KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.03.2025, Tallinn Väärteoasja number 4-25-542 (2317,24,009902) Kohtunik Lea Pähkel Kaebuse sisu E R kaebus Politsei-

) § 230 lg 2 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) E R; isikukood: xxx; xxx kodanik; elukoht: xxx; e-post: xxx ; varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond (asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn); kirjaliku seisukoha esitas Enel Kuiv Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120, § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna 29.01.2025 otsus väärteoasjas nr 2317,24,009902, millega karistati E R

§ 230lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

2.

§ 127

alusel on E R kohustatud viie tööpäeva jooksul antud otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

1. Jätta E R kaebus rahuldamata.
2. Kohtuotsus edastada kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale e-toimiku kaudu. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna 29.01.2025 otsusega nr 2317,24,009902 karistati E R

§ 230lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis E R 18.11.2024 kella 09.53 ajal Tallinn-RaplaTüri maantee 21. kilomeetril mootorsõidukit xxx, r/n xxx xxx selliselt, et sooritades möödasõitu vastassuuna vööndi kaudu, pärisuunas otse liikuvatest sõidukitest, ei veendunud ta, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid ning sõidurada, millele juht suundub on piisavas ulatuses vaba. E R möödasõitu ei katkestanud, kui talle ilmnes takistusena vastu liikuv mootorsõiduk, mistõttu olid vastutulevad sõidukid sunnitud järsult muutma oma liikumissuunda ja kiirust. Oma käitumisega tekitas E R liiklusohtliku olukorra ja rikkus

§de 51 lg 3 p 3, 4, 52 lg 1 p 1 ja 51 lg 4 nõudeid ning pani toime

§ 230lg 2 sätestatud väärteo.

1. E R esitas kaebuse, milles palub mõista kergema karistuse rahatrahvi näol ning see ajatada. Toimunut ta kahetseb ning selgitab, et juhtimisõigust on tal vaja nii töökoha olemasolu tõttu kui ka isiklikus elus. Tal tuleb abistada oma xxx. Mõistab oma teo hukka ning selgitab, et väsimustunde ning hajameelsuse tõttu see tegu aset leidis. 11.02.2025 edastas kohtule e-kirja, milles märkis, et ta nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
2. Kohtuväline menetleja nõustus väärteoasjas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning leidis, et esitatud kaebus põhjendatud ei ole. Teo toimepanemise üle vaidlus puudub, E R on tegu tunnistanud. Menetleja märgib, et mootorsõidukid on liikluses kõrgendatud ohuallikad, mistõttu nõuab selle juhtimine mootorsõiduki juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusreeglite jälgimisel. Liiklusseaduses sätestatud nõuded kehtivad kõikidele adressaatidele ühtemoodi ning E R selgitused ja põhjendused ei ole tema tegu õigustavaks ega teo õigusvastasust välistavaks asjaoluks. Kohtuväline menetleja peab oluliseks viidata, et surmaga lõppenud liiklusõnnetuse hoidis ära üksnes kaasliiklejate professionaalne ja kiire reageerimine. Eelnevale tuginedes on E R süü suur. Kuigi karistusregistri andmete kohaselt ei oma E R kehtivaid karistusi, ei saa arvestamata jätta sellega, et varasemalt on E R suhtes kriminaalasi KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toime panemise osas lõpetatud. Eelnevat arvestades ning samuti seda, et kaebuse esitaja ei ole seaduskuulekas mootorsõiduki juht ning ta on jätkanud ennast ja teisi ohustavat käitumist, leiab, et kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistus on põhjendatud ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil.
4. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. 2
5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
6. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust. Järgnevalt kontrollib kohus isikule etteheidetava teo tõendatust.
7. Menetlusalusele isikule heidetakse ette seda, et 18.11.2024 kella 09.53 ajal Tallinn-RaplaTüri maantee
8. kilomeetril tekitas ta liiklusohtliku olukorra selliselt, et juhtides mootorsõidukit sooritas möödasõitu vastassuunavööndi kaudu pärisuunas otse liikuvatest sõidukitest, ei veendunud, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid ning sõidurada, millele juht suundub, on piisavas ulatuses vaba. Möödasõitu ta ei katkestanud, kui talle ilmnes takistusena vastu liikuv mootorsõiduk ning vastutulevad sõidukid olid sunnitud järsult muutma oma liikumissuunda ja kiirust. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§-de 51 lg 3 p 3, 4, 52 lg 1 p 1 ja 51 lg 4 nõudeid ning pani toime

§ 230lg 2-s sätestatud väärteo.

9.

§ 51

lg 3 p 3, 4 kohaselt peab enne möödasõidu alustamist juht veenduma, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid ning sõidurada, millele juht suundub, on piisavas ulatuses vaba;

§ 52

lg 1 p 1 kohaselt ei tohi juht vastassuunavööndi kaudu mööda sõita kui ei ole täidetud käesoleva seaduse § 51 lõikes 3 nimetatud tingimused, s.o ükski tema järel sõitva sõiduki juht pole alustanud temast möödasõitu, samal sõidurajal ees sõitva sõiduki juht pole andnud märku vasakpöördeks, möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid, sõidurada, millele juht suundub, on piisavas ulatuses vaba, sõiduki, millest alustatakse möödasõitu, suhteline kiirus võimaldab sellest mööda sõita piisavalt lühikese ajaga, tal on võimalik tagasi reastuda, ohustamata ja takistamata juhti, kelle sõidukist mööda sõidetakse;

§ 51

lg 4 kohaselt kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada.

§ 230

lg 2 näeb ette vastutuse möödasõidunõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud liiklusoht.

1. Väärteo toimepanemise asjaoludes poolte vahel vaidlust ei ole. E R poolt väärteootsuses toodud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimist ning tema poolt liiklusohtliku olukorra tekitamist kinnitavad järgnevad tõendid.
2. Tunnistaja K S ütlused, mille kohaselt sõitis ta 18.11.2024 kella 09.53 ajal Tallinn-RaplaTüri maantee 21 kilomeetril, kui ca 250-300 meetrit peale keskpiirde lõppu läksid tema eesoleva sõiduki (xxx) pidurituled põlema ning sõiduk hakkas järsult kalduma paremale teeservale. Manöövri hetkel ta aeglustas ning märkas, et eessõitvale sõidukile tuleb kiiresti vastu teine sõiduk, mis oli nende sõidurajal, s.o suunaga Tallinna poole. Ta vajutas tugevalt pidurit ning keeras samuti oma sõiduki parema teeserva suunas. Sõiduki paremal pool asuvad rattad olid üle parema teepoolse joone, kui vastutulev sõiduk (xxx) oli juba tema kõrval, hõivates sellega vähemalt ¾ pärissuuna sõidurajast. Sõiduteele tagasi keerates vaatas ta küljepeeglisse ning märkas ohtliku manöövri teostanud sõiduk oli oma sõidurajal tagasi ning jätkas sõitu. Ohtliku manöövri ajal ei jäänud talle muljet, et liiklusohtliku olukorra tekitanud xxx juht oleks pidurdanud või arvestanud tema või tema eessõitva sõidukiga.
3. Pardakaamera videosalvestis kinnitab tunnistaja ütluseid. Pardakaamera salvestiselt 2024_11_18_09h53_i

§ 51lg 3 märgitud tingimusi.

E R käitumine oli liiklusnormide eiramise tõttu vastutulevate autodele ootamatu ning ta põhjustas suure liiklusohu. 16. Arvestades tunnistaja K S ütlusi ja asjas kogutud tõendeid, on kohtu hinnangul kohtuväline menetleja õigesti tuvastanud, et E R rikkus väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas

§ 51

lg 3 p 3, 4, 52 lg 1 p 1 ja 51 lg 4 sätestatut, täites sellega

§ 230

lõikes 2 sätestatud väärteokoosseisu, mis näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt möödasõidunõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud liiklusoht.

1. Kohtu hinnangul pani E R teo toime tahtlikult. E R, teades sõidukijuhina liiklusnorme, asus sooritama möödasõitu viisil, mis on vastuolus liiklusseaduses sätestatuga. Kohtu hinnangul ei saanud ning E R ei ole ka väitnud, et möödasõidul võis jääda kuidagi märkamata vastutulevad autod. Nimetatu ei takistanud E R manöövrist loobuma ega ka katkestama. Pardakaamera salvestisest nähtub, et E Rl oli võimalus reastuda tagasi oma sõiduritta varem kui ta seda tegi, s.o reastuda kahe sõiduki vahele, kuid ta võttis vastu otsuse mõlemast sõidukist ikkagi mööduda.
2. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. E R on süüvõimeline ning KarS
3. ptk
4. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.
5. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut.
6. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-5813, 3-1-1-52-13), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust 4 kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 21.

§ 230

lg 2 järgi kvalifitseeritava teo eest on ette nähtud karistus – rahatrahv kuni 200 trahviühikut või võtta ära sõiduki juhtimisõigus kuni kaheteistkümne kuuni;

§ 230

lg 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada

§ 230

lg 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 6 kuuni. 22. E Rle kohaldati 29.01.2025 otsuse alusel

§ 230lg 2 järgi karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks.

Kohtuväline menetleja on seega E Rle kohaldanud raskemat karistust ja seda sanktsiooni keskmises määras.

1. Kohtu hinnangul on menetleja põhjendatult märkinud, et E R süü on toimepandus suur. Videosalvestuse pinnalt tuleb nentida, et üksnes kaasliiklejate reageerimine hoidis sel korral ära fataalsed tagajärjed. Kokkupõrke hoidis ära vastutulevate autojuhtide väga kiire reageering. E R tegu oleks võinud kaasa tuua mitme kaasliikleja, s.h ka tema iseenda surma. Kohus nõustub menetlejaga ka selles, et E R selgitus, et ta oli tol hommikul väsinud ning hajameelne, ei ole kuidagi kergendav ega ka vabandatav asjaolu. Kohtule tekitab hämmingut E R otsus asuda autot juhtima olukorras, mil ta tunneb väsimust. Miks E R ei valinud sellises tervislikus seisundis Tallinna jõudmiseks muud transporti (buss, rong), jääb kohtule täielikult arusaamatuks.
2. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt on E R puhul tegemist suhtelise staažika juhiga, ta on saanud B-kategooria juhtimisõiguse
3. aastal ja kuigi karistusregistri kohaselt ei ole teda varem karistatud, omab antud asjas suurt tähtsust asjaolu, et pelgalt aasta tagasi teo toimepanemisest lõpetati oportuniteediga tema suhtes kriminaalmenetlus KarS § 424 lg 1 järgi, mille teo kvalifikatsioon näeb ette mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist. Kriminaalasja lõpetamise määruse kohaselt määrati talle mitmeid kohustusi, s.h osaleda sotsiaalprogrammis „Korralik juht“ ehk „Koju“, kuid E R tegu arvestades ei ole see talle positiivset mõju avaldanud.
4. Kuigi E R kergendavaks asjaoluks saab lugeda kahetsust, ei ole see aluseks kergema karistusliigi mõistmiseks. Arvestades E R süü suurust ja tema varasemat käitumist mootorsõiduki juhina, on kohus seisukohal, et isikule mõistetud karistuse kergendamiseks puudub käesoleval hetkel igasugune alus. Kohus kordab eelpool öeldut, et kui vastutulevate autode juhid ei oleks niivõrd kiiresti reageerinud, oleks juhtunu toonud kaasa äärmiselt traagilise sündmuse nii E R endale kui ka mitmetele kaasliiklejatele. Oht kokkupõrkeks oli mitmel autol. E R tekitas liiklusohtliku olukorra novembrikuu nädala sees oleval tööpäeva hommikul, mil liiklus antud maanteel on tihe ja mida kinnitab ka antud asjas olev videosalvestis. Arvestades sõidukite kiirust, s.o ca 90 km/h, oleks kokkupõrke puhul olnud olukord, kus vastutulevates autodes viibivad isikud enam kunagi koju tagasi poleks jõudnud.
5. Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et E R kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja 29.01.2025 otsus väärteoasjas nr 2317,24,009902 tuleb jätta muutmata. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse suurus on kohtu hinnangul täielikult õigustatud. (allkirjastatud digitaalselt) 5 Lea Pähkel kohtunik 6