← Eesti

1-18-5943/10

Obsah (5)§ 2565§ 318§ 339§ 326§ 423

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus 31. august 2018 1-18-5943 Juhan Sarv Kriminaalas

) §-s 245 nimetatud kokkuleppe 2 E.L-i süüditunnistamiseks ja karistamiseks karistusseadustiku (KarS) § 331 järgi. Kokkuleppes märgiti muu hulgas, et süüdimõistva kohtuotsuse korral mõistetakse E.L-ilt menetluskuluna välja sundraha 750 eurot, mida

§ 2565

lg 2 alusel vähendatakse poole võrra (s.o 375 euroni), ning kaitsjatasu kohtueelses menetluses 60 eurot. Menetluskulu tasumise tähtaega kokkuleppes ei käsitletud. Tartu Maakohtu

  1. juuli
  2. a istungil avaldas E.L , et süüdistus, kokkulepe ja menetluskulude summa on arusaadavad, ta nõustub kokkuleppe õiguslike järelmitega ning on avaldanud kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet.
  3. Tartu Maakohtu
  4. juuli
  5. a otsusega tunnistati E.L kokkuleppe järgi süüdi ja teda karistati. Samuti mõistis maakohus E.L-ilt riigi kasuks välja 375 eurot sundraha ning 60 eurot kohtueelsel menetlusel tekkinud kaitsjatasu katteks. Kohus määras, et süüdistatav peab menetluskulu tasuma ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. APELLATSIOON
  6. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni E.L , kes palub 435 euro suuruse menetluskulu tasumise edasi lükata ja määrata selle tasumiseks aja, mil süüdistatav on vangistuse kandmiselt vabanenud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  7. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu vaidlustatud kohtuotsus on tehtud kokkuleppemenetluses.

§ 318

lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku

  1. peatüki
  2. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus apellandi vaidlustatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja

§ 339lg-t 1.

Erinevalt varem kehtinud õiguslikust olukorrast ei saa alates 29. märtsist 2015 kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust

§ 318lg-s 4 nimetamata juhtudel vaidlustada ka menetluskulusid puudutavas osas.

Kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või

§ 339

lg 1 sätte rikkumisele.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. veebruari
  2. a määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1–5.3)
  3. Tartu Maakohtu
  4. juuli
  5. a otsusega mõisteti E.L-ilt menetluskulu katteks välja 435 eurot ja määrati, et see tuleb

§ 423

ja § 417 lg 2 kohaselt tasuda kogu ulatuses ühe kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Kohtu selline otsustus vastab kokkuleppele. Kokkuleppes ei ole ette nähtud menetluskulu tasumise tähtaja pikendamist. Järelikult rakendub seadusest – s.o

§-st 423 ja § 417 lg-st 2 – tulenev üldine ühekuuline menetluskulu vabatahtliku tasumise tähtaeg. Seda tähtaega pidanuks E.L järgima ka juhul, kui maakohus poleks sellele otsuses eraldi viidanud. Seega on maakohus otsust tehes järginud seadust ega ole ka kokkuleppe piiridest väljunud. Apellatsioonist ei nähtu ühtegi asjaolu, millest järelduks, et maakohus rikkus menetluskulude tasumise tähtaega märkides kriminaalmenetluse seadustiku

  1. peatüki
  2. jao sätteid või § 339 lg-t
  3. Seega ei ole E.L-il õigust apellatsioonimenetluses vaidlustada temalt maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskulu tasumise tähtaega. Kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra võib süüdimõistetu taotleda pärast kohtuotsuse jõustumist

§-des 423 ja 424 ette nähtud korras täitmiskohtunikult, kuid tähtaja pikendamiseks peab olema mõjuv põhjus. 6.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318järgi apellatsiooniõigust.

Eeltoodust tulenevalt ei ole E.L-il

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust Tartu Maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimuses vaidlustada. Seetõttu tuleb apellatsioon jätta

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Juhan Sarv (allkirjastatud digitaalselt) 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.