← Eesti

2-24-116592/21

Obsah (11)§ 230§ 231§ 436§ 438§ 369§ 173§ 174§ 163§ 175§ 484§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-116592 Tsiviilasi Osaühingu

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 436

lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 438

lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.

  1. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
  2. Kohus loeb XXa ütlustega tõendatuks, et hageja ja kostja sõlmisid 2023 kevadel kolm suulist müügilepingut, mille alusel hageja müüs kostjale hakkepuidu multši hinnaga 50 eurot/m3 (koos käibemaksuga). Kohus on seisukohal, et olukorras, kus hageja pidi raha eest andma kostjale üle hakkepuidu multši, vastab müügilepingu tunnustele. Hakkepuidu multši eest tasumine pidi toimuma arvete alusel. Kostja on kauba kätte saanud. XXa ütlused on kooskõlas ka poolt e-kirjavahetusega 22.04.2024 (dtl 86), millest järeldub, et kostja on teadlik tasumata arvetest, tunnistab nendes kajastatud kohustusi ja teeb ettepaneku maksegraafiku sõlmimiseks (millega hageja nõus ei olnud). Samuti on XXa ütlused kooskõlas müüdud kauba eest väljastatud arvetega, milledelt nähtub hakkepuidu multši ühe m3 hinnana 50 eurot/m3 koos käibemaksuga (arvel kajastatud lõpphind jagatuna müüdud kogusega). Pooled ei ole esitanud väiteid selle kohta, et neil oleks olnud muid õigussuhteid peale kohtule esitatud arvetel kajastatu. 10.
  3. Kohus tuvastab, et hageja väljastas müüdud kauba eest kostjale kolm arvet 17.04.2023 arve nr 4613 summas 1250 eurot 25 m3 hakkepuidu multši eest (dtl 34), 04.05.2023 arve nr 4630 summas 1100 eurot 22 m3 hakkepuidu multši eest (dtl 35) ja 31.05.2023 arve nr 4642 summas 150 eurot 3 m3 hakkepuidu multši eest (dtl 85). Kostja tasus arve nr 4642 (dtl 37), kuid on jätnud tasumata arved nr 4613 ja 4630 kokku 2350 eurot. Tunnistaja XX andis ütlusi, et kostja ostis hakkepuidu multši kokku veidi alla 50 m
  4. Arvetel on kajastatud 50 m3 multši müümine. Kohtule on eluliselt usutav, et arvetel kajastatud multši kogus on õige, arvestades tunnistaja ütlusi (tunnistaja mäletas, et müüdi veidi alla 50 m3) ja poolte 22.04.2024 kirjavahetuse sisu, milles kostja ei esitatud müüdud multši eest väljastatud arvete sisu kohta pretensioone. 10.
  5. Kohus tuvastab, et poolte vahel puudus kokkulepe maksetähtaegade kohta. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 213 lg 3 sätestab, et ostja ei pea tasuma ostuhinda enne, kui tal on olnud võimalus asi üle 3

(7)vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmis- või tasumisviisist tulenevalt ei ole see võimalik. Erialases kirjanduses on asutud seisukohale, et üldjuhul muutub ostuhinna tasumise kohustus sissenõutavaks koos müüja poolt kauba üleandmise kohustuse täitmisega. Tunnistaja XXa ütlustest nähtub, et arved väljastati pärast seda, kui kaup kostjale üle anti. Seega nõustub kohus hageja väidetega, et arvetel märgitud kohustused muutusid sissenõutavaks nendel märgitud aegadel, s.o arve nr 4613 summas 1250 muutus sissenõutavaks 27.04.2023 ja arve nr 4630 summas 1100 eurot muutus sissenõutavaks 14.05.2023, kuivõrd hageja võlausaldajana võis nõuda kohustuse täitmist selle tegelikult sissenõutavaks muutumise ajast hilisemal ajal. Võttes arvesse eeltoodut on kohus seisukohal, et hageja põhinõue summas 2350 eurot on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
  1. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on seisukohal, et asjas ei ole tõendatud, et pooled oleksid kokku leppinud viivisemääras. Järelikult kohaldub asjas VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär, millest on lähtunud ka hageja. 11.
  2. Kohtu hinnangul ei ole viivise nõudmine vastuolus hea usu põhimõttega. Aegumistähtaja jooksul saab nõude maksmapanekut pidada hea usu põhimõtte vastaseks üksnes erandlikel asjaoludel (vt nt Riigikohtu
  3. jaanuari
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06, p 23;
  5. detsembri
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10508, p 16;
  7. jaanuari
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-09, p 12;
  9. juuni
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-09, p 11). Võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduses ja ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei tohi lepingupooled oma õigusi kuritarvitada, käituda vastuoluliselt või eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju (
  11. juuni
  12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-09, p 11). Kohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas selliseid erandlikke asjaolusid, mis välistaksid viivisenõude maksmapaneku. Asjaolu, et hageja ei nõudnud kostjalt viivise tasumist enne kohtusse pöördumist, ei ole kohtu hinnangul selliseks erandlikuks asjaoluks, mis välistaks viivisenõude maksmapaneku hea usu põhimõttest tulenevalt. 11.
  13. Hageja nõudis kostjalt arve nr 4613 tasumist hiljemalt 27.04.
  14. Seega on viivist õigus arvestada alates 28.04.
  15. Perioodil 28.04.2023 – 28.01.2025 on 642 päeva. Perioodil 28.04.2023 – 30.06.2023 oli seadusjärgse viivise määr 10,5% aastas, s.o 0,028767% päevas, s.o 0,359589 eurot päevas (1250*0,028767/100). Nimetatud perioodil oli 64 päeva. Seega on viivisesumma selle perioodi eest 23,013696 eurot (64*0,359589). Perioodil 01.07.2023 – 31.12.2023 oli viivisemäär 12% aastas, s.o 0,032877% päevas, s.o 0,410959 eurot päevas (1250*0,032877/100). Nimetatud perioodil oli 184 päeva. Seega on viivis selle perioodi eest 75,616456 eurot (184*0,410959). Perioodil 01.01.2024 – 30.06.2024 oli viivisemääraks 12,50% aastas, s.o 0,034153% päevas, s.o 0,426913 eurot päevas (1250*0,034153/100). Sellel perioodil oli 182 päeva, seega viivisesumma on 77,698166 eurot (182*0,426913). Perioodil 01.07.2024 – 31.12.2024 oli viivisemääraks 12,25% aastas, s.o 0,03347% päevas, s.o 0,418374 eurot päevas (1250*0,03347/100). Sellel perioodil oli 184 päeva. Seega viivisesumma on 76,980816 eurot (184*0,418374). Perioodil 01.01.2025 – 28.01.2025 on seadusjärgse viivise määraks 11,15% aastas, 4
(7)s.o 0,030548% päevas, s.o 0,381849 eurot päevas (1250*0,030548/100). Nimetatud perioodil 28 päeva. Seega viivisesumma on 10,691772 eurot (28*0,381849). Seega on viivisesumma perioodi 28.04.2023 – 28.01.2025 eest kokku 264,00 eurot. 11.
  1. Hageja nõudis kostjalt arve nr 4630 tasumist hiljemalt 14.05.
  2. Seega on viivist õigus arvestada alates 15.05.
  3. Perioodil 28.04.2023 – 28.01.2025 on 625 päeva. Perioodil 15.05.2023 – 30.06.2023 oli seadusjärgse viivise määr 10,5% aastas, s.o 0,028767% päevas, s.o 0,316438 eurot päevas (1100*0,028767/100). Nimetatud perioodil oli 47 päeva. Seega on viivisesumma selle perioodi eest 14,872586 eurot (47*0,316438). Perioodil 01.07.2023 – 31.12.2023 oli viivisemäär 12% aastas, s.o 0,032877% päevas, s.o 0,361644 eurot päevas (1100*0,032877/100). Nimetatud perioodil oli 184 päeva. Seega on viivis selle perioodi eest 66,542496 eurot (184*0,361644). Perioodil 01.01.2024 – 30.06.2024 oli viivisemääraks 12,50% aastas, s.o 0,034153% päevas, s.o 0,375683 eurot päevas (1100*0,034153/100). Sellel perioodil oli 182 päeva, seega viivisesumma on 68,374306 eurot (182*0,375683). Perioodil 01.07.2024 – 31.12.2024 oli viivisemääraks 12,25% aastas, s.o 0,03347% päevas, s.o 0,368169 eurot päevas (1100*0,03347/100). Sellel perioodil oli 184 päeva. Seega viivisesumma on 67,743096 eurot (184*0,368169). Perioodil 01.01.2025 – 28.01.2025 on seadusjärgse viivise määraks 11,15% aastas, s.o 0,030548% päevas, s.o 0,336027 eurot päevas (1100*0,030548/100). Nimetatud perioodil 28 päeva. Seega viivisesumma on 9,408756 eurot (28*0,336027). Seega on viivisesumma perioodi 28.04.2023 – 28.01.2025 eest kokku 226,94 eurot. 11.
  4. Kokku on viivis kahe arve tasumisega viivitamise eest 490,94 eurot seisuga 28.01.2025, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab. Kuna hageja esitas

§ 369

alusel taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja ka viivis, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, siis mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.01.2025 arvestatuna tasumata põhivõla jäägilt (2350 eurot 28.01.2025 seisuga) kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kuna hageja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et tal tekiks põhivõla suurusest suuremat kahju (vt Riigikohtu 16.11.2016 otsus nr 3-21-66-05, p 18), siis piirab kohus edasiulatuva viivise suurust ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja selliselt, et sissenõutavaks muutunud viivis ning edasiulatuv viivis kokku ei tohi ületada põhivõla suurust, s.o 2350 eurot. Menetluskulud 12. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

13. Kuna kohus rahuldas hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda (

§ 163lg 1).

  1. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 385 eurot ja õigusabikulu 2880 eurot.
  2. Kohtu hinnangul on riigilõiv vajalik ja põhjendatud kulu. Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt on riigilõiv tasutud. 16.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse 5

(7)hindamise osas. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja lepingulise esindaja töömaht olnud põhjendamatult suur, arvestades asjaolu, et tegemist on keskmisest lihtsama vaidlusega. Kostja hinnangul on põhjendatud kokku 4,5 tundi, millele lisanduks istungitel osalemisega seotud kulu vastavalt tegelikule ajakulule.
  1. Hageja lepinguline esindaja on osutanud teenust hinnaga 180 eurot/tunnis (ilma käibemaksuta). Kostja ei ole esitanud hageja lepingulise esindaja tunnitasuga seoses vastuväiteid. Üldisemalt on Riigikohus pidanud viimaste aastate praktikas põhjendatud tunnitasu määradeks näiteks 170 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24), 175 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 02.06.2021, 2-19-5942), 190 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 13.05.2020, 2-18-17536, p 18) ja 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4). Eeltoodust tulenevalt mahub 180 eurot/tunnis (ilma käibemaksuta) vandeadvokaadist lepingulise esindaja turuhinna piiresse ja tuleb seetõttu hinnata mõistlikuks.
  2. Hageja on menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ja saab käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu tuleb menetluskulud kindlaks määrata ilma käibemaksuta (

§ 174lg 10).

Hageja on kinnitanud, et kõik kantud kulud on seotud käesoleva kohtuasjaga (

176 lg 5).

  1. Põhjendatud kulu suurus sõltub eelkõige dokumendi sisust ja selles väljendatud argumentide kvaliteedist ning asja üldisest mahust ja keerukusest. Samuti tuleb arvestada sellega, et hagiavalduse ettevalmistamise ajakulu ei sisaldada üksnes menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid asjaolude ja tõendite analüüsi ning komplekteerimist, õigusliku positsiooni väljatöötamist, samuti kliendiga nõupidamist ja asjaolude läbi arutamist (Tallinna Ringkonnakohtu 13.12.2024 määrus tsiviilasjas nr 2-17-19444, p 9.2).
  2. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele kulunud 8 tundi (sh asja materjalidega tutvumisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele 0,5 tundi, kliendiga e-kirjavahetuse pidamisele 0,25 tundi, hagiavalduse koostamisele 7 tundi, hagiavalduse koos lisadega e-toimikusse üleslaadimisele ja selle kohtule esitamisele 0,25). Kohtu hinnangul ei saa lepingulise esindaja kulu pidada osaliselt põhjendatuks. Käesolevale hagimenetlusele eelnes maksekäsu kiirmenetlus, milles hagejat esindas sama hageja. Kohus on seisukohal, et lepinguline esindaja pidi olema juba maksekäsu kiirmenetluses tutvunud vaidluse asjaoludega ja võimalike tõenditega. Maksekäsu kiirmenetluse kulu on seaduses fikseeritud tasu (

§ 4842) ja seda ei saa hagimenetluses teises ulatuses kindlaks määrata.

Hageja ei ole taotlenud maksekäsu kiirmenetluse kulu hüvitamist. Hagiavalduses on kirjeldatud pooltevahelise õigussuhte ja nõuete suuruse kujunemisega seotud asjaolusid kokku ca 1 lehel. Õiguslik argumentatsioon (nõuete kvalifitseerimine) on samuti ca 1 – 1,5 lehel). Arvestades asjaolu, et tegemist on pigem õiguslikult kergemapoolse vaidlusega peab kohus hagiavalduse koostamise ja esitamisega (sh kliendiga nõupidamise ja tõendite analüüsi ja õigusliku argumentatsiooni kujundamisega seotud kuluks) seotud põhjendatud kuluks (s.o kulu, mille kandmise eest kostja peab vastutama) 3,5 tundi.

  1. Hageja lepingulise esindaja arvel nr 3034 on kajastatud kostja 12.08.2024 vastuse analüüs 0,5 tundi ja 06.09.2024 kirjaliku vastuse koostamise kulu 3,5 tundi. Kohtu hinnangul on 0,5-tunnine kulu kostja vastusega tutvumisele ja analüüsimisele põhjendatud kulu. Kohtu hinnangul on 06.09.2024 vastuse koostamisele 3,5 tundi osaliselt põhjendamatu. Vastuses on osaliselt refereeritud kostja vastuse seisukohti, osaliselt on korratud hagiavalduse asjaolusid ja hagiväiteid, millele ei saanud kulude märkimisväärses ulatuses aega. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi.
  2. Hageja lepingulise esindaja arvel nr 3039 on kajastatud 06.09.2024 kohtunõudega tutvumine 0,25 tundi ja 20.09.2024 menetlusdokumendi koostamine 1,75 tundi. Kohus peab 0,25-tunnist ajakulu põhjendatuks. 06.09.2024 menetlusdokumendis on täpsustatud hagiavalduse asjaolusid (ca 3 väitega seotud asjaolusid), lisaks on esitatud 6

(7)2 tõendit (e-kirjavahetus ja tunnistaja ülekuulamise taotlus). Tegemist ei ole keerulise sisuga menetlusdokumendiga. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu sellele 1,25 tundi.
  1. Hageja lepingulise esindaja arvel nr 3069 on kajastatud 15.01.2025 toimunud kohtuistungi ettevalmistamist 1 tund, istungil osalemise kulu 0,75 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamise kulu 0,25 tundi. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud kuluga, kokku 2 tundi.
  2. Hageja lepingulise esindaja menetluskulude nimekiri ei kajasta 05.11.2024 toimunud kohtuistungiga seotud kulusid, mistõttu ei määra kohus neid kulusid kindlaks. Kokku on hageja menetluskulude nimekirjas sisaldunud kulud kohtu hinnangul põhjendatud 9 tundi, 9*180=1620 eurot. Kokku on menetluskulud põhjendatud ja vajalikud 1620+385=2005 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab.
  3. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule

§ 177

lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.