Obsah (5)

§ 111§ 110§ 121§ 104§ 43

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Määruse tegemise aeg ja koht 18.03.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-110 Haldusasi Xi kaebus Eesti Töötukassa 08

§ 111lg-s 1 ja § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise majanduslik eeldus.

Samas ei ole menetlusabi andmine (sh riigilõivu tasumiseks –

§ 110

lg 1 p 1)

§ 111

lgte 1–3 järgi põhjendatud mh olukorras, kus puudub piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et praegusel juhul puudub piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kaebajal puudub subjektiivne õigus toetust saada. Halduskohus on selgitanud, et toetuse andmise või sellest keeldumise otsuste tegemisel on töötukassal kaalutlusõigus. Töötukassa on 08.01.2025 otsuses toonud välja kaalutlused ja põhjendused taotluse rahuldamise jätmise kohta ja esile toodud kaalutlusi ei ole põhjust pidada asjakohatuteks. Selle määrusega jättis halduskohus rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

1. Kaebaja esitas Riigikohtule määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu
2. jaanuari
3. a määruse peale. Riigikohtu halduskolleegiumi 25.02.2025 määrusega tagastati kaebaja määruskaebus. Halduskohtumenetluse seadustiku § 119 lg 1 kolmanda lause järgi ei ole halduskohtu menetlusabi andmisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus edasi kaevatav. Riigikohus selgitas, et kuna Tallinna Ringkonnakohtu
4. jaanuari
5. a määrusega lahendati halduskohtu menetlusabi andmisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebust, puudub kaebajal ringkonnakohtu määruse peale edasikaebeõigus ja tema määruskaebus tuleb tagastada. Seda ei muuda ringkonnakohtu määruses olev ekslik viide, et määrus on edasikaevatav.
6. Seega Tallinna Ringkonnakohtu määrus, millega kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks jäi rahuldamata, jõustus lõplikult juba Tallinna Ringkonnakohtu määruse tegemisest.
7. Kuna Tallinna Halduskohus ei andnud kaebajale menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks, ning nimetatud otsus oli lõplikult jõustunud, siis tuli kaebajal tasuda 20-eurone riigilõiv 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu määruse tegemisest. Kuna kaebaja esitas kaebuse Riigikohtule, siis halduskohus jäi ootele ning andis kaebajale võimaluse tasuda riigilõiv 10 päeva jooksul Riigikohtu HaKo määruskaebus tagastamise määruse tegemisest ehk hiljemalt 07.03.
8. Käesoleva määruse tegemise hetkeks riigilõivu tasutud ei ole. Kohus hoiatas käiguta jätmise määrustes kaebajat, et riigilõivu tasumata jätmisel tagastab kohus kaebuse. 10.

§ 121

lg 1 p 2 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

§ 104

lg 2 teine lause sätestab, et riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. 11. Järelikult tuleb kaebus selle esitajale

§ 121

lg 1 p 2 ja

§ 104lg 2 teise lause alusel tagastada.

12. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. See tähendab, et kaebajal on 2 3-25-110 õigus uuesti halduskohtu poole pöörduda nõuetekohase kaebusega, arvestades seaduses sätestatud kaebetähtaegadega. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 3