← Eesti

1-21-2275/5

Obsah (7)§ 202§ 180§ 175§ 126§ 251§ 253§ 254

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2021, Rakvere kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-21-2275 (19259000650) Kohtunik Tiit Kuller

) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: 3 lg 1 järgi ja karistada teda rahalise Süüdi tunnistada K.Q KarS § 157 karistusega 100 (ükssada) päevamäära, arvestades päevamäära suurusena 20,10 eurot, s.o 2010 (kaks tuhat kümme) eurot.

§ 202

lg 6 kohaselt lugeda kriminaalasja varasema lõpetamisega seoses täidetud kohustusena karistusest kantuks K.Q poolt sooritatud 15 (viisteist) üldkasuliku töö tundi. KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab 15 üldkasuliku töö tunnile 15 päeva vangistust, mis KarS § 70 lg 2 alusel vastab rahalise karistuse 45 (neljakümne viiele) päevamäärale ning K.Q-l kuulub kandmisele rahaline karistus 55 (viiskümmend viis) päevamäära, s.o 1105,50 eurot (üks tuhat ükssada viis eurot 50 senti). KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta rahaline karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui K.Q ei pane 1 (ühe) aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab K.Q-le määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 20.04.2021. 1

§ 180

lg 3 alusel jätta kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi maksumus kogusummas 765 eurot, osa kaitsjatasust summas 167,28 eurot ning sundrahast 376 eurot riigi kanda.

§ 175

lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista K.Q-lt menetluskuluna sundraha summas 500 (viissada) eurot riigituludesse.

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista K.Q-lt menetluskuluna kaitsjatasu summas 289,20 eurot (kakssada kaheksakümmend üheksa eurot 20 senti) vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest riigituludesse.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldada K.Q-l kriminaalmenetluse kulud kokku summas 789,20 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda vähemalt 63,20 eurot ning järgneval üheteistkümnel kuul vähemalt 66 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, viitenumbriga 99920400003769 ning selgitusega: „K.Q , 1-21-2275, menetluskulude osamakse“. Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid – 1 CD-plaat SMS-de salvestustega M S telefonist (I kd tl 204) ja 1 CDplaat Facebooki sõnumite vestlustega (I kd tl 207) ning M S ja K.Q omavaheline kirjavahetus (I kd tl 40-77); T K ja K.Q kirjavahetus (I kd tl 9298); K.Q ja M K kirjavahetus (I kd tl 99-101); K.Q ja M S kirjavahetus 13.09.2019 kuni 21.09.2019 (I kd tl 211-250); M S ja K.Q kirjavahetus 21.09.2019 kuni 03.10.2019 (II kd tl 1-46); fotografeeritud M. S ja K R vestlus Messengeris (II kd tl 99-106) – jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 (viieteistkümne) päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I. Kuriteo asjaolud ja kuriteo kvalifikatsioon Kriminaalasja kohtueelses menetluses on kindlaks tehtud, et K.Q on alates

  1. aasta sügisest sekkunud tahte vastaselt teise isiku, M S eraellu eesmärgiga või tagajärjena hirmutada, alandada ja oluliselt häirida teist isikut.
  2. aasta suvel tutvusid M S ja K.Q . K.Q alustas M Sga aktiivselt otsima kontakte alates sügisest 2018, saates talle 40-lt erinevalt ja ajutiselt telefoni numbrilt sõnumeid. Facebooki gruppi „xxxx“ pani K.Q M S kohta halvustava teate. M S ütles K.Q-le korduvalt, et tema sõnumid ja kirjad väsitavad ja häirivad tema igapäeva elu ning palus ennast rahule jätta. M S taotles K.Q suhtes lähenemiskeeldu 12.09.
  3. Prokurör esitas taotluse kohtule ja Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 11.10.2019 määrusega kohaldati K.Q-le M S suhtes ajutine lähenemiskeeld. Kuna K.Q oli varem kriminaalkorras karistamata isik, siis prokurör oli arvamusel, et tema edasise õiguskuuleka käitumise tagamiseks piisab 2 kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnevatest kohustust. Kriminaalmenetlus lõpetati prokuratuuris

§ 202

lg 7 alusel 30.12.2019 ja talle pandi kohustused teha 40 tundi üldkasulikku tööd, läbida 2 kriminaalhooldaja poolt määratavat sotsiaalprogrammi, tasuda kohtueelse menetluse kuludena kaitsjatasu 403,68 eurot. Sotsiaalprogrammi läbimine ebaõnnestus, kuna kriminaalhooldusametniku hinnangul ei olnud K.Q võimeline programmi läbima. Samuti kohustati K.Q-d hoiduma M Sga suhtlemisest telefoni teel, sõnumite ja FB postituste saatmisest M Sle. K.Q , olles teadlik keelust suhelda M Sga, alustas suhtlemist M S endise elukaaslasega Ü P, kellele saatis infot naise kohta ja tegi pärimisi naise tegevuse kohta. Kolmas isik asus K.Q mahitusel suhtlema M Sga, mis häiris ja segas S igapäeva elu. Kuna kriminaalmenetluse 19259000650 lõpetamisega kaasnevate kohustuste täitmine ebaõnnestus osaliselt, uuendas prokurör kriminaalasja menetluse 05.03.2020, sellel liideti juurde uus kriminaalasi

  1. K.Q poolt saadetud kirjad ja sõnumid olid väga pikad, ta alustas suhtlust ilma igasuguse põhjuseta M S tuttavatega, küsides neilt sellist infot M S kohta, mille tulemusel kolmandad isikud asusid M Sga suhtlema. Kaitsja taotles ja menetleja pidas vajalikuks määrata K.Q vaimse tervise kindlaks tegemiseks ambulatoorne kohtpsühhiaatriline ekspertiis. Eksperdi arvates oli K.Q võimeline oma tegudest aru saama, neid juhtima, ta ei vaja meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendite või sunnivahendite kohaldamist. K.Q-d süüdistatakse selles, et tema pani toime sekkumises tahte vastaselt teise isiku eraellu eesmärgiga või tagajärjena hirmutada, alandada ja oluliselt häirida teist isikut, mis seisnes selles, - et tema helistas järjepidevalt
  2. aasta sügisest kuni
  3. oktoobrini 2019 erinevatelt telefoninumbritelt M S isiklikule mobiiltelefonile, kasutades helistades 34 erinevat telefoninumbrit; - saatis järjepidevalt
  4. aasta sügisest kuni 2019 septembrikuuni erinevatelt telefoninumbritelt SMS’e M S isiklikule mobiiltelefonile. K.Q on M Sle saatnud 31.03.2019 - 3 SMSi erinevatelt numbritelt, 01.04.2019 - 2 SMSi, 28.04.2019 - 1 SMSi, 29.04.2019 - 3 SMSi erinevatelt numbritelt, 01.05.2019 - 2 SMSi erinevatelt numbritelt, 08.05.2019 - 3 SMSi, 12.05.2019 - 2 SMSi, 23.05.2019 - 1 SMSi, 25.05.2019 - 1 SMSi, 27.05.2019 - 1 SMSi, 28.05.2019 - 1 SMSi, 29.05.2019 - 1 SMSi, 01.06.2019 - 1 SMSi, 07.06.2019 - 1 SMSi, 10.06.2019 - 2 SMSi, 12.07.2019 - 3 SMSi, 14.07.2019 - 1 SMSi, 15.07.2019 - 1 SMSi, 17.07.2019 - 1 SMSi, 18.07.2019 - 1 SMSi, 21.07.2019 - 4 SMSi, 22.07.2019 - 1 SMSi; - saatis järjepidevalt
  5. aasta sügisest kuni
  6. oktoobrini 2019 e-kirju M Sle e-maili aadressidelt xxxx ja xxxx, tehes talle etteheiteid temaga käitumise suhtes ning lubades avaldada M St kahjustavat informatsiooni, olles seda ka juba 09.08.2019 Facebooki grupi „xxxx“ vahendusel ka teinud, kus avaldas: „Soovitan inimestel hoiduda rahalistest tehingutest ja võlgu andmisest kodanik M Sga. Viimane ei pea kinni ei nii rahalistest kokkulepetest ega maksa küsitud võlgasid tagasi.“ Samuti saatis e-posti teel M Sle ähvardusi, lubades avaldada häbistavat informatsiooni M S elukaaslasele T Kle ning tema õele M Kle, emale ja tuttavatele, olles T Kle e-kirja teel ja M Kle ka Facebook Messenger sõnumite kaudu ka varasemalt kirjutanud. K.Q on M Sle 18.08.2019 saatnud 4 e-kirja, 20.08.2019 - 1 e-kirja, 21.08.2019 - 2 e-kirja, 23.08.2019 - 1 e-kirja, 24.08.2019 - 1 e-kirja, 27.08.2019 - 1 e-kirja, 28.08.2019 - 2 e-kirja, 30.08.2019 - 2 e-kirja, 31.08.2019 - 1 e-kirja, 01.09.2019 - 1 e-kirja, 05.09.2019 - 1 e-kirja, 07.09.2019 - 1 e-kirja, 08.09.2019 - 7 e-kirja, 09.09.2019 - 1 e-kirja, 11.09.2019 - 1 e-kirja, 13.09.2019 - 5 e-kirja, 15.09.2019 - 3 e-kirja, 16.09.2019 - 10 e-kirja, 17.09.2019 - 1 e-kirja ja T Kle 2 e-kirja. Samuti M Sle veel 21.09.2019 - 24 e-kirja, 22.09.2019 - 2 e-kirja ning 26.09.2019 - 1 e-kirja; 3 - saatis Facebook Messengeri kaudu järjepidevalt
  7. aasta sügisest kuni
  8. oktoobrini 2020 sõnumeid K.Q ja O T nime alt M Sle, tehes etteheiteid temaga käitumise suhtes ja paludes endaga ühenduses olla; - kirjutas 31.12.2019 ja 07.03.2020 korduvalt Facebook Messengeri vahendusel xxxx administraatori K R xxxx grupi postkasti eesmärgiga häirida M S eraelu; - saatis ühe SMSi 16.02.2020 M S endisele elukaaslasele Ü P eesmärgiga häirida M S eraelu, rääkides Ü P M Sst, tema vastu kohtusse pöördumisest ning omavahelistest suhetest, teadis ta, et selle tõttu oli vaja Ü P küsida selgitust M Slt ja teda sellega häirida. Enamus K.Q poolt saadetud Facebook Messengeri sõnumitest, SMS-idest, e-kirjadest ja kõnedest on naist süüdistavad, halvustavad, alandavad ja ähvardavad ning häirivad olulisel määral M S töö- ja eraelu. Veel tekitab selline käitumine M Ss hirmu, et K.Q poolt avaldatud häbistav informatsioon võib panna ohtu tema tööelu, st võimalik töökohakaotus kui ka seab ohtu tema eraelu, st võimalikud probleemid elukaaslasega. K.Q pani toime sekkumise teise isiku tahte vastaselt tema eraellu eesmärgiga või tagajärjena hirmutada, alandada ja oluliselt häirida teist isikut, mis on kuritegu KarS § 1573 lg 1 järgi. II. Prokuröri ettepanek karistuse liigi ja määra kohta Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Tiina Viru taotleb K.Q süüditunnistamist KarS § 1573 lg 1 järgi ja tema karistamist rahalise karistusega 100 päevamäära, arvestades keskmist päevamäära suurust, võttes aluseks enne kuriteo toimepanemist saadud keskmine päevatasu 20,10 eurot, seega karistuseks rahaline karistus 2010 eurot. K.Q on sooritanud 15 tundi üldkasulikku tööd, üks tund ÜKT vastab KarS § 69 lg 1 alusel ühele vangistuse päevale. Üks vangistuse päev vastab KarS § 70 lg 2 alusel rahalise karistuse kolmele päevamäärale, seega lugeda kantuks 45 päevamäära, s.o 904,50 eurot. Kandmisele kuulub rahaline karistus 55 päevamäära, mis on 1105,50 eurot. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui K.Q ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. III. Kohtu põhjendused

§ 251

lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.

§ 253

p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi.

§ 254

lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning käskmenetluse süüdistusakt kriminaalasjas nr 19259000650 saabusid kohtusse 29.03.

  1. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale ja tema määratud kaitsjale edastatud 25.03.
  2. Süüdistatav K.Q edastas 31.03.2021 prokurörile e-kirja, milles märgib, et on lahendiga nõus. KarS § 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist K.Q poolt tõendavad kannatanu M S ütlused, kannatanu taotlus K.Q suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks ja kohtumäärus lähenemiskeelu kohaldamise kohta, tunnistajate T K, M K, J P, K R, L Õ ja Ü P ütlused, väljatrükid M K ja K.Q vahelisest suhtlusest, kannatanu ja K.Q 4 vahelistest vestlustest, süüdistatava K.Q ütlused ning ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et K.Q-l ei ole kehtivaid karistusi. Kohus K.Q käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses

§ 251alusel.

Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis nii süüdistuse tõendatuse kui ka karistuste määra kohta. Süüdistatava K.Q puhul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut (K.Q-l puuduvad kehtivad kriminaalkaristused), nõustub kohus prokuröriga, et karistuse eesmärgid on K.Q puhul saavutatavad käesoleval juhul ka rahalise karistuse mõistmisega ning mõistetud rahalise karistuse tasumine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, vaid rahalise karistuse võib jätta tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta pikkuse katseajaga. Kohus on seisukohal, et rahalise karistuse tingimise mõistmine on proportsionaalne meede mõjutamaks süüdlast edaspidi 3 hoiduma uute süütegude toimepanemisest. K.Q tuleb süüdi tunnistada KarS § 157 lg 1 järgi ning karistuseks mõista talle rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses, mis arvestades K.Q enne kuriteo toimepanemist 2017. aastal saadud keskmise päevatasu 20,10 eurot, moodustab 2010 eurot. Kriminaalmenetluse seadustiku § 202 lg 6 sätestab, et kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud

§ 202

lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. K.Q on sooritanud 15 tundi üldkasulikku tööd (II kd tl 76-77). KarS § 69 lg 1 alusel ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd. KarS § 70 lg 2 alusel rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust. Seega tuleb lugeda kantuks 45 päevamäära, s.o 904,50 eurot ning kandmisele kuulub rahaline karistus 55 päevamäära, s.o 1105,50 eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätab kohus rahalise karistuse täielikult täitmisele pööramata, kui K.Q ei pane 1 aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. IV. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot,

§ 175

lg 1 p 3 alusel kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi maksumus 765 eurot ning

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 606,48 eurot vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe poolt määratud korras kohtueelses menetluses osutatud riigi õigusabi eest.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Arvestades K.Q tervislikku seisundit, mille tõttu on halvenenud tema rahaline seisund ja resotsialiseerumise väljavaated, jätab kohus kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi maksumuse kogusummas 765 eurot, osa kaitsjatasust summas 167,28 eurot ning sundrahast 376 eurot riigi kanda. Arvestades, et K.Q on kaitsjatasu osaliselt summas 150 eurot juba hüvitanud, kuuluvad menetluskulud K.Q-lt väljamõistmisele summas 789,20 eurot (prokurör on süüdistusaktis ekslikult märkinud menetluskulude summaks 789 eurot). Kohus võimaldab K.Q-l tasuda menetluskulud kokku 789,20 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse 5 jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda vähemalt 63,20 eurot ning järgneval üheteistkümnel kuul vähemalt 66 eurot. V. Asitõendid 1 CD-plaat SMS-de salvestustega M S telefonist (I kd tl 204) ja 1 CD-plaat Facebooki sõnumite vestlustega (I kd tl 207) – jätta kriminaalasja toimikusse. M S telefon IPhone 5S tagastatud omanikule pärast vaatlusprotokolli koostamist (I kd tl 127). M S ja K.Q on menetluse käigus üle andnud omavahelise kirjavahetuse, mis on köidetud vastavate ülekuulamise protokollide juurde toimikusse (I kd tl 40-77); T K ja K.Q kirjavahetus (I kd tl 92-98); K.Q ja M K kirjavahetus (I kd tl 99-101); K.Q ja M S kirjavahetus 13.09.2019 kuni 21.09.2019 (I kd tl 211-250); M S ja K.Q kirjavahetus 21.09.2019 kuni 03.10.2019 (II kd tl 1-46); fotografeeritud M. S ja K R vestlus Messengeris (II kd tl 99-106) – jätta kriminaalasja toimikusse. /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.