Väärteoasi nr 4-25-259 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2025. a, Tartu Väärteoasja number 4-25-259 (2780,24,019589) Kohtunik Marina Ninaste V

) § 68 järgi Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

1. jaanuari
2. a otsus, millega Aimar Kaldmäed karistati

§ 68

alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot Aimar Kaldmäe – isikukood: 36811202729; elukoht XXX; XXXkodanik; e-post: XXX Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur Menetlusvorm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 3, kohus otsustas:

1. Rahuldada Aimar Kaldmäe kaebus osaliselt.
2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
3. jaanuari
4. a otsus väärteoasjas nr 2780,24,019589 ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.
5. Edastada kohtuotsus Aimar Kaldmäele ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule teatavakstegemisest. kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik
7. detsembril 2024 koostas kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuur väärteoasjas nr 2780,24,019589 väärteoprotokolli, mille kohaselt teostas A.K
8. detsembril 2024 kella 10.32 ajal Tartu maakonnas Sangla – Rõngu mnt
9. km-l autovedu, ilma et tal oleks ameti- ja täiendkoolituse läbimist tõendavat dokumenti või vastavat märget liiklusregistris. Sellega rikkus A. Kaldmäe

§ 36

lg-te 1 ja 2 nõudeid ning pani toime sama seaduse § 68 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. detsembril 2024 esitas menetlusalune isik A. Kaldmäe vastulause. A. Kaldmäe eitab väärteo toimepanekut, kuna on vajaliku täiendkoolituse läbinud. Ta vahetas juhiloa
3. juunil
4. Koheselt pärast seda tuli teavitus ka kutsetunnistuse aegumise kohta.
5. juunil 2021 (vastulauses on ilmselt ekslikult aastanumbriks märgitud 2024) registreerus A. Kaldmäe koolitusele ning läbis selle. Tema kutsetunnistus kehtib
6. juunini
7. A. Kaldmäe möönab, et vastavat märget tal juhiloal ega liiklusregistris pole, kuid välismaal ta veokiga ei sõida ning ametnike väitel ei pidavat koolituse läbimist tõestava materjali ettenäitamisel Transpordiameti iseteeninduses probleeme tulema.
8. Vastulauses märgitule vaatamata määras PPA Lõuna prefektuur
9. jaanuaril
10. a menetlusalusele isikule

§ 68alusel rahatrahvi 50 trahviühikut ehk 200 eurot.

2. jaanuaril 2025 esitas A. Kaldmäe kaebuse Tartu Maakohtule, taotledes PPA Lõuna prefektuuri otsuse tühistamist. Menetlusalune isik on jätkuvalt seisukohal, et pole väärtegu toime pannud. Väärteoprotokolli tegemise ajal olid tal C, C1, CE, CTE täiendkoolitused läbitud (kehtivusega kuni
3. juuni 2026) ning see on nähtav ka Transpordiameti andmebaasist. A. Kaldmäe oli neid kirjeid valmis Transpordiameti andmebaasist näitama ka politseipatrullile, kuid ametnik pidas seda ebavajalikuks.
4. Kohtuväline menetleja esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles ei nõustu kaebusega, vaid palub selle jätta rahuldamata. A. Kaldmäe on toime pannud talle etteheidetava süüteo ja alust otsuse tühistamiseks ei ole. A. Kaldmäe seisukoht, et ametikoolituse läbimise tõendamiseks piisab Transpordiameti iseteeninduse lehel tehtud märkest koolituse läbimise kohta, on ekslik. Vastavat kirjet näeb vaid inimene ise. Politseiametnik või muu pädev asutus päringut tehes seda ei näe ja koolituse läbimist on võimalik kontrollida juhiloal tehtud märke, Transpordiameti poolt väljastatud pädevustunnistuse või EU pädeva asutuse tunnustatud dokumendiga, nagu on kirjas ka

§ 36lg-s 5.

Need vormistatakse aga üksnes juhul, kui autojuht on teinud Transpordiametile vastava taotluse ning tasunud riigilõivu. A. Kaldmäe käis ametikoolitusel, kuid jättis liiklusregistri muudatuse jaoks Transpordiametile taotluse tegemata ja riigilõivu tasumata. Seega on A. Kaldmäe etteheidetud väärteo toime pannud ja tema karistamine on põhjendatud. Karistus on vajalik, et tagada A. Kaldmäe hoiakute ümberkujunemine ja hoida ära uued rikkumised. Määratud 2 rahatrahv, mis jääb alla sanktsiooni keskmise, on proportsionaalne, arvestades, et A. Kaldmäel pole samalaadseid rikkumisi ega kehtivaid karistusi.

1. Kohtumenetluse pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
2. Tartu Maakohtu
3. märtsi
4. a määrusega määrati asja lahendamine kirjalikus menetluses. Pooltele anti tähtaeg täiendavate seisukohtade esitamiseks kuni
5. märtsini
6. A. Kaldmäe esitas täiendava seisukoha
7. märtsil
8. Kohtu seisukoht
9. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et on olemas alused lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on PPA Lõuna prefektuurile kui kohtumenetluse teisele poolele saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta, vaid on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
10. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
11. Seega kohus, kirjalikus menetluses uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et A. Kaldmäe kaebus tuleb rahuldada osaliselt. 11.

§ 68

näeb ette vastutuse autojuhi poolt autoveo teostamise eest ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendava dokumendita või vastava kandeta liiklusregistris.

1. Väärteoasjas pole vaidlust selles, et
2. detsembril 2024 toimunud liiklusjärelevalve käigus peatas PPA Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik H.S kella 10.32 ajal Tartu maakonnas Sangla – Rõngu mnt
3. km-l veoauto (täishaagisega piimaveoki) Scania registreerimisnumbriga XXX XXX, mida juhtis menetlusalune isik A. Kaldmäe. Kontrolli käigus selgus, et liiklusregistris puudus A. Kaldmäe juhiloal kehtiv ametikoolituse läbimist tõendav märge – see oli aegunud juba
4. juunis 2021 –, samuti polnud A. Kaldmäel alternatiivselt ette näidata pädeva asutuse väljastatud koolitust tõendavat dokumenti. Eelnevalt märgitud asjaolusid tõendab H.S
5. detsembri
6. a tunnistajana ülekuulamise protokoll ja liiklusregistri väljatrükk A. Kaldmäe detailandmete päringu kohta. Ka menetlusalune isik A. Kaldmäe ise pole vastavaid asjaolusid eitanud (vt
7. detsembri
8. a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ja Lõuna prefektuurile
9. detsembril 2024 esitatud vastulause).
10. Pooled ei vaidle ka selle üle, et A. Kaldmäe oli veoseveoks vajaliku, s.o

§ 36lg-s 1 ja lg 2 p-s 1 ette nähtud ameti- ja täiendkoolituse tegelikult läbinud.

Tulenevalt

§ 36lg 2 p-st 1 pidi A.

Kaldmäe veoautoga Scania veoseveo teostamiseks olema läbinud ameti- ja täiendkoolituse C-kategooria või C1-alamkategooria mootorsõiduki või 3 CE- või C1E-kategooria autorongiga. A. Kaldmäe ütlustest (vt

1. detsembri
2. a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll) ja koos kaebusega kohtule esitatud Transpordiameti iseteeninduse lehe kuvatõmmiselt on näha, et A. Kaldmäe oli läbinud C, C1, CE ja C1E kategooria sõiduki täiendkoolituse kehtivustähtajaga kuni
3. juuni
5. Samas ei piisa

nõuete täitmiseks vaid ameti- ja täienduskoolituse läbimisest, vaid liiklus- jm järelevalve teostamise eesmärgil on oluline ka vastavate koolituste läbimise usaldusväärne tõendamine.

§ 36

lg 5 kohaselt on selliseks läbimist tõendavaks dokumendiks Transpordiameti antud pädevustunnistus ameti- või täiendkoolituse läbimise kohta või Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädeva asutuse tunnustatud sellekohane dokument või vastav kirje juhiloal.

§ 36

lg 6 kohaselt tõendatakse autojuhi ameti- või täiendkoolituse läbimist liiklusregistri andmete,

§ 36

lg-s 5 nimetatud dokumendi või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1072/2009 art-s 5 nimetatud juhitunnistuse alusel. Seega, nagu märkis ka kohtuväline menetleja oma kirjalikus seisukohas, on ekslik menetlusaluse isiku arusaam, et seadus võimaldab koolituse läbimist tõendada ka Transpordiameti iseteeninduse lehelt nähtuvate andmetega. See ei võimaldaks tõhusat järelevalve teostamist (ja lõpptulemina turvalisema liikluskeskkonna tagamist), kuna vastavad andmed on kättesaadavad vaid juhile endale iseteenindusse sisselogimisel. Seaduse kohaselt sai praeguses asjas ainult Transpordiameti antud pädevustunnistus või liiklusregistrisse tehtud vastav kanne olla kinnituseks, et ameti- või täiendkoolitused olid vastavalt nõuetele läbitud. Kuna A. Kaldmäel need puudusid, esinesid tema käitumises

§-s 68 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. 15. Karistusseadustiku (KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab sarnaselt kohtuvälise menetlejaga, et A. Kaldmäe pani väärteo toime ettevaatamatusest (s.o hooletusest KarS § 18 lg 3 järgi). Menetlusalune isik oli veendumuses, et tõendamiskohustuse ees on primaarne see, et ta on nõutavad ameti- ja täienduskoolitused läbinud. Samuti oli ta ekslikul seisukohal, et siseriiklikult piisab täiendkoolituse läbimise tõendamiseks Transpordiameti iseteeninduse lehelt nähtuvast märkest koolituse läbimise kohta. Ta ei arvestanud asjaoluga, et kui autojuht pole Transpordiametile esitanud taotlust juhiloa kirjete muutmiseks ning tasunud riigilõivu, siis jääbki täiendkoolituse läbimist tõendav kirje nähtavaks ainult Transpordiameti iseteeninduse keskkonnas ega kandu edasi liiklusregistrisse, kust seda saab näha ka järelevalvet teostav ametnik. Samas, tegutsedes kutselise veoautojuhina, pidi A. Kaldmäe olema taolistest asjaoludest teadlik ja oma käitumise kujundamisel nendega arvestama. Seega on täidetud ka

§ 68järgne subjektiivne koosseis.

1. Kohus õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud.
2. Samas ei pea kohus erinevalt kohtuvälisest menetlejast vajalikuks A. Kaldmäe karistamist. VTMS § 30 lg 1 p 1 näeb ette, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus on seisukohal, et mõlemad eeldused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel on täidetud. 4
3. Väärteo tehiolusid silmas pidades tuleb asuda seisukohale, et A. Kaldmäe süü väärteo toimepanemisel ei ole suur. Tegemist on ühe teoga. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 järgi ei esine. Ta ei pannud tegu toime tahtlikult, vaid hooletusest. Tal oli nõutav koolitus läbitud. Lisaks pole A. Kaldmäel varasemast ajast ühtki kehtivat süüteokaristust, mistõttu ei kannaks tema karistamine ka eripreventiivset eesmärki. Kohus ei kahtle, et A. Kaldmäe teeb juhtumist vajalikud järeldused ja edaspidi selliseid rikkumisi ei esine. Samuti ei tingi karistamist avalik menetlushuvi. Nendel põhjustel on otstarbekas väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.
4. A. Kaldmäe
5. märtsil 2025 esitatud seisukoha jätab kohus läbi vaatamata, sest see on esitatud pärast selleks määratud tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) 5