Obsah (14)

§ 657§ 654§ 232§ 436§ 171§ 174§ 176§ 175§ 647§ 350§ 177§ 445§ 190§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-21-

) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus palub hageja jätta kostja kanda. Alternatiivselt palub hageja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on jätnud tähelepanuta olulised asjaolud, mille ümbervaatamine võiks viia asja teisele otsustusele, mis võiks lõppeda hagejale edukalt. Kohus jättis tuvastamata, kuidas asjas vaidlusaluseid võlasummasid käsitleti. Samuti tuleks uurida kuidas ja mille alusel on hageja suhtes läbi viidud maksekäsu kiirmenetlus ning seda kas hageja on tunnistanud oma võla olemasolu või mitte. Saates "Kuuuurija" oli jutt sellest, et hageja ei võlgne kostjale midagi, kuigi viimane on esitanud tema vastu rahalisi nõuded. Kohus ei ole täheldanud seda, et hageja vastu on esitatud ebaõigeid väited, mis puudutavad nii ajakirjanikule helistamist kui ka väidetavatest võlgadest rääkimist. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja ise ei ole võlga kostja ees tunnistanud. Hageja on väitnud, et tema ei ole võlgu olnud 7000–8000 eurot, nagu on väitnud kostja, märkides, et hageja ise on võlga tunnistanud. Kohus jättis tähelepanuta hageja väited selle kohta, et ta on püüdnud kohtus selgeks teha, et kostja on teda solvanud valeväidete esitamisega selle kohta, et ka kohalikus kogukonnas on hagejal mitmeid võlausaldajaid ja ta on võlglane. Selline väide on alusetu ja laimava iseloomuga ja ebaõigete andmete esitamine, tegemist on ebaõige faktiväitega. Kohus on nõustunud kostjaga selles, et hageja ise on soovinud avalikkuse ees oma võlgadest rääkida. Samas on kohus jätnud tähelepanuta, et hageja eesmärk "Kuuuurija" poole pöördumisel oli rääkida saates kostja poolt tekitatud ebaõiglusest. 6 Kohtus on olnud arutusel ka see, et hageja pidas lihaveiste karja ning vajas selles töös abi ning kostja aitas hagejat põllutööde tegemisel oma tehnika ja töömeestega, kuid arveid selle eest hageja ei esitanud, kuigi hageja seda mitu korda soovis. See samas ei tähenda, et hageja jäi võlgu. Hagejat on nimetatud alusetult avalikkuse ees võlglaseks. Kostja esitas hageja kohta mittevastavaid faktiväiteid, millega on rikkus hageja meeleolu ja kahjustas hageja head mainet, milles tulenevad ka hagis esitatud nõuded. Hageja on tasunud kogu kostjale mõeldud tasu tehtud tööde eest kostja abikaasa Virve Niilo arvele (märkides selgituseks "laen reisiks") ja ei ole "Kuuuurija" saates väitnud, et ta on kostjale võlgu 7000–8000 eurot. Kohus on kohtuotsuse p-10 märkinud ebaõigesti, et hageja on võlga tunnistanud "Kuuuurija" saates. Tõepoolest on maksekäsu kiirmenetluses (tsiviilasi 2-19-112679) hagejalt välja mõistetud 6400 eurot kostja kasuks, kuid see on toimunud tagaselja ning hageja ei ole saanud selles asjas omapoolseid vastuväiteid esitada.
2. Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Hageja suhtes toimunud maksekäsu kiirmenetlus on lõppenud varasema jõustunud kohtulahendiga. Hageja väited selle kohta, et tuleks uurida, kuidas ja mille alusel on viidud läbi maksekäsu kiirmenetlus, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu tuvastatu põhjal ei saa olla kahtlust selles, hageja on olnud kostjale võlgu ning hageja on ise oma võlga avalikult tunnistanud. Apellatsioonkaebuse vastupidised väited on tõendamata ega anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kostja ei ole esitanud ebaõigeid faktiväiteid. Maakohtu otsusest (p 13) nähtub, et kostja on kohtule esitanud teiste võlausaldajate kinnitused selle kohta, et hagejal on ka nende ees võlgnevused. Samuti möönis hageja ise "Kuuuurija" saates, et tal on võlgnevused ka teiste isikute ees. Isegi kui ringkonnakohus hindaks hageja taotlusel apellatsioonkaebuses välja toodud asjaolud ümber (millega kostja ei nõustu), on maakohus otsuses ammendavalt selgitanud, miks ei oleks jätkuvalt ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise ning varalise kahju hüvitamise eeldused täidetud. Järelikult on apellatsioonkaebus perspektiivitu ning tuleb jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt

§ 657lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

7. Maakohus on kohaldanud materiaalõigust tuvastatud asjaoludele õigesti ning ei ole menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist. 7.1. Maakohus on hinnanud tõendeid kooskõlas

§ 232lg-tega 1 ja 2 ning otsustanud nende põhjal, mis asjaolud on tuvastatud.

Maakohus on oma järeldusi otsuses nõuetekohaselt (

§ 436

ja § 442 lg 8) põhjendanud, vastates mh poolte väidetele faktiliste asjaolude kohta. Hageja nõuete lahendamiseks ei pidanud maakohus tuvastama, kuidas viidi kostja avalduse alusel läbi maksekäsu kiirmenetlus tsiviilasjas 2-19-112679, sh kas makseettepanek toimetati hagejale kätte jms. Hagejal olnuks võimalik oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks 1. augustil 2019 tsiviilasjas 2-19-112679 tehtud maksekäsk

§-s 489 1 sätestatud korras vaidlustada 15 päeva jooksul maksekäsu kättesaamisest. Seda võlgniku õigust on maksekäsu tekstis (I kd, tl 17 pöördel) ka selgitatud. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et hageja 7 oleks maksekäsu vaidlustanud. Tsiviilasjas 2-19-112679 tehtud lahend (maksekäsk), millega hagejalt mõisteti kostja kasuks välja 6400 eurot, on jõustunud. Hageja ei ole ka vastupidist väitnud. 7.

1. Hageja väitel jättis maakohus tähelepanuta, et hageja ise ei ole võlga tunnistanud. Apellatsioonkaebuses märgitu kohaselt tasus hageja kõik võlad kostja abikaasale, märkides selgituses "laen reisiks" ega pole tunnistanud "Kuuuurija" saates võlgade olemasolu. Maakohus on vaidlustatud otsuse p-des 10 ja 13 järeldanud, et hageja ise on saates “Kuuuurija“ avaldanud, et tema võlgnevus kostja ees on ca 7000 – 8000 eurot ning et hageja on veel võlgnevusi. Ringkonnakohtu hinnangul on need järeldused kooskõlas asja materjalidega. Apellatsioonimenetluses ei ole kõnealuste asjaolude kohta uusi tõendeid esitatud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja on kostja abikaasale ülalviidatud makseid teinud ning selle asjaolu kohta on esitatud ka tõendid (I kd, tl 133, 135, 137 ja 139), kuid nendest maksetest ei saa järeldada, et rohkem kohustusi hagejal kostja ees ei ole. Enamik viidatud maksetest on tehtud enne tsiviilasjas 2-19-112679 toimunud maksekäsu kiirmenetlust. 7.
2. Hageja hinnangul jättis kohus tähelepanuta, et kostja on avaldanud laimavaid ebaõigeid faktiväiteid selle kohta, et hagejal on kohalikus kogukonnas mitmeid võlausaldajaid ja ta on võlglane. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et kostja ei ole hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid avaldanud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. 7.
3. Hageja arvates jättis kohus põhjendamatult tähelepanuta, et hageja eesmärk "Kuuuurija" poole pöördumisel oli rääkida saates kostja poolt tekitatud ebaõiglusest. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka need väited alust maakohtu otsuse muutmiseks. Kostja vastu esitatud nõuete lahendamisel ei ole tähtsust sellel, millistel motiividel hageja "Kuuuurija" saate tegijate poole pöördus. Tähtsust omab see, mida kostja saates mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (vt nt RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-13, p 36).
4. Maakohus on hageja varalise kahju nõude osas õigesti leidnud, et kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Täidetud peavad olema kahju hüvitamise nõude maksmapaneku üldised eeldused. Lisaks peavad kulud olema mõistlikud, st vajalikud ja mõistliku suurusega (RKTKo 24.11.2021, 2-18-13432, p 24). Ringkonnakohus märgib, et vaidluse eset puudutavas osas puudub poolte vahel lepinguline suhe ning hageja kõnealuse nõude aluseks võiks olla VÕS § 1043, mitte VÕS § 115 lg
5. Samas on maakohus kokkuvõttes õigesti leidnud, et hageja varalise kahju nõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei ole hageja suhtes õigusvastaselt käitunud ega hageja õigusi rikkunud.
6. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulud

§ 171lg 1 alusel hageja (apellandi) kanda.

10. Ringkonnakohus määrab

§ 174lg-st 3 lähtudes kindlaks ka apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse.

10.

1. Kostja
2. veebruaril 2025 ringkonnakohtule esitatud nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud apellatsiooniastmes kokku 2370 eurot (käibemaksuta), millele lisandub kostja esindaja ringkonnakohtu istungil osalemise kulu vastavalt istungi tegelikule kestusele. Menetluskulud koosnevad õigusabiteenuse kulust ning kostja esindaja vandeadvokaat R. Kartsepa sõidukulust Tallinnast Tartusse ja tagasi. Kostjale on õigusabi osutanud vandeadvokaat R. Kartsep 5,6 tunni ulatuses, tunnihinnaga 240 eurot ja jurist S. Pärn 3,9 tunni ulatuses, tunnihinnaga 140 eurot. Jurist S. Pärn on aidanud valmistada ette menetlusdokumente, säästes advokaadist esindaja poolt asjale kulutatavat aega. Kostja palub 8 hüvitada vandeadvokaat R. Kartsepa ülalviidatud sõidukulu nelja tunni ulatuses advokaadi tunnihinna alusel koefitsiendiga 0,5 ehk kokku 480 eurot. Kostja kinnitab, et kulud on tekkinud seoses käesoleva kohtumenetlusega (

§ 176lg 5).

Kostja õigusabikulude eest on tasunud kolmas isik (Nopri Talumeierei OÜ), kes on käibemaksukohustuslane. Sellest tulenevalt on menetluskulude hüvitise nõue esitatud ilma käibemaksuta (

§ 174lg 10).

10.2. Hageja ei ole kostja menetluskulude nimekirja osas seisukohta esitanud. 10.3.

§ 175

lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785/114, p 31.3; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812/57, p 19.2). Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Esindaja põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ning vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25). Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja vandeadvokaat R. Kartsepa toimingutest ei ole nimekirjas märgitud mahus (1,5 tundi) vajalik menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine. Ringkonnakohtu hinnangul on selle toimingu mõistlik ajakulu 0,8 tundi. Muud nimekirjas märgitud vandeadvokaat R. Kartsepa toimingud apellatsioonimenetluses on asja mahtu ning keerukust arvestades asjatundliku õigusteenuse osutamiseks

§ 175lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalikud.

Ringkonnakohtu istung

1. veebruaril 2025 kestis 28 minutit. Esindaja istungil osalemise ajakulu on põhjendatud ja vajalik. Kostja menetluskulude nimekirjas märgitud esindaja tunnitasu 240 eurot (käibemaksuta) ei ületa oluliselt sarnase õigusteenuse eest makstavat keskmist tasu. 10.
2. Jurist S. Pärna kulu ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluses ei ole üldjuhul peetud menetluskuludena hüvitatavaks õigusabile tehtud kulusid, mis ei ole seotud esindamisega. Riigikohus on siiski leidnud, et tsiviilasjades peab iseenesest olema võimalik, et hüvitatavaks loetakse lepinguliseks esindajaks olnud advokaati aidanud vandeadvokaadi või juristi, kes ei ole kohtus lepingulise esindajana osalenud, tehtud toimingute kulu, kui need toimingud on menetluses olnud vajalikud ja mõistlikud, ei ole tekitanud lisakulusid võrreldes olukorraga, kui toimingud oleks teinud esindajaks olnud advokaat, vaid on kulusid kokkuvõtlikult vähendanud. Seejuures ei ole välistatud võimalus, et büroo madalama tunnihinnaga töötaja toetab kõrgema tunnihinnaga töötajat abistavate või ettevalmistavate toimingute tegemisel. Samas saab kohus mitme esindaja kasutamisel teise esindaja kulud välja mõista vaid juhul, kui kulude hüvitamist taotlev menetlusosaline on veenvalt põhjendanud, miks mitme esindaja kasutamine oli vajalik. Ilma sellise selgesõnaliste põhjendusteta on kohtul võimalik selliseid menetluskulusid arvesse võtta üksnes juhul, kui nende vajalikkus ja menetluskulusid tervikuna vähendav mõju on menetluskulude nimekirjast nähtuvalt ilmselge (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 16). Kostja viidatud halduskohtumenetluse praktika ei ole eelmärgitut arvestades asjakohane. 9 Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja veenvalt põhjendanud, miks oli mitme esindaja kasutamine asjas vajalik, ning juristi kasutamise menetluskulusid tervikuna vähendav mõju ei ole asja materjalide põhjal ka ilmselge. Kuna asi ei ole mahukas ega ka õiguslikult keerukas, ei ole jurist S. Pärna toimingud (lisaks R. Kartsepa toimingutele) vajalikud ning kokkuvõtlikult seega suurendavad kostja menetluskulusid. 10.
3. Kostja on palunud hüvitada ka esindaja R. Kartsepa ringkonnakohtu istungile ja tagasi sõidule kulunud aja (Tallinn-Tartu-Tallinn), lähtudes 50% esindaja tunnitasust. Ringkonnakohtu hinnangul saab seda ajakulu hüvitada vaid osaliselt. Riigikohtu
4. juuni
5. a määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13 tulenevalt ei võimalda

§-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Riigikohus on hilisemas praktikas pidanud võimalikuks kohaldada lepingulise esindaja poolt sõidule kulutatud aja eest makstava tasu hüvitamisele analoogia korras Justiitsministri

1. juuli
2. a määruse nr 16 "Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord" (kord) paragrahvi 15 1 (RKTKm 29.09.2021, 2-1463261/149, p 12). Kostja esindaja osutab õigusabiteenust Tallinnas asuva advokaadibüroo kaudu. Kohtuistung toimus Tartu kohtumajas (Veski tn 32, Tartu). Tallinna ja Tartu vahemaa on ühte suunda arvestades 180 kilomeetrit. Sellest lähtuvalt kuulub korra § 15 1 p 4 kohaldades esindaja ajakulu hüvitamisele 30 euro ulatuses (käibemaksuta). Ringkonnakohus iseenesest nõustub kostjaga, et praegune tsiviilasi ei ole mahukas esitatud dokumentide osas ega keeruline õigusküsimustes ning apellatsiooniastmes olnuks otstarbekas ja efektiivne asja lahendamine kirjalikus menetluses. Samas on hageja (apellant) soovinud asja lahendamist kohtuistungil, mistõttu ei olnud ringkonnakohtul

§ 647lg-st 1 tulenevalt võimalik asja kirjalikus menetluses lahendada.

Kostja esindajal olnuks soovi korral võimalik osaleda ringkonnakohtu istungil virtuaalruumi vahendusel (

§ 350lg 1), mis oleks aidanud esindaja sõidukulude tekkimist vältida.

Virtuaalruumi vahendusel osalemise võimalust on kohus esindajale saadetud kohtukutses ka selgitanud. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja esindaja oleks soovinud seda võimalust kasutada. 10.

1. Eeltoodut arvestades määrab ringkonnakohus kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks apellatsiooniastmes 1326 eurot [5,4 (4,9+0,5) × 240 + 30] ning mõistab selle summa hagejalt kostja kasuks välja. 10.
2. Lähtudes

§ 177

lg-st 4, märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 10.

1. Vastavalt Tartu Ringkonnakohtu
2. septembri
3. a määrusele on hageja andnud kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise. Viidatud määruse kohaselt olid kostja eeldatavad menetluskulud apellatsioonimenetluses 1100 eurot (käibemaksuta). Kuna hageja oli tasunud kostja poolt maakohtu menetluskulude eest tagatist 99 euro 48 sendi võrra maakohtu poolt kokkuvõttes põhjendatuks peetud menetluskulude suurusest enam, nõudis ringkonnakohus hagejalt täiendavat tagatist 1000 eurot 52 senti. Hageja on tasunud kostja eeldatavate apellatsiooniastme menetluskulude katteks kohtu deposiiti täiendava tagatise 1000 eurot 52 senti. Tagatis on tasutud Roland Triua arvelduskontolt. Kostja on taotlenud määrata, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb kohtu deposiitkontolt hüvitada kostjale menetluskulud 1100 euro ulatuses ning kanda see raha kostjat esindava advokaadibüroo kliendikontole. Ringkonnakohus käsitleb kostja seda taotlust

§ 445lg 1 kohase otsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlusena.

Kohus rahuldab kostja taotluse ja määrab, et otsuse jõustumisel tuleb kohtu deposiidis olev menetluskulude summa (1100 eurot) kanda kostjat esindava advokaadibüroo kontole. 10

1. Ringkonnakohus on
2. juuni
3. a määrusega andnud hagejale menetlusabi apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumiseks ning vabastanud hageja apellatsioonkaebuse esitamisel kaebuse eest 665 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb nimetatud riigilõiv mõista

§ 190lg 4 alusel hagejalt riigituludesse välja.

Raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik (hageja) peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (

§ 179lg 5).

Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

(allkirjastatud digitaalselt) 11