KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- aprillil
- a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-1982 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Kriminaalasi D.V süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3; § 120 lg 1 ning § 3312 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
- märtsi
- a otsus Kaebuse esitaja ja kabuse liik Süüdistatav D.V apellatsioon (isikukood XXX), RESOLUTSIOON D.V apellatsioon Tartu Maakohtu
- märtsi
- a otsuse peale jätta läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tartu Maakohus tunnistas
- märtsi
- a kokkuleppemenetluses tehtud otsusega 2 D.V süüdi Kars § 121 lg 2 p 2, 3, § 121 lg 1 ja § 331 järgi ja karistas teda KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg D.V-le mõistetud karistusaja hulka ja tema kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määras kohus, et D.V-l tuleb talle mõistetud karistusest koheselt ära kanda 3 kuud vangistust ning 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui D.V ei pane 2 -aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Maakohus mõistis D.V-lt välja sundraha 750 eurot ja kohtueelsel uurimisel temale osutatud õigusabi tasu 60 eurot, kokku 810 eurot. Maakohus määras, et väljamõistetud kohtukulu tuleb D.V-l tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
- Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav D.V. Apellant märgib, et vaidlustab kohtuotsust menetluskulude osas. Apellandi väidete kohaselt ei ole tal mingisugust võimalust tasuda temalt väljamõistetud menetluskulu 810 eurot 1 kuu jooksul. Ühtlasi palub I. Ilmets võimaldada tal tasuda menetluskulud 6 kuu jooksul. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsusega ning apellatsiooniga, leiab ringkonnakohus, et D.V edasikaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Vastavat seisukohta põhistab kohus järgmiselt.
- Ringkonnakohus selgitab, et kuivõrd käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, seab see konkreetsed piirangud kohtuotsuse apelleerimisele. KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist KrMS
- peatüki
- jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Seejuures on Riigikohtu kriminaalkolleegium määruse nr 3-1-1-7-16 p-s 5.3 selgitanud sedagi, et kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis, sh kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust vaidlustades, olema viidatud mõnele KrMS
- peatüki
- jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (vt RKKKm-d 3-1-170-12 p 10 ja 3-1-1-7-16 p 5.3 ning RKKKo 3-1-1-38-06 p 9).
- Praegusel juhul ei ole D.V apellatsioonis viidanud ühelegi kokkuleppemenetluse normi rikkumisele ega ka minetustele materiaalõiguslikes küsimustes. Neid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Kriminaalasja toimiku pinnalt selgusid järgmised asjaolud. 5.
- märtsil
- a sõlmisid D.V , tema kaitsja advokaat O. Preem ja prokurör V. Gerassimov kirjaliku kokkuleppe (II kd lk 107-110), milles leppisid kokku D.V süüditunnistamises KarS § 121 lg 2 p 2, 3, § 120 lg 1 ja § 3312 järgi ning temale karistuse mõistmises. Kokkuleppele jõuti selleski, et D.V-lt kuuluvad väljamõistmisele kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 eurot ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses 60 eurot. Kokkuleppe allkirjastasid prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja. 5.
- Tartu Maakohus arutas eelnimetatud kokkulepet avalikult kohtuistungil
- märtsil 2018 a. Istungiprotokollist selguvalt kinnitas D.V kohtule vastates, et kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet, keegi ei ole teda selleks sundinud. Eraldi on süüdistatav kohtu küsimusele vastates kinnitanud, et ka menetluskulude tasumise kohustus on talle arusaadav. Samal kuupäeval tehtud otsusega maakohus kokkuleppe ka kinnitas. Muuhulgas mõistis kohus otsusega D.V-lt välja menetluskulud kokkuleppes märgitud ulatuses ning kohustas isikut tasuma need 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Seega mingeidki minetusi ega kõrvalekaldeid maakohtu otsuses võrreldes kokkuleppe tekstiga ei esine. Kokkuleppe allkirjastamisega ning kohtuistungil sellega nõustumisega võttis D.V endale kohustuse menetluskulude tasumiseks ja seda 1 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ning jäi sellega ühtlasi ilma võimalusest apelleerida kohtulahendit tema edasikaebuses selguvatel argumentidel. Tema apellatsioon jääb ringkonnakohtus seega läbi vaatamata.
- Ringkonnakohus selgitab, et D.V-l säilib kohtuotsuse jõustumise korral mõjuvate põhjuste olemasolul võimalus esitada täitmiskohtunikule taotlus pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra menetluskulude tervikuna või ositi täitmise tähtaega või määrata tasumine kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.
- Eeltoodut arvestades ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja KrMS § 326 lg 2 p-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava D.V apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle esitajale. /allkiri/ Aarne Sarjas Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.