangistusele ning mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 (kahe) aasta 9 (üheksa) kuu ja 1 (päeva) pikkune vangistus. 1 Kohaldada U.B suhtes

§ 130

lg 4 alusel tõkendina vahistamist ning arvestada U.B karistusaja algust tema kinnipidamisest, so alates 19.07.2017. U.B-le käesoleva otsusega valitud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistustähtaja saabumisel. Mõista U.B-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 352 (kolmsada viiskümmend kaks) eurot ja 50 senti ning kaitsja Tatjana Massalina poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi kulu 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa ) eurot.

§ 180lg 3 alusel määrata, et U.B-l on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulusid kogusummas 520,50 eurot osade kaupa, kohtuotsuse jõustumisest ühe

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 03.08.2017. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15.peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 03.08.2017. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 2 1-17-6974 1. U.B süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on viimati 14.03.2017 Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-17-1752 karistatud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning kelle jaoks on vargused kujunenud harjumuspäraseks eluviisiks, taas, viibides 25.06.2017 kella 11.40 ajal xxx asuva kaupluse M müügisaalis, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist M E OÜ-le kuuluvat kaupa - nimelt pudeli viskit Jack Daniels (1

1. l)maksumusega 36,99 eurot ja pudeli viskit Tullamore (0,7
2. l)maksumusega 18,59 eurot ning väljus kaubaga müügisaalist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Sel viisil tekitas U.B kannatanu M E OÜ-le varalist kahju summas 55,58 eurot. Samuti süüdistatakse U.B selles, et ta taas, viibides 28.06.2017 kella 11.50 ajal xxx asuva kaupluse M müügisaalis, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist M E OÜ-le kuuluvat kaupa - nimelt 2 pudelit viskit Tullamore (1
3. l)maksumusega 23,99 eurot pudel, s.o kogumaksumusega 47,98 eurot ning väljus kaubaga müügisaalist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Sel viisil tekitas U.B kannatanu M E OÜ-le varalist kahju summas 47,98 eurot. Samuti süüdistatakse U.B selles, et ta taas, viibides 01.07.2017 kella 11.52 ajal xxx asuva kaupluse M müügisaalis, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist M E OÜ-le kuuluvat kaupa - nimelt pudeli viskit Jim Beam (1
4. l)maksumusega 24,99 eurot ja pudeli viskit Jack Daniels (1
5. l)maksumusega 36,99 eurot ning väljus kaubaga müügisaalist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Sel viisil tekitas U.B kannatanu M E OÜ-le varalist kahju summas 61,98 eurot. Sel moel pani U.B oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, st KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2. Kohtuistungil selgitas süüdistatav U.B , et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritavate süütegude toimepanemises süüdi. Samuti nõustus ta kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses kiirmenetluse sätete kohaldamisega, enda ülekuulamist taotlemata, tunnistades sh tsiviilhagi ja olles nõus selle hüvitamisega. 3. Kaitsja märkis kohtuistungil, et süüdistuse põhjendatuse ja tsiviilhagi kohta vastuväited puuduvad. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4. Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on süüdistus täies mahus tõendamist leidnud. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. 5. U.B-le inkrimineeritakse KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavate süütegude toimepanemist. KarS § 199 lg 2 p 9 sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Nagu märgitud, moodustub varguse objektiivne koosseis võõra vallasasja äravõtmisest. Võõraks loetakse selline vallasasi, mis ei ole teo toimepanija omandis. Äravõtmine tähendab aga teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta (vt RKKKo nr 3-1-1-85-11 p 36). Seejuures on varguse koosseisu realiseerimiseks nõutav, et isik tahaks teadvalt võõrast asja enda vara hulka pöörata (vt RKKKo nr 3 -1-1-74-04 p 7). Lähtudes eelviidatud kõrgeima astme kohtu selgitustest varguse koosseisutunnuste sisustamisel, märgib kohus alljärgnevat. 3 1-17-6974 6. Analüüsides U.B-le inkrimineeritavate varguste toimepanemisega seonduvat tõendikogumit, siis tuleb nentida, et menetluse käigus kogutud tõendikogum tõendab kahtlusteta U.B poolt talle etteheidetavate varguste toimepanemist. Nii tuleb märkida, et kannatanu M E OÜ volitatud esindaja I S 18.07.2017 ülekuulamisprotokollist nähtuvalt (tl 1-8) on kannatanu esindaja andnud ütlusi selle kohta, et U.B-na tuntud mees varastas ajavahemikul 25.06.2017 kuni 01.07.2017 xxx asuvast kaupluse M müügisaalist M E OÜle kuuluvat kaupa, s.o alkoholi. 6.1. Seoses 25.06.2017 episoodiga märkis kannatanu esindaja, et 25.06.2017 kella 11.40 ajal varastas U.B ühe liitri viskit Jack Daniels maksumusega 36,99 eurot ja ühe 0,7 liitrise pudeli viskit Tullamore maksumusega 18,59 eurot. Kannatanu esindaja ütluste kohaselt tuvastati varguse toimepanemine kaupluse videovalve kaamerate salvestuse kaudu, millelt on näha, kuidas lapsevankriga U.B viibis kaupluse müügisaalis, kus võttis riiulilt kaupa, läks eemale, peitis kauba, möödus kaupluse kassadest ja jättis kauba eest tasumata. Seejärel lahkus U.B kauplusest. Selliselt tekitas ta M E OÜle kahju 55,58 euro suuruses summas. Kannatanu esindaja ütlusi kinnitab ka 19.07.2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos selle lisaks oleva fototabeliga (tl 16-36). Kõnealuse protokolli kohaselt on vaadeldud CD-plaati M kaupluse videosalvestusega 25. juunist 2017. Vaatlusprotokolli kohaselt on kaamera olnud suunatud alkoholiosakonda, kus kella 11:43 ajal viibis U.B koos lapsevankriga, mille peal on ostukorv. Kaamera poole seljaga seistes võtab ta ülemiselt riiulilt pudeli alkoholi ja asetab selle ostukorvi. Sellele järgnevalt võtab ta ülemiselt riiulilt teisegi pudeli, mille asetab samuti ostukorvi. Seejärel lahkub ta alkoholiosakonnast. Järgnevalt nähtub asitõendi vaatlusprotokollist, et kaupluse müügisaali kaamera C1 on suunatud müügisaalis asetsevatele riiulitele ning kell 11:45 algavast salvestusest nähtuvalt liigub lapsevankriga U.B riiulite vahel. Ta tõstab pudelid ostukorvist lapse vankrisse ja läheb teise osakonda. Ostukorvis asub lavašš. Kaamera C20 on suunatud kassale. Kõnealune salvestus algab kella 11:46st ja sellest nähtub, et lapsevankriga U.B seisab kassajärjekorras ning tasub lavašši eest. Järgnevalt märgib kohus, et varguse toimepanemist pole vastustanud ka süüdistatav ise. Nii on ta nii kohtueelsel menetlusel (tl 43-47) kui kohtus kinnitanud talle inkrimineeritava süüteo toimepanemist, märkides kohtueelsel menetlusel, et 25.06.2017 päevasel ajal läks ta kauplusesse M a, mis asub xxx linnas aadressil xxx. Ta oli lapsevankriga, mille peal oli ostukorv. Kauplusesse läks ta alkoholi varastamise eesmärgiga. Ta võttis riiulilt pudeli viskit Jack Daniels, viskit Tullamore ning pani need ostukorvi. Alkoholiosakonnast lahkumise järgselt pani ta pudelid riiulite vahelises vahekäigus ringi vankrisse. Kauplusest võttis ta ka lavašši, mille eest maksis. Pudelid varastas ta isiklikuks tarbimiseks. Osutatud tõendikogumit kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et lisaks süüdistatava süüd tunnistavatele ütlustele, annab tõendikogum aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nii on põhjendatud pidada kaupluses olevat vara kauplusele, ehk antud juhul M E OÜle, kuuluvaks. Seega on sedastatav, et U.B poolt kauplusest võetud alkohol oli tema jaoks võõras vara. Märgitud olgu ka see, et seda asjaolu pole ei süüdistatav ega ka kaitsja vastustanud. Samas nähtub, et esemete – alkoholi – äravõtmisega lõpetas süüdistatav esemete senise valdaja valduse, kehtestas sellele uue, s.o enda valduse ning kannatanu esindaja ütlustest johtuvalt tuleb nentida esemete valduse ülemineku tahtevastasust ja vastava nõusoleku puudumist. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul tuleb tõendikogumi pinnalt jaatada sedagi, et esemete äravõtmine süüdistatava poolt toimus selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nii on põhjendatud osutada, et lisaks kuriteo toimepanemise kirjeldamisele on kohtueelsel menetlusel U.B andnud ütlusi, et alkoholi võttis ta kauplusest enda tarbeks. Selline tegevus ühes U.B enda selgitusega viitab sellele, et esemete äravõtmisega ja selle enda tarbeks kasutamisega sooviti nende omanik 4 1-17-6974 jätta esemetest ilma kestvalt. Selliselt realiseerus aga alkoholi ebaseadusliku omastamise eesmärk. Arvestades U.B selgitusi talle inkrimineeritava teo toimepanemise asjaolude ja põhjenduste kohta, sh võttes arvesse, et tema kauplusesse mineku eesmärgiks oli varguse toimepanemine, on kohus seisukohal, et U.B realiseeris süüteokoosseisu subjek tiivse koosseisu kavatsetusega. 6.2. Seoses 28.06.2017 episoodiga selgitas kannatanu esindaja, et 28.06.2017 kella 11.50 ajal varastas U.B kaks liitrist pudelit viskit Tullamore pudelimaksumusega 23,99 eurot. Kannatanu esindaja ütluste kohaselt tuvastati varguse toimepanemine kaupluse videovalve kaamerate salvestuse kaudu, millelt on näha, kuidas U.B , viibides kaupluse müügisaalis, võttis riiulilt kaupa, läks naabervahekäiku, peitis võetud kauba kotti , misjärel möödus kaupluse kassadest, jättes kauba eest tasumata ning lahkus seejärel kauplusest. Selliselt tekitas ta M E OÜle kahju 47,98 euro suuruses summas. Kannatanu esindaja ütlusi kinnitab ka 19.07.2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos selle lisaks oleva fototabeliga (tl 16-36). Kõnealuse protokolli kohaselt on vaadeldud CD-plaati M kaupluse videosalvestusega 28. juunist 2017. Vaatlusprotokolli kohaselt on kaamera olnud suunatud alkoholiosakonda, kuhu on sisenenud heledaid ratsapükse ja kollast kampsunit kandev U.B, kellel on üle õla rippunud kott ning kes on käes hoidnud ostukorvi. Ülemiselt riiulilt on U.B võtnud kaks pudelit ja asetanud need ostukorvi ning lahkunud alkoholiosakonnast. Riiulitele vahelisele läbikäigule suunatud kaamerast nähtuvalt on U.B ostukorvist võtnud alkoholipudelid ja tõstnud need enda kotti. Kaamera nr 6 on olnud suunatud kaupluse väljapääsule. Kell 11.54 algavast salvestusest nähtub, et U.B väljub kauplusest õlakott õlal rippumas. Järgnevalt märgib kohus, et varguse toimepanemist pole vastustanud ka süüdistatav ise. Nii on ta nii kohtueelsel menetlusel (tl 43-47) kui kohtus kinnitanud talle inkrimineeritava süüteo toimepanemist, märkides kohtueelsel menetlusel, et 28.06.2017 päevasel ajal läks ta kauplusesse M , mis asub xx linnas aadressil xx. Kauplusesse läks ta alkoholi varastamise eesmärgiga. Üle õla oli tal kott. Kauplusesse sisenedes võttis ta ostukorvi ja läks alkoholiosakonda, kust võttis riiulilt kaks pudelit viskit Tullamore ja pani need ostukorvi. Alkoholiosakonnast väljumise järgselt pani ta pudelid riiulite vahelises vahekäigus oma kotti. Seejärel väljus ta alkoholi eest tasumata jättes kauplusest. Pudelid varastas ta isiklikuks tarbimiseks. Osutatud tõendikogumit kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et lisaks süüdistatava süüd tunnistavatele ütlustele, annab tõendikogum aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nii on põhjendatud pidada kaupluses olevat vara kauplusele, ehk antud juhul M E OÜle, kuuluvaks. Seega on sedastatav, et U.B poolt kauplusest võetud alkohol oli tema jaoks võõras vara. Märgitud olgu ka see, et seda asjaolu pole ei süüdistatav ega ka kaitsja vastustanud. Samas nähtub, et esemete – alkoholi – äravõtmisega lõpetas süüdistatav esemete senise valdaja valduse, kehtestas sellele uue, s.o enda valduse ning kannatanu esindaja ütlustest johtuvalt tuleb nentida esemete valduse ülemineku tahtevastasust ja vastava nõusoleku puudumist. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul tuleb tõendikogumi pinnalt jaatada sedagi, et esemete äravõtmine süüdistatava poolt toimus selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nii on põhjendatud osutada, et lisaks kuriteo toimepanemise kirjeldamisele on kohtueelsel menetlusel andnud ütlusi, et alkoholi võttis ta kauplusest enda tarbeks. Selline tegevus ühes U.B enda selgitusega viitab sellele, et esemete äravõtmisega ja selle enda tarbeks kasutamisega sooviti nende omanik jätta esemetest ilma kestvalt. Selliselt realiseerus aga alkoholi ebaseadusliku omastamise eesmärk. Arvestades U.B selgitusi talle inkrimineeritava teo toimepanemise asjaolude ja põhjenduste kohta, sh võttes arvesse, et tema kauplusesse mineku eesmärgiks oli varguse 5 1-17-6974 toimepanemine, on kohus seisukohal, et U.B realiseeris süüteokoosseisu subjektiivse koosseisu kavatsetusega. 6.3. Seoses 01.07.2017 episoodiga selgitas kannatanu esindaja, et 01.07.2017 kella 11.52 ajal varastas U.B ühe liitri viskit Jim Beam maksumusega 24,99 eurot ja ühe liitrise pudeli viskit Jack Daniels maksumusega 36,99 eurot. Kannatanu esindaja ütluste kohaselt tuvastati varguse toimepanemine kaupluse videovalve kaamerate salvestuse kaudu, millelt on näha, kuidas U.B , viibides kaupluse müügisaalis, võttis riiulilt alkoholi, läks naabervahekäiku, peitis võetud kauba kotti, misjärel möödus kaupluse kassadest, jättes kauba eest tasumata ning lahkus seejärel kauplusest. Selliselt tekitas ta M E OÜle kahju 61,98 euro suuruses summas. Kannatanu esindaja ütlusi kinnitab ka 19.07.2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos selle lisaks oleva fototabeliga (tl 16-36). Kõnealuse protokolli kohaselt on vaadeldud CD-plaati M kaupluse videosalvestusega 01. juulist 2017. Vaatlusprotokolli kohaselt on kaamera olnud suunatud alkoholiosakonda ning kell 11.52 alanud salvestuselt nähtub, et alkoholiosakonda on sisenenud ostukorvi ja üle õla kotti kandev U.B . U.B võtab ülemiselt riiulilt tumeda etiketiga pudeli, valge etiketiga pudeli ja asetab need ostukorvi ning lahkub alkoholiosakonnast. Kaamerast nr 19, mis on suunatud kalaosakonnale ja riiulite vahelisele läbipääsule ning mille salvestus algab kella 11.53, nähtub, et U.B ilmub läbipääsu juurde, võtab ostukorvist pudeli ja asetab selle oma kotti. Seejärel liigub ta teise läbipääsu, kuhu on suunatud kaamera nr 13. Salvestuselt, mis algab kella 11.53st nähtub, et riiulite vahelisse läbipääsu siseneb ostukorvi, mille sees on valge etiketiga pudel, käes hoidev U.B . U.B liigub riiulite vahel, on seljaga kaamera poole, võtab ostukorvist pudeli ja paneb selle oma õlal rippuvasse kotti. Kaamerast nr 6, mis on suunatud kaupluse väljapääsule, mille salvestis algab kella 11.53st, nähtub, et U.B paneb ostukorvi ära ja väljub kott õlal, kauplusest. Järgnevalt märgib kohus, et varguse toimepanemist pole vastustanud ka süüdistatav ise. Nii on ta nii kohtueelsel menetlusel (tl 43-47) kui kohtus kinnitanud talle inkrimineeritava süüteo toimepanemist, märkides kohtueelsel menetlusel, et 28.06.2017 päevasel ajal läks ta kauplusesse M , mis asub xx linnas aadressil xx. Kauplusesse läks ta alkoholi varastamise eesmärgiga. Üle õla oli tal kott. Kauplusesse sisenedes võttis ta ostukorvi ja läks alkoholiosakonda, kust võttis riiulilt pudeli viskit Jim Beam ja pudeli viskit Jack Daniels ning pani need ostukorvi. Alkoholiosakonnast väljumise järgselt pani ta pudelid riiulite vahelises vahekäigus oma kotti. Pudelid varastas ta isiklikuks tarbimiseks. Osutatud tõendikogumit kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et lisaks süüdistatava süüd tunnistavatele ütlustele, annab tõendikogum aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nii on põhjendatud pidada kaupluses olevat vara kauplusele, ehk antud juhul M E OÜle, kuuluvaks. Seega on sedastatav, et U.B poolt kauplusest võetud alkohol oli tema jaoks võõras vara. Märgitud olgu ka see, et seda asjaolu pole ei süüdistatav ega ka kaitsja vastustanud. Samas nähtub, et esemete – alkoholi – äravõtmisega lõpetas süüdistatav esemete senise valdaja valduse, kehtestas sellele uue, s.o enda valduse ning kannatanu esindaja ütlustest johtuvalt tuleb nentida esemete valduse ülemineku tahtevastasust ja vastava nõusoleku puudumist. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul tuleb tõendikogumi pinnalt jaatada sedagi, et esemete äravõtmine süüdistatava poolt toimus selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nii on põhjendatud osutada, et lisaks kuriteo toimepanemise kirjeldamisele on kohtueelsel menetlusel U.B andnud ütlusi, et alkoholi võttis ta kauplusest enda tarbeks. Selline tegevus ühes U.B enda selgitusega viitab sellele, et esemete äravõtmisega ja selle enda tarbeks kasutamisega sooviti nende omanik jätta esemetest ilma kestvalt. Selliselt realiseerus aga alkoholi ebaseadusliku omastamise eesmärk. 6 1-17-6974 Arvestades U.B selgitusi talle inkrimineeritava teo toimepanemise asjaolude ja põhjenduste kohta, sh võttes arvesse, et tema kauplusesse mineku eesmärgiks oli varguse toimepanemine, on kohus seisukohal, et U.B realiseeris süüteokoosseisu subjektiivse koosseisu kavatsetusega. 7. Prokuratuur on U.B teod kvalifitseerinud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning viidanud U.B-le esitatud süüdistuses mh tema viimasele süüdimõistmisele KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Seoses eelnevale karistatusele viitamisega märgib kohus, et vaadeldaval juhul ei oma U.B eelnev karistatus tema tegevuse kvalifitseerimisel määravat kaalu. Nimelt on prokuratuur esitanud vaadeldava kriminaalasja raames U.B-le süüdistuse kolme varguse toimepanemises, mille kohus tõendatuks loeb. Seega on täidetud ainuüksi selle faktiga varguse süstemaatilisuse eeldus ehk süüdistatava poolt vähemalt kolme varguse toimepanemine. Kuna pelgalt fakt sellest, et isik paneb toime kolm varavastast süütegu, ei anna alust kvalifitseerida tema tegevust KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, vaid nõutav on ka kõnealuste varguste sisulise seose olemasolu, siis selle olemasolu või puudumise hindamisel osutab kohus asjaolule, U.B-le inkrimineeritavad teod on toime pandud lühikese perioodi jooksul, s.o 25.06.2017 kuni 01.07.2017. Kõnealused vargused on toime pandud sama kannatanu vara kahjustades, tegude tehioludes sarnasel viisil ning seejuures ka sama kaubagrupi – s.o kange alkoholi suhtes. Seejuures on U.B kohtueelsel menetlusel selgitanud, et kõigil neil kordadel, mil ta vargused kauplusest toime pani, läks ta kauplusesse varguste toimepanemise eesmärgil, varastades alkoholi enda tarbeks. Märgitut analüüsides asub kohus seisukohale, et R. U.B-le inkrimineeritavate tegude puhul on sedastatav sisulise seose olemasolu, teiste isikute omandiõiguse kahjustamine on kujunenud töötu ja sissetulekut mitteomava U.B elustiiliks ning see sisustab kohtu veendumuse kohaselt kehtiva õigus kontekstis varguse süstemaatilisust KarS § 199 lg 2 p 9 tähenduses. Osutatust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p-s 9 ettenähtud kuriteona. TSIVIILHAGI 8. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu M E OÜ esitanud tsiviilhagi 165,54 euro nõudes, mis moodustub varastatud esemete väärtusest. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanu omandit. Kuivõrd vargusega on kahjustatud kannatanu omandit, on tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS §-st 1043, peab õigusvastaselt tekitatud kahju puhul õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtus on U.B süü kannatanule kuulunud asjade suhtes varguste toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et tsiviilhagi ja selle suurus on tõendatud käesolevas kriminaalasjas kogutud ning eelpool kohtuotsuses käsitletud tõenditega. Nii kohtueelsel menetlusel kui kohtus on U.B kannatanu nõuet tunnistanud ja on selle õigeks võtnud. Sellest johtuvalt asub kohus seisukohale, et kannatanu esitatud nõue kuulub rahuldamisele TsMS § 440 lg 1, VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel seoses hagi õigeksvõtuga ning U.B-lt tuleb kannatanu kasuks välja mõista 165,54 eurot. KARISTUSE MÕISTMINE 7 1-17-6974 9. Karistuse mõistmisel kohustab seadus arvestama kohut süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist ja/või puudumist. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 9 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on seadusandja karistusena ette näinud kas rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. 9.1. Kuna osutatud õigusnorm sätestab õigusliku järelmina eriliigilised karistusliigid, kujundab kohus esmajoones seisukoha kohaldamisele kuuluva karistusliigi osas. Riiklik süüdistaja taotles kohtuistungil U.B karistamist vangistusega. Tutvudes U.B eelneva karistatusega, asub kohus seisukohale, et riikliku süüdistaja taotletud karistusliiki tuleb pidada seaduslikuks ja põhjendatuks. Nii tuleb viidata, et U.B suhtes koostatud karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on U.B korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, keda on eelnevalt korduvalt karistatud vangistusega ning kelle suhtes on rakendatud ka erinevaid karistuse mõistmise individualiseerituse meetmeid, sh karistusest tingimisi vabastamist nii KarS § 73 alusel kui ka vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohtupraktikas omaks võetud arusaama kohaselt peab isikule mõistetav karistus muutuma igakordselt raskemaks. Märgitud põhimõttest tulenevalt asub kohus seisukohale, et olukorras, kus U.B on korduvalt karistatud käesoleva süüdistustega samalaadsete süütegude toimepanemise eest, kuid ta on jätkanud teiste isikute vara kahjustava õigusvastase käitumisega, siis puuduvad alused sellise karistusliigi kohaldamiseks, mis piiravad konkreetse isiku põhiõigusi vähemintensiivsemal viisil. Seega esinevad U.B isikuandmetest tulenevad alused kohaldada tema suhtes karistusliiki, mis seondub tema vabadusõiguse piiramisega ehk vangistusega. 9.2. Kujundades seisukohta konkreetse karistusmäära osas, siis märgib kohus, et karistuse mõistmise üldpõhimõtete kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Nagu kohus juba eelnevalt viitas, on seadusandja karistusmäärana ette näinud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistuse kuni 5 aastat. Seega on sanktsioonimäära keskmiseks määraks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Hinnates U.B teosüüd, siis leiab kohus, et tuvastatud ja tõendatud süüteoepisoodide arv, nende toimepanemise intensiivsus, tegude toimepanemise tehiolud, sh lühikese perioodi vältel isiklikuks otstarbeks varastatud küllaldaselt suur alkoholi kogus, samuti see, et U.B põhjustas oma teoga kannatanule reaalse kahju, annavad aluse rääkida süüst , mis on võrdeline keskmisega. Seega on teosüüga võrdeline karistuse määr sanktsioonimäära keskmine. Süüdistusaktis märkis riiklik süüdistaja, et kohtueelsel menetlusel on U.B väljendanud kahetsust toimepandu suhtes. Kahetsust avaldas U.B ka kohtuistungil ning tema poolt väljendatud kahetsusavaldust peab kohus siiraks. Seega on tegemist karistust kergendava asjaoluga KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, mis peab väljenduma ka mõistetavas karistuse määras. Karistust raskendavad asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud ja selle võimalikule esinemisele ei viidanud ka kohtumenetluse pooled. Võttes arvesse sedagi, et viimase U.B suhtes tehtud kohtuotsusega mõisteti talle ühe varguse episoodi toimepanemise eest karistuseks 10 kuud vangistust (tl 68-72) ning igakordselt peab isikule mõistetav karistus muutumata üldjuhul raskemaks, siis kõike eelnevat silmas pidades asub kohus seisukohale, et U.B-le tuleb kolme lõpul e viidud varguse toimepanemise eest mõista karistuseks 2 aasta pikkune tähtajaline vangistus. Kuna kohus vaatas kriminaalasja läbi lühimenetluse regulatsiooni kohaselt, tuleb U.B-le mõistetud 2 aasta pikkust vangistust vähendada 1/3 võrra. 8 1-17-6974 9.3. Järgnevalt osutab kohus, et kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt pani U.B käesoleva menetluse esemeks olevad kuriteoepisoodid toime ajal, mil ta kohustus täitama Harju Maakohtu 14.03.2017 kohtuotsusega mõistetud asenduskaristust üldkasuliku töö näol (tl 6872). KarS § 69 lg 7 sätestab, et kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lg-s 2 sätestatule. Viru Vangla 19.07.2017 prokuratuurile edastatud vastusest nähtuvalt on U.B Harju Maakohtu 14.03.2017 otsust üldkasuliku töö tundide osas täitnud 24 tunni ulatuses ning sooritamata tundide arvuks on 511 üldkasuliku töö tundi (tl 66-67). 511 üldkasuliku töö tundi võrdub 1 aasta 5 kuu ja 1 päeva pikkuse vangistusega. Seega on kohtuotsuste kogumis liidetavateks Harju Maakohtu 14.03.2017 otsuse alusel 1 aasta 5 kuud ja 1 päev vangistust ning käesoleva otsusega mõistetav ja

§ 238lg 2 alusel vähendadav karistus 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Kar

S § 65 lg 2 regulatsioon näeb ette, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega tuleb kohtul moodustada liitkaristus viisil, kus mõistetud ja ärakandmata karistused liidetakse n-ö täies mahus ning lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumis tuleb U.B-le mõista 2 aasta 9 kuu ja 1 päeva pikkune vangistus. 9.

1. Hinnates järgnevalt, kas U.B suhes on võimalik ja põhjendatud kohaldada eripreventiivseid kaalutlusi silmas pidades karistusest vabastamist, siis vastus sellele on selgelt eitav. Juba eelnevalt käsitletud Harju Maakohtu otsusest nähtuvalt mõisteti U.B süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning teda karistati 1 aasta 5 kuud 25 päeva pikkuse vangistusega, mis asendati 535 tunni üldkasuliku tööga. Kõrgeima astme kohus on selgitanud lahendi nr 3-1-1-104-10 p-s 9, et kui süüdlast karistatakse uue kuriteo tomepanemise eest vangistusega, on üldkasuliku töö aluseks olnud vangistuse täitmisele pööramine kohustuslik ning mõistetud liitkaristusest tingimuslik vabastamine välistatud. Seega ei ole kohtul õiguslikku alust kohaldada U.B suhtes tingimuslikku karistust. Välistatud on ka uue üldkasuliku töö kohaldamise võimalikkus, kuna üldkasuliku töö kohaldamise eelduseks on alla 2 aasta jääv vangistuse määr. Kuna U.B-le mõistetav liitkaristus ületab 2 aastat, siis on tema puhul ainuüksi sel põhjusel välistatud ka uue üldkasuliku töö kohaldamine. Samuti oleks tema puhul välistatud üldkasuliku töö kohadalmine ka põhjusel, et karistuse üldpõhimõtete kohaselt peab iga järgnevalt mõistetud karistus muutuma üldjuhul raskemaks, mistõttu uue üldkasuliku töö määramine olukorras, kus isik on jätkanud uute kuritegude toimepanemist, ei oleks põhjendatud ning viitaks üheselt mõistetavalt asenduskaristuse vähesele kui mitte puudulikule mõjule. Seega tuleb karistada U.B reaalse vangistusega. 9.
2. Kohus kohadas U.B suhtes kohtuotsuse tegemisel tõkendina vahistamist

§ 130

lg 41 alusel, lugedes karistusaja alguseks U.B kinnipidamise aja ehk 19.07.2017.

§ 130

lg 41 annab kohtule võimaluse vahistada vabaduses viibiv süüdistatav, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmist. Kõnealuse abinõu kohaldamise vajalikkust peab kohus põhjendatuks kaalutlusel, et U.B , järjepidevalt vargusi toime paneva isikuna, tunnetaks koheselt ja vahetult oma õigusvastase käitumise tagajärgi ning korrigeeriks sellele eelduslikule mõjule vastavalt ka oma edaspidist käitumist. Seega leiab kohus, et kohesele karistuse kandmisele asumine võib U.B puhul tema edaspidise õiguskuulekuse tähenduses evida positiivset efekti – teadmine, et kuritegude toimepanemise jätkamisel võidakse tema suhtes koheselt ja viivitamatult rakendada põhiõigusi enam riivavaid meetmeid, võib suunata teda oma käitumist 9 1-17-6974 korrigeerima ja anda tõuke tema edaspidisele õiguskuulekusele. Kaudse mõjuna tuleb nentida sedagi, et kohaldatud meetmega on välistatud ka uute võimalike süütegude toimepanemine kohtuotsuse kuulutamise ja selle jõustumisele ning täitmisele pööramise vahele jääval ajavahemikul. MENETLUSKULUD JA ASITÕENDID 10. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 kuuluvad menetluskulud süüdimõistmise korral hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (

§ 175

lg 1 p 9), mis

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on 705 eurot ning mille suurust vastavalt

§ 2565

lg 2 alusel süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes kohus vähendab, kuid mitte rohkem kui poole võrra ning kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu (

§ 175

lg 1 p 4) summas 168 eurot.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Hinnates vaadeldaval juhul süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, asub kohus seisukohale, et puuduvad vähimadki kaalutlused

§ 180lg-s 1 sätestatud üldregulatsioonist kõrvale kaldumiseks.

Nii ei ole kaitsja ega süüdistatav välja toonud ühtegi aspekti, mis võiks tingida väljamõistetavate menetluskulude osas üldregulatsioonist kõrvale kaldumise. Selliste asjaolude esinemist ei tuvastanud ka kohus, vaid vastupidi – süüdistatava näol on tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kelle puhul on mõistlik eeldada tema tööle asumist ning seeläbi ka legaalse sissetuleku saamist. Ka ei pea kohus põhjendatuks väljamõistetavate menetluskulude osas üldregulatsioonist kõrvalekaldumist resotsialiseerumisväljavaateid silmas pidades. Nagu juba korduvalt märgitud, on U.B eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuks, mistõttu puudub objektiivne alus seisukohaks, et menetluskulude osaline riigi kanda jätmine võiks avaldada mõju tema õiguskuulekusele. Pidades aga silmas väljamõistetavate menetluskulude kogusuurust ja ülalpeetavate alaealiste laste arvu, siis peab kohus võimalikuks rakendada U.B suhtes

§ 180lg-s 3 sätestatud võimalust menetluskulude osatamiseks ja ajatamiseks.

11. Tulenevalt

§ 306

lg 1 p-st 13 peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse, kuidas toimida asitõenditega. Toimikusse on asitõendina lisatud 3 CD-plaati kaupluse M salvestistega, mis kajastavad U.B tegevust kaupluses. Juhindudes

§ 126

lg 3 p-st 1, jätab kohus kõnealused CD-plaadid toimikusse, so kriminaalasja materjalide juurde. 12. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ja juhindudes

§-dest 191, 233, 238, 5 256 lg 1 p 2, 256 5 lg 2, 311, 313, 315. /allkirjastatud digitaalselt/ 10