Obsah (10)

§ 402§ 1§ 406§ 4034§ 416§ 4062§ 403§ 108§ 397§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märts 2025, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-113063 Tsiviilasi Primero Finance OÜ hag

§ 402lg 1 mõttes.

Esialgne võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (

§ 1lg 5).

Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (

§ 406

), samuti seda, kas krediidiandja on järginud 3 vastutustundliku laenamise põhimõtet (

§ 4034p-d 1 ja 2 ning lg 2).

Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (

§ 416lg-d 1 ja 2).

10.

§ 4062

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Krediidi kulukuse määra kujunemist on hageja selgitanud hagi p-s 1.

1. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 34,15% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (
2. augustil 2019) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 19,37% (kolmekordne määr on seega 58,11%). Lepingu lisa I kohaselt on krediidi kulukuse määr 37,96% aastas. Lepingu lisa I sõlmimise ajal (
3. jaanuaril 2021) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,09% aastas (kolmekordne määr seega 60,27%). Lepingu lisa II kohaselt on krediidi kulukuse määr 37,03% aastas. Lepingu lisa II sõlmimise ajal (
4. mail 2022) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% (kolmekordne määr seega 50,85%). Lepingu lisa III kohaselt on krediidi kulukuse määr 35,44% aastas. Lepingu lisa III sõlmimise ajal (
5. aprillil 2023) oli oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 15,31% (kolmekordne määr seega 45,93%). Seega ei üle lepingu ja selle lisade järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
6. Tarbijakrediidilepingu puhul peab kohus kontrollima ka seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale

§ 4034lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

§ 403

4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: · tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); · tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad 4 regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); · tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); · tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu

1. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-2113098, p 18).
2. Hageja on hagi p-s 1.8 selgitanud, et sai kostja krediidiivõimelisuse hindamiseks andmeid kostjalt endalt, andmebaasidest (Creditinfo, rahvastikuregister, Ametlikud Teadaanded). Lepingu ja selle lisa II sõlmimisel kontrollis hageja kostja konto väljavõtteid. Vastavad väljavõtted on kohtule ka esitatud (dtl 53 – 58; 109 – 114). Lepingu sõlmimisel arvestas hageja kostja sissetulekuna 934 eurot (osamakse suurus 107 eurot kuus). Lepingu lisa II sõlmimisel arvestas hageja kostja sissetulekuna 469 eurot. Lepingu lisa I sõlmimisel ei ole hageja kostja konto väljavõtet kontrollinud. Üldjuhul tuleks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise jaatamiseks hageja tõendama, et ta nõudis laenusaajalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pikka ajavahemiku kohta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
3. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-10661, p 55). Praeguses asjas tuleb aga kohtu hinnangul arvestada seda, et kostja täitis
4. augusti 2021 lepingut korrektselt (tegi 16 graafikujärgset makset tähtaegselt) ning seda 1,5 aasta jooksul. Kostja täitis ka lepingu lisast I tulenevaid kohustusi korrektselt (tegi 17 graafikujärgset makset tähtaegselt). Lepingu lisa II sõlmimisel (mais 2022) kontrollis hageja kostja konto väljavõtteid. Kostjal tekkisid probleemid tasumisega alles
5. aastal. Kohtu hinnangul saab asuda seisukohale, et kostja oli ka lepingu lisa I sõlmimisel krediidivõimeline. Eelneva tõttu ei ole hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
6. Järgnevalt käsitleb kohus lepingu ülesütlemist. Lepingu p 10.2.10 kohaselt on laenuandjal õigus leping mõjuval põhjusel erakorraliselt üles öelda, mis tahes muu laenulepingust tuleneva laenusaaja kohustuse rikkumise tõttu, kui laenuandja on pärast rikkumisest teadasaamist andnud laenusaajale mõistliku tähtaja rikkumise heastamiseks või kõrvaldamiseks ja rikkumist ei ole selleks määratud tähtaja jooksul heastatud või kõrvaldatud. Tagatislepingu p 4.1.7 kohaselt kohustus laenusaaja (kostja) tagama, et kogu tagatislepingu kehtivuse ajal vastab tagatis õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele ning on läbinud tähtaegselt riikliku tehnonõuetele vastavuse kontrolli ehk tehnoülevaatuse. Kuivõrd kostja ei taganud, et sõidukil oleks kehtiv tehnoülevaatus, saatis hageja kostjale
7. augustil 2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja tehnoülevaatuse läbimiseks (dtl 165). Kostja ei teinud täiendava tähtaja jooksul sõidukile tehnoülevaatust ning seega ütles hageja lepingu
8. septembril 2023 erakorraliselt üles. Lepingu ülesütlemise avalduse saatis hageja kostja e-posti aadressile kuriviiu@gmail.com, mida kostja kasutab ka praeguses menetluses (dtl 166). Kostja ei ole menetluses väitnud, et sõidukil oleks 5 tehnoülevaatus olnud, või et ta poleks ülesütlemise avaldust kätte saanud. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et hageja on lepingu kehtivalt üles öelnud. 14.

§ 108

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on hagi p-s 1.23 toonud välja põhivõla arvestuse. Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja toodud arvestusest. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja põhivõlg 5632 eurot 09 senti. 15.

§ 397

lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja on hagi p-s 1.1 toonud välja intressi arvestuse. Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja esitatud arvestusest. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja intress 308 eurot 47 senti. 16.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on hagi p-s 1.4 toonud välja viivise arvestuse. Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja esitatud arvestusest. Seega tuleb kostja mõista hageja kasuks välja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1332 eurot 78 senti ja viivis põhivõlalt (5632 eurolt 92 sendilt) alates

1. juunist 2024 kuni põhivõla tasumiseni määras 0,087% päevas.
2. Seega rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja välja 7273 eurot 34 senti (s.o põhinõue 5632 eurot 09 senti, intress 308 eurot 47 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 1332 eurot 78 senti). Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (s.o 5632 eurolt 09 sendilt
3. juunist 2024 kuni põhivõla tasumiseni määras 0,087% päevas.
4. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
5. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 860 eurot (maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja riigilõiv 840 eurot). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuludega. TsMS § 4842 järgi on maksekäsu kiirmenetluse põhjendatud kuluks 20 eurot. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja menetluskulud 860 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (860 eurolt)

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 6 7