Obsah (5)

§ 613§ 477§ 172§ 177§ 317

2-24-104626 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad Viru Maakohus Liina Naaber-Kivisoo 21. märts 2025, Narva

§ 613

lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandit võõrandama. Seega lahendab kohus asja hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) § 1 lg 4 sätestab, et korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud.
2. Kohus on tuvastanud, et asjast puudutatud isikule kuulub korteriomand aadressil Kangelaste prospekt 12a-94, Narva linn. Seega on asjast puudutatud isik korteriühistu liige KrtS § 1 lg-st 4 tulenevalt. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on asjast puudutatud isiku korteri pindala 49,20 m
4. KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p-de 1, 2, 4 ja 5 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti, korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist, korteriühistu vastutuse kindlustamist ning kohase suurusega reservkapitali ja remondifondi loomist.
5. KrtS § 40 lg-st 1 tulenevalt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust 3 2-24-104626 tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus.
6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg-le 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
7. Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulude tasumist alates jaanuar 2022 kuni veebruar 2024 ning palub puudutatud isikult välja mõista põhivõlgnevus summas 1854,63 eurot.
8. Avaldaja on kohtule esitanud korteriühistu põhikirja.
9. Nõude tõendamiseks on avaldaja esitanud arved (dtl 49-74), millelt nähtub võlgnevuse koosseis, nimetus, mõõtühik, kogus, maksumus ja summa. Avaldaja on esitanud nõude tõendamiseks arvestuse võlgnevuse tekkimise kohta kuude lõikes (dtl 47-48), millelt nähtub puudutatud isiku kogu võlgnevuse kujunemine summas 1853,63 eurot.
10. Majandamiskulude arvestamise aluseks on: 21.
11. põhikiri, mille kohaselt punktide 2.2.
12. ja 2.2.
13. kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, üldkoosoleku poolt kehtestatud ulatuses ja tähtaja sihtmakseid maja majandusliku hooldamise ja remondi jooksuvate kulude katmiseks. Korteriomanik on kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt kuu viimasel päeval ning kehtestatud metoodika järgi makseid kommunaalkulude eest, mida tarbitakse maja üldkommunikatsioonide kaudu (soojus, veevarustus, kanalisatsioon jms). Kommunaalkulude maksete suuruse arvutamisel on aluseks korteri pindala suurus soojusenergia arvestamisel; mõõteseadmete näidud veevarustuse ja kanalisatsiooni, gaasivarustuse, elektrivarustuse arvestamisel ning mõõteseadmete puudumise korral normide alusel, mis on kehtestatud aasta keskmise tarbimise alusel; üldvee arvestuses vahe ilmnemise korral majandusaasta lõpu seisuga üldise mõõturi ja korteriomanike näitude vahel proportsionaalselt faktiliselt elavate inimeste arvule. 21.
14. korteriühistu üldkoosolekute protokoll 05.07.2018 (dtl 117-119, tõlge dtl 120), millega suurendati hooldustasu tariifi 0,40 euro/m2 alates 01.07.2018; 21.
15. korteriühistu üldkoosolekute protokoll 07.07.2023 (dtl 121-130, tõlge dtl 131), millega võeti vastu otsus koguda sihtfondi elamu remondiks 15 eurot/kuus igalt korteriomandilt alates juunikuust kuni detsembrini; 21.
16. teeninduslepingud gaasiseadmete hooldamiseks (dtl 133-138) ning esitatud arved (dtl 140-142); 21.
17. soojusenergia maksumuse arved (dtl 143-198) ja tarbitud soojusenergia arvestus (dtl 132). 4 2-24-104626
18. Kohus leiab, et esitatud dokumentidega on tõendatud avaldaja põhivõlgnevus, mis koosneb hooldustasust, kütte ja tsirkuleerimistasust, sihttasust ja gaasihooldustasust perioodil jaanuar 2022-veebruar 2024, kokku summas 1854,63 eurot.
19. Eeltoodu alusel rahuldab kohus avalduse ning puudutatud isikult tuleb välja mõista põhivõlgnevus summas 1854,63 eurot.
20. Avaldaja palub välja mõista viivise summas 108,09 eurot ja edasiulatuva viivise alates 05.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
21. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele täies ulatuses, s.o summas 108,09 eurot. Samuti on põhjendatud hageja edasiulatuva viivise nõue, mistõttu mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise alates 05.04.2024 kuni põhinõude täieliku hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud 26.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 177

lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

1. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et menetluse läbiviimise vajadus on tingitud puudutatud isiku käitumisest leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud täies ulatuses asjast puudutatud isiku kanda.
2. Avaldaja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on avaldaja menetluskulud kokku 571,50 eurot, millest 50 eurot on riigilõiv, 244 eurot moodustuvad õigusabi tasud avalduse koostamise eest (koos käibemaksuga) ja 274,50 eurot avalduse täiendava põhistuse koostamise ja esitamise eest ning 3 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulud. Avaldaja lepinguline esindaja osutas õigusabi kokku 4,25 tundi hinnaga 122 eurot tunnis (koos käibemaksuga). Avaldaja on kohtule kinnitanud, et kõik kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga ja avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane.
3. Kohus, hinnates asja materjale, on seisukohal, et avaldaja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud.
4. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
5. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult välja täies ulatuses avaldaja menetluskulud summas 571,50 eurot ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt. Kohtumääruse kättetoimetamine
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtumääruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. 5 2-24-104626 33.

§ 317

lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 kohaselt avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded ning nimetatud väljavõttes peab olema ära märgitud asja arutav kohus, menetlusosaline ja menetluse ese ning lahendi kättetoimetamise puhul selle resolutsioon. Dokument loetakse

§ 317

lg 5 järgi avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

1. Kohtul ei õnnestunud asjast puudutatud isiku tegelikku elu- või viibimiskohta, ametlikku töökohta või muid kontaktandmeid välja selgitada.
2. Kohus leiab, et kuna ei ole teada asjast puudutatud isiku elu-, viibimis- ega töökohta, samuti ei ole teada tema esindajat ega dokumentide kättesaamiseks volitatud muud isikut, kellele võiks olla võimalik dokumendid kätte toimetada, tuleb täiendatud avaldus kätte toimetada avalikult. Kohus loeb dokumendid võlgnikule avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisest alates väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 6