Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 2. Hagiavalduse kohaselt üüris N. P. korterit aadressil XXX tagastamisel omanikule selgus, et üürnik oli korterit kahjustanud, lahti oli magamistoa ukse leng, puudu liistud, puudu pistikupesa, elutoa tapeet katki, auk seinas, diivan katki ja aknalink katki. Korter oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud If P&C Insurance AS-is kindlustuslepinguga. Täpsemad kahjustused ja remondi kulud on kirjeldatud T OÜ 01.12.2023 hinnapakkumises. Kindlustus hüvitas kahju omanikule summas 652,24 eurot.
lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Nimetatud sätte järgi omandab kindlustusandja kannatanu õigusliku positsiooni.
lg 5 kohaselt on kostja tegevus õigusvastane ja
1043 kohaselt peab ta kahju hüvitama. Pärast kahju välja maksmist esitas hageja 08.03.2024 SMS-iga telefoninumbrile XXX nõude kostja vastu, makstud kahju hüvitamiseks summas tähtajaga 10 päeva. Kostja kahju ei hüvitanud. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale kokku põhisummas 652,24 eurot.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheks protsenti aastas. Hageja arvestab viiviseid alates nõudekirjade tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse koostamiseni seadusejärgses määras
Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja viivised kokku summas 39,54 eurot (perioodi eest 19.03.2024-13.09.2024). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 2 Hageja palub kostjalt välja mõista viivised põhisumma tasumata jäägilt alates hagiavalduse koostamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni
3. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustu. Kostja leidis, et
lg 1 järgi on üürileandja poolt üüritud asja halvendamise eest hüvitise saamise nõude aegumistähtaeg kuus kuud ja nõue aegunud. Kui üürnik kahjustab üüripinda, võib kahju olla kas lepinguline või deliktiline, sõltuvalt sellest, millisel alusel vastutus tekib. Üürnik ei ole jätnud täitmata üksnes tavapärase üürile antud asja hoolika kasutamise või pisipuuduse kõrvaldamise kohustuse, vaid üürniku poolt üüripinnale tekitatud kahju on ulatuslik ja seda saab seletada tahtliku tegevuse või raske hooletusega, st tegemist on deliktilise kahjuga. Üürnik peab sellisel juhul vastutama üüritud asja kahjustumise eest, kuna tema tegevus on põhjustanud kahju väljaspool igasuguseid lepingulisi kohustusi, mis eeldaksid ainult tavalist hoolt. Hageja selgitab, et üürnik mitte üksnes ei kahjustanud üüripinda, vaid võttis sellelt kaasa, mis võtta oli. Hageja esitab tõendina Politsei- ja Piirivalveameti vastuse selgitustaotlusele, et üürniku tekitatud kahjude osas oli algatatud ka kriminaalmenetlus. Üürileping sõlmiti ja korter anti kostja käsutusse 23.12.2022, üürnik lahkus üüripinnalt üüripinda üle andmata, mis on ka seletatav tekitatud kahju ja üüripinnalt asjade vargusega. Nagu nähtub varakahju vaatlusaktist, siis avastas üürileandja kahju 23.10.2023. Hageja ei pea võimalikuks, et ukselengid ja aknalingid tuleksid lahti, põrandaliistud ja pistikupesa kaoksid ära, tapeet läheks katki ja seintesse tekkiksid augud tavapärase üüripinna kasutamise käigus 10 kuuse kasutusperioodi jooksul. Hageja arvates ei ole tegemist üksnes lepingust tuleneva üüripinna pisivigade ja hoolduse küsimusega ning aegamööda tekkinud kahjuga, vaid tahtliku või raske hooletusega korteri ja päraldiste kahjustamisega. Kostja väitel ei ole hageja tõendanud, et osundatud puudused tekitas kostja. Hageja esitas hagiavalduse lisana üürilepingu. Üürilepingu punktist 1.1. nähtub, et korter anti kasutamiseks koos mööbli ja vallasvaraga.
sätestab, et üüritud asi peab vastama lepingutingimustele ja olema sellises seisukorras, et seda saaks kasutada vastavalt kokkulepitud otstarbele. Kui üürilepingus ei ole korteri kvaliteeti täpselt määratletud, siis tuleb lähtuda mõistlikest ootustest ja keskmise kvaliteediga elamispinna standardist. Üürilepingu pooled on korteri üürilepingu lisana vormistatud üüritud vara üleandmise akti, mille punktis 5 on märgitud: Vara koosseis ja selle seisundi hinnang: korras. Üürilepingu punkti 5.2.
Hagis esitatud asjaolude kohaselt tuleneb hageja nõue üürilepingust, kus kostjale heidetakse ette üürilepinguga ettenähtud kohustuste rikkumist, sh kohustust säilitada eluruumi vähemalt üürnikule üleandmise hetkel olnud seisundis (üürilepingu p 5.2.2, c); kasutada heaperemehelikult eluruumis asuvat sisustust (p 5.2.2, g); kõrvaldada omal kulul lepinguobjekti puudused, mida saab kõrvaldada harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristuse või hooldamisega (p 5.2.2, i); samuti
lg-st 1 tulenevat kohustust tagastada üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Eelpool loetletud kohustuste rikkumise tagajärjel tekkinud kahju peab üürnik hüvitama üürileandjale üürilepingu p 5.2.2 (n) ja p 6.1 alusel.
lg 2 kohaselt ei saa lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist üldjuhul nõuda kahju õigusvastase tekitamise sätete (
Kahju hüvitamist saaks lepingurikkumise korral
lg-te 2 ja 3 kohaselt erandina nõuda vaid siis, kui tekkinud kahju ärahoidmine ei olnud rikutud lepingulise kohustuse eesmärk
lg 2 mõttes või kui lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena põhjustati isiku surm, tekitati isikule kehavigastus või tervisekahju. Osundatud üürilepingu kohustuste eesmärgiks ongi tekkinud kahju ärahoidmine. Seega saab üürileandja esitada kostja vastu vaid lepingu rikkumisest tulenevad nõuded, deliktiliste nõuete esitamine on
5.
lg 1 järgi on üürileandja poolt üüritud asja halvendamise eest hüvitise saamise nõude aegumistähtaeg kuus kuud.
lg 2 esimene lause sätestab, et üürileandja hüvitusnõude aegumistähtaeg algab asja tagasisaamisest. Hagiavalduse kohaselt tagastas kostja üürilepingu esemeks oleva eluruumi 29.11.2023. Seega hageja nõue on muutunud sissenõutavaks 30.11.2023 ning aegus
ÜS) §-st 143 taotleb kostja aegumise kohaldamist. 6. Tõendamata on kahju ja selle suurus. Hageja ei ole kahju hüvitamise nõude esitamiseks vajalikke eelduste täitmist tõendanud.
lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: võlgnik on lepingut rikkunud (
lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (
lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (
lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (
lg 2) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (
lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (
lg 4)(vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-15 p 11; nr 3-2-1-173-12, p 15). 4 Hagiavalduse kohaselt tuvastati üürilepingu objektiks olevas korteris järgmised puudused „lahti oli magamistoa ukse leng, puudu liistud, puudu pistikupesa, elutoa tapeet katki, auk seinas, diivan katki ja aknalink katki“. Hageja ei ole oma tõendamiskoormust täitnud, jättes esitamata kohtule tõendeid, mis kinnitataks, et osundatud puudused on tekitanud kostja. Hageja ei ole samuti esitanud tõendid selle kohta, et osundatud puudused on tekkinud pärast üürilepingu objektiks oleva korteri üleandmist kostjale. Hagiavalduses märgitud puuduste näol on tegemist üürilepingu objektiks oleva korteri hariliku kulumise, halvenemise ja muutustega, mis tavaliselt kaasnevad korteri kasutamisega.
lg 2 teise lause kohaselt ei vastuta üürnik asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Väidetava kahju suurus on tõendamata. Väidetava kahju suuruse tõendamiseks viitab hageja asjakohatult T OÜ poolt 01.12.2023 hinnapakkumisele. Tõendi st ei nähtu, et pakkumine oleks tehtud hagiavalduses viidatud puuduste parandamiseks, ainuke asjakohane artikkel „elutoa tapeedi paigaldamine“ on tehtud 19,31 m2 tapeedi paigaldamiseks. 29.11.2023 varakahju vaatlusaktist ega üürilepingu objektiks olevas korteri lisatud piltidest ei nähtu, et elutoa tapeet oleks selles mahus kahjustatud. 7. Kostja leiab, et hagejal puudub nõudeõigus kostja vastu korteri omanikule kuuluva kahju hüvitamise nõude realiseerimisaeks. Hagiavaldusele ei ole lisatud ühtegi tõendit, kust nähtuks seos üürilepingu esemeks oleva korteri kahjustamise ja omanikule summas 652,24 eurot väljamakse tegemise vahel. Hagiavaldusele lisatud 05.04.2023 kindlustuspoliisi (kindlustusperiood 28.04.2023 00:00 – 27.04.2024 23:59) on kindlustuskaitseks märgitud: Kindlustuspakett "Kogurisk": tulekahju; tugev tuul, rahe; leke torustikust; vandalism, sõiduki otsasõit; murdvargus, röövimine; tehnosüsteemide purunemine; asenduselamispinna üürikulu; aknaklaasi purunemine; õnnetusjuhtum; üleujutus; koduabi; üürniku tekitatud kahju, pikaajaline rent. Kindlustuslepingu osadeks on 05.04.2023 kindlustuspoliisis märgitud tüüptingimused, sh Kodukindlustuse Koguriskipaketi tingimused TH-A-20221 (dtl 165-179). Hagiavaldusest ei nähtu, mille alusel asus hageja seisukohale, et kostjale etteheidetud kahju tekitamine toimus kindlustuspoliisil märgitud ajavahemikul (28.04.2023 – 27.04.2024). Ainuüksi asjaolust, et üürilepingu esemeks oleva korteri varakahju vaatlusakt koostati 29.11.2023, ei tähenda, et kahjujuhtum toimus samal ajal. Hagejal lasub kohustus tõendada, et kostjale etteheidetav kahju tekitati nii üürilepingu kehtivuse ajal kui kindlustuspoliisi märgitud ajavahemikul. Seda hageja teinud ei ole. Hageja ei ole ka selgitanud, mis tõendite alusel asus ta seisukohale, et kahju on tekitanud kostja. Tüüptingimuste punkti 82 kohaselt on kindlustusjuhtumiks üürniku ja/või temaga alaliselt koos elavate pereliikmete poolt kindlustusobjektile (sh kindlustatud kodusele varale) tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekitatud kahju. Kohtupraktika kohaselt raske hooletuse või tahtluse esinemist peab tõendama isik, kes sellele tugineb (TsMS § 230 lg 1). Hagiavaldusest ei nähtu, mis tõendite alusel asus hageja seisukohale, et kostjale etteheidetav kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Tüüptingimuste punkt 107 sätestab, et „If ei hüvita kindlustusobjekti sisemiste ja välimiste pisivigade kahju (kriimustused, täkked, lohud erinevatel pindadel, sh põrandatel, seintel või kodutehnikal, plekid kindlustusobjekti sisepinnal jms)“. Kostja leiab, et kostjale etteheidetava kahju näol on tegemist pisivigadega tüüptingimuste punkti 107 tähenduses. Kusjuures Tüüptingimuste punktis 107 on toodud näite: „Tooli seljatugi tekitab tapeedile kriimustuse. If tapeedi vahetust ei hüvita“. Seega ei pidanud hageja kindlustuslepingu järgi hüvitama korteri omanikule T OÜ 01.12.2023 hinnapakkumise ainuke asjakohase artikli „elutoa tapeedi paigaldamise“ kulu (vt käesoleva vastuse p 2.9). Tüüptingimuste punkt 112 sätestab, et „If ei hüvita aegamööda tekkinud kahju, samuti kahju, mille põhjustas kindlustusobjekti kulumine (nt parkett on kulunud, boiler roostetab, veekeedukannus on 5 katlakivi, jms)“. Kostja leiab, et kostjale etteheidetava kahju näol on tegemist kasvõi osaliselt „aegamööda tekkinud kahjuga, samuti kahjuga, mille põhjustas kindlustusobjekti kulumine“ Tüüptingimuste punkti 112 tähenduses. Kostjale etteheidetava kahju näol ei ole tegemist kahjujuhtumiga If P&C Insurance AS ja A. A.i vahel sõlmitud kindlustuslepingu tähenduses, mille alusel oleks hageja pidanud hüvitama üürilepingu esemeks oleva korteri omanikule kahju. Seega ei ole korteriomaniku väidetav kahjunõue kostja vastu üle läinud hagejale
III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Hageja tugineb oma nõudes asjaoludele, et N. P. tekitas üüritud esemele (korter XXX) kahjustused (kindlustusjuhtum). Üüripinnale tekitatud kahju oli ulatuslik ning seda saab seletada tahtliku tegevuse või raske hooletusega. Tegemist on deliktilise kahjuga, kostja tegevus on õigusvastane
lg 5 kohaselt ja kostja peab vastavalt
6 Kostja tugineb vastuväidetes alljärgnevale: hageja nõue on aegunud (
lg 1 ja 2); hageja nõue tuleneb üürilepingust (heidetakse ette üürilepingu p 5.2.2, samuti
lg 1 tulenevat kohustust tagastada üüritud asi koos päraldistega seisundis, mis vastab lepingujärgsele kasutamisele (kahju hüvitamise kohustus tuleneb üürilepingu p 5.2.2 ja 6.1); deliktilise nõude esitamine kostja vastu on
lg 2 järgi välistatud; kahju ja kahju suurus on tõendamata; hageja ei ole tõendanud, et väidetava kahju tekitas kostja ja kahju tekitati kindlustuspoliisi märgitud ajavahemikul 28.04.2023-27.04.2024; kostjale etteheidetava kahju näol on tegemist kindlustusobjekti sisemiste ja välimiste pisivigadega If P&C Insurance AS tüüptingimuste p 107 mõttes; kostjale etteheidetava kahju näol ei ole tegemist kahjujuhtumiga If P&C Insurance AS ja A. A. vahel sõlmitud kindlustuslepingu tähenduses, mille alusel oleks hageja pidanud hüvitama üürilepingu aluseks oleva korteri omanikule kahju. Korteriomaniku nõue ei ole hagejale
12. Võlaõigusseaduse (
) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Selleks, et saaks toimuda kindlustusvõtja nõude üleminek kindlustusandjale, peavad olema samaaegselt täidetud neli eeldust: kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel on sõlmitud kehtiv kindlustusleping; toimunud on kindlustusjuhtum ehk tekkinud on kindlustuslepingu alusel hüvitamisele kuuluv kahju; kindlustusandja on hüvitanud nimetatud kahju õigustatud isikule ning kindlustusvõtjal on kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku vastu (käesoleval juhul kostja vastu). Kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue läheb kindlustusandjale üle hetkel, mil kindlustusandja on täitnud oma kindlustuslepingust tuleneva täitmiskohustuse (st hüvitanud tekkinud kahju).
lg 1 alusel omandab kindlustusandja / hageja kindlustusvõtja/korteriomaniku õigusliku positsiooni suhtes üürnikuga. Seega kohaldub ka hageja nõudele
lg 1 tulenev kuuekuuline aegumistähtaeg.
lg 1 sätestab, et üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude ning üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg on kuus kuud. Üürileandja hüvitusnõude aegumistähtaeg algab asja tagasisaamisest (
Hagiavalduse kohaselt sai korteriomanik üürilepingu esemeks oleva eluruumi tagasi hilisemalt 29.11.
lg 1 järgi hagejale, ehk ajast mil hageja hüvitas kahju kindlustusvõtjale (12.02.2024, järgnevast päevast so 13.02.2024), on ka sel juhul kuuekuuline tähtaeg möödalastud (aegumistähtaeg saabus 13.08.2024). Seega on hageja nõue aegunud ning hagiavaldus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. 14. Hageja leiab, et korteriomaniku nõude aluseks on kahju õigusvastast tekitamist reguleerivad sätted (deliktiline vastutus)
Kohus hageja käsitlusega ei nõustu. Vastavalt
peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega;
lg 2 sätestab, et lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või
53. peatükis (õigusvastane kahju tekitamine) sätestatud alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab 53.ptk-s sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. Tulenevalt
lg 3 lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena isiku surma põhjustamise või talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral vastutab kahju tekitaja selle eest ka 53. peatükis sätestatud alustel. Riigikohus on samuti sedastanud, et
lg 2 kohaselt ei saa lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist üldjuhul nõuda kahju õigusvastase tekitamise sätete (
Kahju hüvitamist saaks lepingurikkumise korral
lg-te 2 ja 3 kohaselt erandina nõuda vaid siis, kui tekkinud kahju ärahoidmine ei olnud rikutud lepingulise kohustuse eesmärk
lg 2 mõttes või kui lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena põhjustati isiku surm, tekitati isikule kehavigastus või tervisekahju. (vt Riigikohtu 25.06.2024.a. lahend tsiviilasjas nr 2-22-10417/73 p 20) 8 Kostja märgib õigesti, et käesoleval juhul oli just sellise tekkinud kahju ärahoidmine lepingulise kohustuse eesmärk (
lg 2), mistõttu
lg 2 tulenevalt ei ole kahju õigusvastase tekitamise sätted (
53. ptk ) kohaldatavad. Ei esine ka
lg 3 sätestatud eeldusi, milliste olemasolul vastutab isik lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena ka
lg 1 teine lause, mille kohaselt eeldatakse, et asi anti üürnikule üle üleandmisaktis toodud seisundis, kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati 9 asja üleandmisakt (vt ka Riigikohtu
sätestab, et üüritud asi peab vastama lepingutingimustele ja olema sellises seisukorras, et seda saaks kasutada vastavalt kokkulepitud otstarbele. Kuivõrd üürilepingus ei ole ruumide seisukorda täpselt määratletud, siis tuleb lähtuda mõistlikest ootustest ja keskmise kvaliteediga elamispinna standardist. Üürnik vastutab nende puuduste eest mis ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist, kahjustusi ja muutus ja mis tekkisid sel ajal, mil üürnik ruume kasutas. Auk seinas (dtl 29) ületab kohtu hinnangul harilikult tekkivat kulumist, samuti pistikupesade puudumine /väljakiskumine (dtl 18,23, 28). Hagiavaldusele on lisatud maksekorraldus selgitusega E43232935Q/2 12.02.2024.a. 652,24 euro hüvitamise kohta XXX omanikule A. A.ile (dtl 35). Kindlustuslepingu kehtivuse ajal (dtl 39-41) aset leidnud kahjujuhtumi puhul on kindlustusvõtja kahtlemata kahju hüvitamiseks õigustatud isik. Samas on tõendamata kahjustuste tekkimise aeg, seega ei saa üheselt väita, et kahjustused on tekkinud kindlustuslepingu kehtivuse ajal (tegemist kindlustusjuhtumiga) ning et kirjeldatud kahjustuste tekitamise saab omistada üürnikule.
lg 1 kohaldamiseks pidi kindlustusvõtjal (korterionanikul) olema kostja vastu nõue. Kahju ja kahju suurus on tõendamata. Kohtu hinnangul ei ole kahju hüvitamise nõude esitamiseks vajalikke eelduste täitmist tõendanud.
lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: võlgnik on lepingut rikkunud (
lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (
lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (
lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (
lg 2) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (
lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (
Hagiavalduse kohaselt tuvastati üürilepingu objektiks olevas korteris puudused: lahti magamistoa ukse leng, puudu liistud, puudu pistikupesa, elutoa tapeet katki, auk seinas, diivan katki ja aknalink katki. Tõendamata kahjustuste tekkimise aeg, samuti asjaolu, et kahjustused on tekitanud kostja. Kohtu hinnangul on tõendamata ka kahju suurus. T OÜ poolt 1.12.2023 hinnapakkumine (dtl 34) on antud remonditöödele kogusummas 2845, 57 eurot. Hageja esitatud maksekorralduse järgi on korteriomanikule /kindlustusvõtjale hüvitatud 652,24 eurot. Millistest remonditööde eest 652,24 eurot on arvestatud ning kas ja kuidas need seonduvad väidetava kostja tegevusega, on kohtule arusaamatu.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.